Hiidkoolimajad õgivad valla raha

1. sept. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

320 õpilasele mõeldud Kihelkonna koolis on tänavu õpilasi ühe käe sõrmede jagu. Foto: Kihelkonna kooli koduleht

 

Ülerahvastatud linnakoolid on sunnitud avama õhtupoolse vahetuse, paljudel maalastel on aga koolimajas kõvasti rohkem pinda kui keskmisel Eesti inimesel kodus. „Betoon” haukab valdade rahakotist tubli tüki ja sunnib otsima lahendusi, mida koolimajaga teha.

Justkui kuningalossis tunnevad end Saaremaa Kihelkonna kooli lapsed – eelmisel aastal õppis seal üheksa last ja igaühe käsutuses oli 179 ruutmeetrit. Algavaks õppeaastaks on koolijütse alles vaid ühe käe sõrmede jagu. Veel tosin aastat tagasi õppis Kihelkonnal 87 last, kuid 2010. aastal juba poole vähem, 41, ja 2013. aastal kõigest 25. Kahanemine algas, kui vanemad õpilased, kes otsisid klassist suuremat seltsi, hakkasid Lümanda poole liikuma.

Vene aja lõpus ehitatud koolimaja on planeeritud 320 õpilasele ja oleme nüüd hädas,” lausub Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. „Püüame suurt ruumi täita ja oleme otsinud sellele lisa­otstarvet.”

Kolmas korrus lähebki tänavu koolikorraldusest välja. Sinna on rajatud majutusvõimalus ja bürooruumid, korraldatakse laagreid.

Tõmbasime kooli kuue klassi peale, aga tulevik on ilmselt neli klassi,” sõnab Aardam. „Hoiame kohapeal kooli, sest meile on tulnud noori väikelastega peresid. Noor kogukond on häälekas, ütleb, et koolita poleks nad siia tulnud. See on põhjus, miks oleme koolist küünte ja hammastega kinni hoidnud.”

Ka valdade ühinemislepingusse on kirjutatud, et neli aastat ei tohi koolimaja uksi kinni panna. Kui tulebki suurest majast lahkuda, peab leidma asemele väiksema koha, et kohapeal kuni neli klassi haridust anda.

Kihelkonna valla pindala on maakonnas kolmas, seal asub ka Vilsandi rahvuspark. Elanikke on vallas aga vaid 770. Väikekoole on ümberringi veelgi. Suures ühendvallas hakkab hariduskorraldusega toimetama kohalik kogukond ehk osavalla kogu, kelle arvamust küsitakse samuti.

Ei saa siiski öelda, et betoon sööks Kihelkonna õpetajate palga – mais oli nende keskmine brutopalk 1422 eurot.

Oleme suutnud pikka aega õpetajaile puuduva summa juurde maksta,” lisab Aardam. „Oleme hakkama saanud, meil on väga head maksumaksjad. Maksame õpetajaile nii palju kui võimalik, tahame, et lapsed oleks ilusti hoitud ja kasvatatud.”

Veel jagub jõudu

Ida-Virumaa Sonda vallas on iga õppuri kohta ruutmeetreid kolmetoalise korteri jagu – 78. 2005. aastal oli õpilasi veel 58, aga mullu 20 ja tänavu 23. Õpilaste arv kukkus aastaid tagasi, kui hulk lapsi läks ühe õpetaja pärast ära Kiviõli ja Rakvere koolidesse, meenutab vallavanem Andrea Eiche.

Oleme löönud arvud Excelisse ja näinud, et väga palju koolipidamisele peale maksma ei pea,” ütleb Eiche. „Samas majas asuvad nii vallavalitsus kui ka lasteaed, kool pole ainus ruumide kasutaja. Praegu veel jagub jõudu kooli ülal pidada.”

Õpetajate keskmine palk oli mais 1115 eurot. Vald annab riigilt tulevale rahale omalt poolt juurde. On otsustatud, et kui laste arv kukub, jääb põhikooli asemel tegutsema esimene kooliaste.

HTM peab mõistlikuks ja jätkusuutlikuks pinnakasutust, kus õpilase kohta on vähem kui kümme ruutmeetrit. Eelmise õppeaasta andmete põhjal vastab sellele Eesti enam kui viiesajast üldhariduskoolist vaid kolmandik (43 maa- ja 118 keskuses asuvat kooli). Arvestus õpilase kohta on esitatud ilma sporditaristu, õpilaskodu ja abihoonete pinnata.

Peaaegu sama palju on koole, kus õpilase kohta on pinda 10–20 ruutmeetrit. Ülejäänutes on 20–100 ja enamgi. Seega läheb üha suurem osa hariduseelarvest hoonete ülalpidamisse.

