Hiidkoolimajad õgivad valla raha
Ülerahvastatud linnakoolid on sunnitud avama õhtupoolse vahetuse, paljudel maalastel on aga koolimajas kõvasti rohkem pinda kui keskmisel Eesti inimesel kodus. „Betoon” haukab valdade rahakotist tubli tüki ja sunnib otsima lahendusi, mida koolimajaga teha.
Justkui kuningalossis tunnevad end Saaremaa Kihelkonna kooli lapsed – eelmisel aastal õppis seal üheksa last ja igaühe käsutuses oli 179 ruutmeetrit. Algavaks õppeaastaks on koolijütse alles vaid ühe käe sõrmede jagu. Veel tosin aastat tagasi õppis Kihelkonnal 87 last, kuid 2010. aastal juba poole vähem, 41, ja 2013. aastal kõigest 25. Kahanemine algas, kui vanemad õpilased, kes otsisid klassist suuremat seltsi, hakkasid Lümanda poole liikuma.
„Vene aja lõpus ehitatud koolimaja on planeeritud 320 õpilasele ja oleme nüüd hädas,” lausub Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. „Püüame suurt ruumi täita ja oleme otsinud sellele lisaotstarvet.”
Kolmas korrus lähebki tänavu koolikorraldusest välja. Sinna on rajatud majutusvõimalus ja bürooruumid, korraldatakse laagreid.
„Tõmbasime kooli kuue klassi peale, aga tulevik on ilmselt neli klassi,” sõnab Aardam. „Hoiame kohapeal kooli, sest meile on tulnud noori väikelastega peresid. Noor kogukond on häälekas, ütleb, et koolita poleks nad siia tulnud. See on põhjus, miks oleme koolist küünte ja hammastega kinni hoidnud.”
Ka valdade ühinemislepingusse on kirjutatud, et neli aastat ei tohi koolimaja uksi kinni panna. Kui tulebki suurest majast lahkuda, peab leidma asemele väiksema koha, et kohapeal kuni neli klassi haridust anda.
Kihelkonna valla pindala on maakonnas kolmas, seal asub ka Vilsandi rahvuspark. Elanikke on vallas aga vaid 770. Väikekoole on ümberringi veelgi. Suures ühendvallas hakkab hariduskorraldusega toimetama kohalik kogukond ehk osavalla kogu, kelle arvamust küsitakse samuti.
Ei saa siiski öelda, et betoon sööks Kihelkonna õpetajate palga – mais oli nende keskmine brutopalk 1422 eurot.
„Oleme suutnud pikka aega õpetajaile puuduva summa juurde maksta,” lisab Aardam. „Oleme hakkama saanud, meil on väga head maksumaksjad. Maksame õpetajaile nii palju kui võimalik, tahame, et lapsed oleks ilusti hoitud ja kasvatatud.”
Veel jagub jõudu
Ida-Virumaa Sonda vallas on iga õppuri kohta ruutmeetreid kolmetoalise korteri jagu – 78. 2005. aastal oli õpilasi veel 58, aga mullu 20 ja tänavu 23. Õpilaste arv kukkus aastaid tagasi, kui hulk lapsi läks ühe õpetaja pärast ära Kiviõli ja Rakvere koolidesse, meenutab vallavanem Andrea Eiche.
„Oleme löönud arvud Excelisse ja näinud, et väga palju koolipidamisele peale maksma ei pea,” ütleb Eiche. „Samas majas asuvad nii vallavalitsus kui ka lasteaed, kool pole ainus ruumide kasutaja. Praegu veel jagub jõudu kooli ülal pidada.”
Õpetajate keskmine palk oli mais 1115 eurot. Vald annab riigilt tulevale rahale omalt poolt juurde. On otsustatud, et kui laste arv kukub, jääb põhikooli asemel tegutsema esimene kooliaste.
HTM peab mõistlikuks ja jätkusuutlikuks pinnakasutust, kus õpilase kohta on vähem kui kümme ruutmeetrit. Eelmise õppeaasta andmete põhjal vastab sellele Eesti enam kui viiesajast üldhariduskoolist vaid kolmandik (43 maa- ja 118 keskuses asuvat kooli). Arvestus õpilase kohta on esitatud ilma sporditaristu, õpilaskodu ja abihoonete pinnata.