Meie koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis paarkümmend tuhat last, kuid sündimus on kahanenud ja ootamatut tõusu prognoositud pole. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga on õpilaste arv langenud ligi 40%. Hariduse vallas on praegu kasutada ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda, millest ligi pool kuulub üldhariduskoolidele. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini.

Läheb lammutuseks

Hiidsuurte koolimajade haldamisega kimpus omavalitsustele on riik appi tulnud, pakkudes Innove kaudu võimalust taotleda toetust põhikoolide taristu korrastamiseks. Eelmisel aastal toimunud esimesest voorust sai toetust – kogumahus 55,3 mln eurot – 22 omavalitsust, nüüdisajastatakse õppekohad 7300 õpilasele. Toetust soovis 34 omavalitsust.

Uus taotlusvoor on juba välja kuulutatud, omavalitsuste ettepanekud laekuvad oktoobriks. Toetust saab taotleda põhikooli õppehoone rekonstrueerimiseks või uue ehitamiseks, sisustamiseks või koolivõrgu korrastamisel vabaneva hoone lammutamiseks. Seega saab vähendada kinnisvara osakaalu hariduskuludes ning tõsta panust palkadesse ja õppevahenditesse.

Üks toetuse taotlejaist oli Puka vald, kus koolimaja oli liiga suureks jäänud ja amortiseerunud maja vajanuks kapitaalremonti. Ka õpilaste arv muudkui kahanes ja nii võetigi Puka vallas suund gümnaasiumi põhikooliks kujundamisele.

Kui riik pakkus rahastust, et asi korda teha, esitas avalduse väga palju koole. Nii ka meie. Loodame, et saame toetuse abil oma koolivõrgu ümber kujundada,” räägib vallavanem Andrus Looskari. Praeguste plaanide kohaselt läheb 1980-ndate algul ehitatud koolimajaosa lammutamisele ja ümber võimla ehitatakse nii kooli- kui ka lasteaiaplokk. „Võimla saab endale ümber kasuka,” kirjeldab Looskari. „Kooli pindala väheneb 2500 ruutmeetrit. Uue hoone ehitamine on soodsam kui vana renoveerimine. Meil on võimalik uus plokk enne valmis ehitada, kui vana ära lammutame, seega jääb ära tülikas ümberkolimine.

Ruumi veel puudugi

Põlva vald, kus eelmisel õppeaastal avati Eesti esimene liginullenergia riigigümnaasium, korrastab toetuse abil oma koolivõrku edasi.

Käigust välja läheb üks suur koolimaja, mis oli ehitatud 700 lapsele,” räägib vallavanem Georg Pelisaar. Vald müüks vana maja ära, aga kartuses, et tühjalt seisvale endisele postimajale lisandub veel üks tondiloss, on tellitud lammutusprojekt.

Põhikooli jaoks remonditakse ära koolihoone, kust gümnasistid hiljuti uude koolimajja kolisid. Mammastesse jäävad algklassid.

Pinnakasutus õpilase kohta kahaneb ligi 16 ruutmeetrilt kuuele.

Võit tuleb suur, aga kahjuks ei mahu kõik õpilased sinna kooli ära. HTM ja RKAS tahavad pinna maksimaalset kahanemist,” ütleb Pelisaar. „Rekonstrueerimine puudutab 500 õpilast. Aga meil on vaja rohkem õpilaskohti. Kui valdade ühinemisega peaks maalt lapsi juurde tulema, siis Põlvas koolikohti pole. Seega on aluseta omavalitsuste kartus, et nende koolid pannakse kinni. Meie ei saa endale pinda juurde tekitada!”

Ka sportimisruumi jääb vähemaks, sest üks võimla kaob koos lammutatava hoonega. Nii riigigümnaasium kui ka põhikool hakkavad kasutama Mesikäpa halli.

Esimesest voorust sai toetust ka Tartu linn, et teha korda Raatuse kooli kehvas seisukorras hoone.

Loodame, et Raatuse kooli renoveerimisega laheneb ruumiprobleem kesklinnas,” ütleb linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. „Kuid juurdeehitust oleks vaja Tamme koolile ja Härma gümnaasiumile.

Suurtes linnades ongi olukord teine kui maal, koolides on ruumipuudus, mitte ei jää pinda üle, tuleb avada lausa õhtupoolne vahetus.”

Tartu linn loodab järgmisest Innove voorust saada toetust ka Variku kooli rekonstrueerimiseks, see koolimaja ihkab juba ammu remonti. Ülejäänud koolimajade korrastamiseks tuleb Tartul, kes Eestis esimesena asus koolivõrku korrastama, aga laenu võtta, sest on otsustatud: koolid peavad korda saama.