Peaaegu sama palju on koole, kus õpilase kohta on pinda 10–20 ruutmeetrit. Ülejäänutes on 20–100 ja enamgi. Seega läheb üha suurem osa hariduseelarvest hoonete ülalpidamisse.
Meie koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis paarkümmend tuhat last, kuid sündimus on kahanenud ja ootamatut tõusu prognoositud pole. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga on õpilaste arv langenud ligi 40%. Hariduse vallas on praegu kasutada ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda, millest ligi pool kuulub üldhariduskoolidele. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini.
Läheb lammutuseks
Hiidsuurte koolimajade haldamisega kimpus omavalitsustele on riik appi tulnud, pakkudes Innove kaudu võimalust taotleda toetust põhikoolide taristu korrastamiseks. Eelmisel aastal toimunud esimesest voorust sai toetust – kogumahus 55,3 mln eurot – 22 omavalitsust, nüüdisajastatakse õppekohad 7300 õpilasele. Toetust soovis 34 omavalitsust.
Uus taotlusvoor on juba välja kuulutatud, omavalitsuste ettepanekud laekuvad oktoobriks. Toetust saab taotleda põhikooli õppehoone rekonstrueerimiseks või uue ehitamiseks, sisustamiseks või koolivõrgu korrastamisel vabaneva hoone lammutamiseks. Seega saab vähendada kinnisvara osakaalu hariduskuludes ning tõsta panust palkadesse ja õppevahenditesse.
Üks toetuse taotlejaist oli Puka vald, kus koolimaja oli liiga suureks jäänud ja amortiseerunud maja vajanuks kapitaalremonti. Ka õpilaste arv muudkui kahanes ja nii võetigi Puka vallas suund gümnaasiumi põhikooliks kujundamisele.
„Kui riik pakkus rahastust, et asi korda teha, esitas avalduse väga palju koole. Nii ka meie. Loodame, et saame toetuse abil oma koolivõrgu ümber kujundada,” räägib vallavanem Andrus Looskari. Praeguste plaanide kohaselt läheb 1980-ndate algul ehitatud koolimajaosa lammutamisele ja ümber võimla ehitatakse nii kooli- kui ka lasteaiaplokk. „Võimla saab endale ümber kasuka,” kirjeldab Looskari. „Kooli pindala väheneb 2500 ruutmeetrit. Uue hoone ehitamine on soodsam kui vana renoveerimine. Meil on võimalik uus plokk enne valmis ehitada, kui vana ära lammutame, seega jääb ära tülikas ümberkolimine.”
Ruumi veel puudugi
Põlva vald, kus eelmisel õppeaastal avati Eesti esimene liginullenergia riigigümnaasium, korrastab toetuse abil oma koolivõrku edasi.
„Käigust välja läheb üks suur koolimaja, mis oli ehitatud 700 lapsele,” räägib vallavanem Georg Pelisaar. Vald müüks vana maja ära, aga kartuses, et tühjalt seisvale endisele postimajale lisandub veel üks tondiloss, on tellitud lammutusprojekt.
Põhikooli jaoks remonditakse ära koolihoone, kust gümnasistid hiljuti uude koolimajja kolisid. Mammastesse jäävad algklassid.
Pinnakasutus õpilase kohta kahaneb ligi 16 ruutmeetrilt kuuele.
„Võit tuleb suur, aga kahjuks ei mahu kõik õpilased sinna kooli ära. HTM ja RKAS tahavad pinna maksimaalset kahanemist,” ütleb Pelisaar. „Rekonstrueerimine puudutab 500 õpilast. Aga meil on vaja rohkem õpilaskohti. Kui valdade ühinemisega peaks maalt lapsi juurde tulema, siis Põlvas koolikohti pole. Seega on aluseta omavalitsuste kartus, et nende koolid pannakse kinni. Meie ei saa endale pinda juurde tekitada!”
Ka sportimisruumi jääb vähemaks, sest üks võimla kaob koos lammutatava hoonega. Nii riigigümnaasium kui ka põhikool hakkavad kasutama Mesikäpa halli.
Esimesest voorust sai toetust ka Tartu linn, et teha korda Raatuse kooli kehvas seisukorras hoone.
„Loodame, et Raatuse kooli renoveerimisega laheneb ruumiprobleem kesklinnas,” ütleb linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. „Kuid juurdeehitust oleks vaja Tamme koolile ja Härma gümnaasiumile.
Suurtes linnades ongi olukord teine kui maal, koolides on ruumipuudus, mitte ei jää pinda üle, tuleb avada lausa õhtupoolne vahetus.”
Tartu linn loodab järgmisest Innove voorust saada toetust ka Variku kooli rekonstrueerimiseks, see koolimaja ihkab juba ammu remonti. Ülejäänud koolimajade korrastamiseks tuleb Tartul, kes Eestis esimesena asus koolivõrku korrastama, aga laenu võtta, sest on otsustatud: koolid peavad korda saama.
KÜSIMUS JA VASTUS
Kas betoon sööb õpetajate palka?
Kalle Küttis, HTM-i koolivõrgu juht:
Pinnakasutusel ja õpetajate palgal on seos, kuid mitte üks ühele. Õpetaja keskmist palka mõjutavad veel paljud näitajad: näiteks, kas kohalikud omavalitsused on panustanud lisaks riigieelarvelisele toetusele ka oma maksutulusid; milline on õpilaste ja õpetajate suhtarv ning kas tegemist on vaid põhikoole pidava omavalitsusega või peetakse ülal näiteks väga väheste õpilastega gümnaasiumi.
Üldpinna kasutus
2016/17. õa-l kõigis tavaüldhariduskoolides ühe õpilase kohta ilma sporditaristu, õpilaskodu ja abihoonete pinnata*
Ruutmeetrit õpilase kohta |
Keskuse kool | Maakool | Koolide arvu jaotus |
Alla 10 | 118 | 43 | 32% |
10–14 | 44 | 61 | 21% |
15–19 | 8 | 59 | 13% |
20–29 | 9 | 83 | 18% |
30–39 | 2 | 32 | 7% |
40–49 | 1 | 19 | 4% |
40–59 | 7 | 1% | |
60–69 | 4 | 1% | |
70–79 | 3 | 1% | |
80–89 | 3 | 1% | |
90–99 | 1 | 0% | |
100 ja enam | 4 | 1% | |
Üldkokkuvõte | 182 | 319 | 100% |
*ei sisalda HEV koolide andmeid
Allikas: HTM
Pinnakasutus õpilase kohta
Kohalik omavalitsus | Pinnakasutus õppuri kohta, m2 |
Õpetajate keskmine brutopalk (mai 2017) |
Abja vald | 22,7 | 1082 |
Aegviidu vald | 6,8 | 1108 |
Ahja vald | 30,8 | 1115 |
Alatskivi vald | 21,9 | 1084 |
Albu vald | 31,5 | 1009 |
Ambla vald | 33,7 | 1096 |
Anija vald | 14,4 | 1141 |
Antsla vald | 19,7 | 1145 |
Are vald | 20,1 | 1366 |
Aseri vald | 34,2 | 1077 |
Audru vald | 15,0 | 1095 |
Avinurme vald | 13,8 | 858 |
Elva linn | 12,3 | 1144 |
Emmaste vald | 19,4 | 1039 |
Haanja vald | 19,0 | 1050 |
Haapsalu linn | 9,9 | 1055 |
Haaslava vald | 9,6 | 1185 |
Halinga vald | 16,9 | 1107 |
Haljala vald | 20,4 | 1069 |
Halliste vald | 27,0 | 1254 |
Hanila vald | 33,8 | 1107 |
Harku vald | 8,5 | 1173 |
Helme vald | 63,8 | 1093 |
Hiiu vald | 17,1 | 1106 |
Hummuli vald | 21,6 | 1194 |
Häädemeeste vald | 11,5 | 1191 |
Iisaku vald | 24,7 | 1091 |
Illuka vald | 32,7 | 964 |