 



KÜSIMUS JA VASTUS

Kas betoon sööb õpetajate palka?

Kalle Küttis, HTM-i koolivõrgu juht:

Pinnakasutusel ja õpetajate palgal on seos, kuid mitte üks ühele. Õpetaja keskmist palka mõjutavad veel paljud näitajad: näiteks, kas kohalikud omavalitsused on panustanud lisaks riigieelarvelisele toetusele ka oma maksutulusid; milline on õpilaste ja õpetajate suhtarv ning kas tegemist on vaid põhikoole pidava omavalitsusega või peetakse ülal näiteks väga väheste õpilastega gümnaasiumi.

 


Üldpinna kasutus

2016/17. õa-l kõigis tavaüldhariduskoolides ühe õpilase kohta ilma sporditaristu, õpilaskodu ja abihoonete pinnata*

Ruutmeetrit
õpilase kohta
Keskuse kool Maakool Koolide
arvu jaotus
Alla 10 118 43 32%
10–14 44 61 21%
15–19 8 59 13%
20–29 9 83 18%
30–39 2 32 7%
40–49 1 19 4%
40–59 7 1%
60–69 4 1%
70–79 3 1%
80–89 3 1%
90–99 1 0%
100 ja enam 4 1%
Üldkokkuvõte 182 319 100%

*ei sisalda HEV koolide andmeid

Allikas: HTM

 

Pinnakasutus õpilase kohta

Kohalik omavalitsus Pinnakasutus
õppuri kohta, m2
Õpetajate keskmine brutopalk (mai 2017)
Abja vald 22,7 1082
Aegviidu vald 6,8 1108
Ahja vald 30,8 1115
Alatskivi vald 21,9 1084
Albu vald 31,5 1009
Ambla vald 33,7 1096
Anija vald 14,4 1141
Antsla vald 19,7 1145
Are vald 20,1 1366
Aseri vald 34,2 1077
Audru vald 15,0 1095
Avinurme vald 13,8 858
Elva linn 12,3 1144
Emmaste vald 19,4 1039
Haanja vald 19,0 1050
Haapsalu linn 9,9 1055
Haaslava vald 9,6 1185
Halinga vald 16,9 1107
Haljala vald 20,4 1069
Halliste vald 27,0 1254
Hanila vald 33,8 1107
Harku vald 8,5 1173
Helme vald 63,8 1093
Hiiu vald 17,1 1106
Hummuli vald 21,6 1194
Häädemeeste vald 11,5 1191
Iisaku vald 24,7 1091
Illuka vald 32,7 964
Imavere vald 28,0 1222
Juuru vald 28,7 1106
Jõelähtme vald 15,5 1286
Jõgeva linn 12,0 1172
Jõgeva vald 30,7 1116
Jõhvi vald 11,9 1246
Järva-Jaani vald 11,5 1083
Järvakandi vald 24,2 1117
Kadrina vald 13,6 1213
Kaiu vald 12,2 1156
Kallaste linn 45,9 1077
Kambja vald 15,0 1134
Kanepi vald 23,0 1059
Kareda vald 47,6 796
Karksi vald 21,1 1142
Karula vald 18,0 1052
Kehtna vald 17,6 1183
Keila linn 11,0 1260
Keila vald 12,8 1210
Kernu vald 12,7 1427
Kihelkonna vald 179,4 1422
Kihnu vald 21,5 869
Kiili vald 6,4 1232
Kiviõli linn 22,3 1037
Koeru vald 16,0 1251
Kohila vald 6,1 1341
Kohtla-Järve linn 11,9 1107
Kohtla-Nõmme vald 33,0 1104
Koigi vald 23,1 1049
Kolga-Jaani vald 54,5 1128
Konguta vald 7,9 1211
Koonga vald 39,7 1086
Kose vald 15,6 1135
Kullamaa vald 14,3 1057
Kunda linn 14,9 1022
Kuressaare linn 7,0 1217
Kuusalu vald 10,3 1192
Kõlleste vald 20,3 1225
Kõo vald 21,5 1127
Kõpu vald 19,6 1064
Käina vald 23,7 1030
Käru vald 24,3 1073
Laekvere vald 19,9 1241
Laeva vald 13,1 1127
Laheda vald 23,3 1105
Laimjala vald 21,9 1090
Lasva vald 18,1 1251
Leisi vald 31,9 1076
Lihula vald 13,0 1221
Lohusuu vald 45,6 1013
Loksa linn 14,5 1276
Luunja vald 11,2 1202
Lääne-Nigula vald 22,6 1097
Lääne-Saare vald 15,1 1180
Lüganuse vald 28,1 996
Maardu linn 11,9 1187
Martna vald 38,1 1025
Meeksi vald 42,6 995
Meremäe vald 39,1 1098
Mikitamäe vald 34,6 1036
Misso vald 64,0 1030
Mooste vald 14,9 1135
Muhu vald 33,4 1271
Mustjala vald 20,4 1088
Mustvee linn 17,6 1160
Mõisaküla linn 34,9 932
Mõniste vald 45,9 1138
Mäetaguse vald 33,3 1099
Mäksa vald 24,0 1023
Märjamaa vald 12,3 1156
Narva linn 8,6 1387
Narva-Jõesuu linn 24,3 1319
Nissi vald 18,1 1225
Noarootsi vald 14,6 1178
Nõo vald 12,5 1150
Nõva vald 56,2 1268
Orava vald 51,9 1112
Orissaare vald 15,3 1082
Otepää vald 13,8 1117
Padise vald 24,1 1078
Paide linn 14,1 1151
Paide vald 11,5 1197
Paikuse vald 13,8 1241
Pajusi vald 31,3 1078
Pala vald 34,9 1173
Palamuse vald 16,6 1229
Paldiski linn 13,3 1139
Palupera vald 21,1 655
Peipsiääre vald 20,6 971
Pihtla vald 42,1 1074
Puhja vald 16,5 1160
Puka vald 37,1 1090
Puurmani vald 25,8 1143
Põdrala vald 15,9 1180
Põltsamaa linn 10,5 1302
Põltsamaa vald 28,0 927
Põlva vald 10,9 1097
Pärnu linn 6,7 1219
Pöide vald 27,4 994
Pühalepa vald 14,0 1161
Raasiku vald 9,6 1177
Rae vald 11,9 1137
Raikküla vald 43,8 971
Rakke vald 18,8 1158
Rakvere linn 10,1 1068
Rakvere vald 17,7 1080
Rannu vald 12,9 1250
Rapla vald 11,1 1161
Ridala vald 12,0 1187
Roosna-Alliku vald 24,7 1096
Ruhnu vald 27,5 1068
Rõngu vald 12,1 1081
Rõuge vald 11,8 1319
Rägavere vald 38,1 1187
Räpina vald 19,6 1142
Saarde vald 17,4 1183
Saare vald 55,9 1144
Saku vald 9,0 1172
Salme vald 24,6 1062
Sangaste vald 18,3 1111
Saue linn 10,1 1318
Saue vald 10,3 1249
Sauga vald 5,5 2039
Sillamäe linn 17,5 1006
Sindi linn 17,0 1161
Sonda vald 78,6 1115
Surju vald 30,1 1113
Suure-Jaani vald 15,2 1123
Sõmerpalu vald 31,8 1037
Sõmeru vald 25,5 1012
Tabivere vald 25,0 1206
Taheva vald 42,8 1145
Tahkuranna vald 11,6 1586
Tallinn 7,9 1286
Tamsalu vald 21,2 1062
Tapa vald 16,2 1111
Tartu linn 9,6 1244
Tartu vald 9,4 1141
Tarvastu vald 19,8 1099
Toila vald 15,1 1155
Tootsi vald 31,7 979
Tori vald 21,9 1229
Torma vald 17,0 1063
Tudulinna vald 46,2 1287
Tõlliste vald 20,0 1054
Tõrva linn 7,5 1174
Tõstamaa vald 22,2 1234
Tähtvere vald 21,9 1493
Türi vald 22,4 1097
Urvaste vald 21,7 1172
Vaivara vald 18,8 1134
Valga linn 9,6 1059
Valgjärve vald 38,6 1072
Valjala vald 23,4 1138
Vara vald 23,5 1186
Varbla vald 46,2 1111
Varstu vald 25,9 1144
Vasalemma vald 17,7 1006
Vastse-Kuuste vald 21,1 1363
Vastseliina vald 14,1 1202
Veriora vald 28,3 1218
Vigala vald 25,9 1092
Vihula vald 20,0 1124
Viimsi vald 10,2 1154
Viljandi linn 10,3 1159
Viljandi vald 18,4 1046
Vinni vald 31,0 1260
Viru-Nigula vald 11,7 1362
Vormsi vald 19,6 1148
Võhma linn 40,1 981
Võnnu vald 17,4 1038
Võru linn 11,7 1157
Võru vald 14,7 1138
Väike-Maarja vald 27,8 1258
Vändra vald (alev) 16,4 1110
Vändra vald 17,6 1034
Värska vald 27,7 1009
Väätsa vald 21,5 1115
Õru vald 17,8 1240
Ülenurme vald 11,4 1182
Üldkokkuvõte 11,5 1 201

Allikas: EHIS


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!