Imavere vald | 28,0 | 1222 |
Juuru vald | 28,7 | 1106 |
Jõelähtme vald | 15,5 | 1286 |
Jõgeva linn | 12,0 | 1172 |
Jõgeva vald | 30,7 | 1116 |
Jõhvi vald | 11,9 | 1246 |
Järva-Jaani vald | 11,5 | 1083 |
Järvakandi vald | 24,2 | 1117 |
Kadrina vald | 13,6 | 1213 |
Kaiu vald | 12,2 | 1156 |
Kallaste linn | 45,9 | 1077 |
Kambja vald | 15,0 | 1134 |
Kanepi vald | 23,0 | 1059 |
Kareda vald | 47,6 | 796 |
Karksi vald | 21,1 | 1142 |
Karula vald | 18,0 | 1052 |
Kehtna vald | 17,6 | 1183 |
Keila linn | 11,0 | 1260 |
Keila vald | 12,8 | 1210 |
Kernu vald | 12,7 | 1427 |
Kihelkonna vald | 179,4 | 1422 |
Kihnu vald | 21,5 | 869 |
Kiili vald | 6,4 | 1232 |
Kiviõli linn | 22,3 | 1037 |
Koeru vald | 16,0 | 1251 |
Kohila vald | 6,1 | 1341 |
Kohtla-Järve linn | 11,9 | 1107 |
Kohtla-Nõmme vald | 33,0 | 1104 |
Koigi vald | 23,1 | 1049 |
Kolga-Jaani vald | 54,5 | 1128 |
Konguta vald | 7,9 | 1211 |
Koonga vald | 39,7 | 1086 |
Kose vald | 15,6 | 1135 |
Kullamaa vald | 14,3 | 1057 |
Kunda linn | 14,9 | 1022 |
Kuressaare linn | 7,0 | 1217 |
Kuusalu vald | 10,3 | 1192 |
Kõlleste vald | 20,3 | 1225 |
Kõo vald | 21,5 | 1127 |
Kõpu vald | 19,6 | 1064 |
Käina vald | 23,7 | 1030 |
Käru vald | 24,3 | 1073 |
Laekvere vald | 19,9 | 1241 |
Laeva vald | 13,1 | 1127 |
Laheda vald | 23,3 | 1105 |
Laimjala vald | 21,9 | 1090 |
Lasva vald | 18,1 | 1251 |
Leisi vald | 31,9 | 1076 |
Lihula vald | 13,0 | 1221 |
Lohusuu vald | 45,6 | 1013 |
Loksa linn | 14,5 | 1276 |
Luunja vald | 11,2 | 1202 |
Lääne-Nigula vald | 22,6 | 1097 |
Lääne-Saare vald | 15,1 | 1180 |
Lüganuse vald | 28,1 | 996 |
Maardu linn | 11,9 | 1187 |
Martna vald | 38,1 | 1025 |
Meeksi vald | 42,6 | 995 |
Meremäe vald | 39,1 | 1098 |
Mikitamäe vald | 34,6 | 1036 |
Misso vald | 64,0 | 1030 |
Mooste vald | 14,9 | 1135 |
Muhu vald | 33,4 | 1271 |
Mustjala vald | 20,4 | 1088 |
Mustvee linn | 17,6 | 1160 |
Mõisaküla linn | 34,9 | 932 |
Mõniste vald | 45,9 | 1138 |
Mäetaguse vald | 33,3 | 1099 |
Mäksa vald | 24,0 | 1023 |
Märjamaa vald | 12,3 | 1156 |
Narva linn | 8,6 | 1387 |
Narva-Jõesuu linn | 24,3 | 1319 |
Nissi vald | 18,1 | 1225 |
Noarootsi vald | 14,6 | 1178 |
Nõo vald | 12,5 | 1150 |
Nõva vald | 56,2 | 1268 |
Orava vald | 51,9 | 1112 |
Orissaare vald | 15,3 | 1082 |
Otepää vald | 13,8 | 1117 |
Padise vald | 24,1 | 1078 |
Paide linn | 14,1 | 1151 |
Paide vald | 11,5 | 1197 |
Paikuse vald | 13,8 | 1241 |
Pajusi vald | 31,3 | 1078 |
Pala vald | 34,9 | 1173 |
Palamuse vald | 16,6 | 1229 |
Paldiski linn | 13,3 | 1139 |
Palupera vald | 21,1 | 655 |
Peipsiääre vald | 20,6 | 971 |
Pihtla vald | 42,1 | 1074 |
Puhja vald | 16,5 | 1160 |
Puka vald | 37,1 | 1090 |
Puurmani vald | 25,8 | 1143 |
Põdrala vald | 15,9 | 1180 |
Põltsamaa linn | 10,5 | 1302 |
Põltsamaa vald | 28,0 | 927 |
Põlva vald | 10,9 | 1097 |
Pärnu linn | 6,7 | 1219 |
Pöide vald | 27,4 | 994 |
Pühalepa vald | 14,0 | 1161 |
Raasiku vald | 9,6 | 1177 |
Rae vald | 11,9 | 1137 |
Raikküla vald | 43,8 | 971 |
Rakke vald | 18,8 | 1158 |
Rakvere linn | 10,1 | 1068 |
Rakvere vald | 17,7 | 1080 |
Rannu vald | 12,9 | 1250 |
Rapla vald | 11,1 | 1161 |
Ridala vald | 12,0 | 1187 |
Roosna-Alliku vald | 24,7 | 1096 |
Ruhnu vald | 27,5 | 1068 |
Rõngu vald | 12,1 | 1081 |
Rõuge vald | 11,8 | 1319 |
Rägavere vald | 38,1 | 1187 |
Räpina vald | 19,6 | 1142 |
Saarde vald | 17,4 | 1183 |
Saare vald | 55,9 | 1144 |
Saku vald | 9,0 | 1172 |
Salme vald | 24,6 | 1062 |
Sangaste vald | 18,3 | 1111 |
Saue linn | 10,1 | 1318 |
Saue vald | 10,3 | 1249 |
Sauga vald | 5,5 | 2039 |
Sillamäe linn | 17,5 | 1006 |
Sindi linn | 17,0 | 1161 |
Sonda vald | 78,6 | 1115 |
Surju vald | 30,1 | 1113 |
Suure-Jaani vald | 15,2 | 1123 |
Sõmerpalu vald | 31,8 | 1037 |
Sõmeru vald | 25,5 | 1012 |
Tabivere vald | 25,0 | 1206 |
Taheva vald | 42,8 | 1145 |
Tahkuranna vald | 11,6 | 1586 |
Tallinn | 7,9 | 1286 |
Tamsalu vald | 21,2 | 1062 |
Tapa vald | 16,2 | 1111 |
Tartu linn | 9,6 | 1244 |
Tartu vald | 9,4 | 1141 |
Tarvastu vald | 19,8 | 1099 |
Toila vald | 15,1 | 1155 |
Tootsi vald | 31,7 | 979 |
Tori vald | 21,9 | 1229 |
Torma vald | 17,0 | 1063 |
Tudulinna vald | 46,2 | 1287 |
Tõlliste vald | 20,0 | 1054 |
Tõrva linn | 7,5 | 1174 |
Tõstamaa vald | 22,2 | 1234 |
Tähtvere vald | 21,9 | 1493 |
Türi vald | 22,4 | 1097 |
Urvaste vald | 21,7 | 1172 |
Vaivara vald | 18,8 | 1134 |
Valga linn | 9,6 | 1059 |
Valgjärve vald | 38,6 | 1072 |
Valjala vald | 23,4 | 1138 |
Vara vald | 23,5 | 1186 |
Varbla vald | 46,2 | 1111 |
Varstu vald | 25,9 | 1144 |
Vasalemma vald | 17,7 | 1006 |
Vastse-Kuuste vald | 21,1 | 1363 |
Vastseliina vald | 14,1 | 1202 |
Veriora vald | 28,3 | 1218 |
Vigala vald | 25,9 | 1092 |
Vihula vald | 20,0 | 1124 |
Viimsi vald | 10,2 | 1154 |
Viljandi linn | 10,3 | 1159 |
Viljandi vald | 18,4 | 1046 |
Vinni vald | 31,0 | 1260 |
Viru-Nigula vald | 11,7 | 1362 |
Vormsi vald | 19,6 | 1148 |
Võhma linn | 40,1 | 981 |
Võnnu vald | 17,4 | 1038 |
Võru linn | 11,7 | 1157 |
Võru vald | 14,7 | 1138 |
Väike-Maarja vald | 27,8 | 1258 |
Vändra vald (alev) | 16,4 | 1110 |
Vändra vald | 17,6 | 1034 |
Värska vald | 27,7 | 1009 |
Väätsa vald | 21,5 | 1115 |
Õru vald | 17,8 | 1240 |
Ülenurme vald | 11,4 | 1182 |
Üldkokkuvõte | 11,5 | 1 201 |
Allikas: EHIS