Kas saiake koolipuhvetis on varsti kurjast?

29. sept. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Söögivahetunnid Tartu Variku koolis ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis. Fotod: Sirje Pärismaa

Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile rahvatervise seaduse eelnõu, mille jõustumisel keelatakse koolipuhvetites 2019. aastast madala toiteväärtuse ja kõrge energiasisaldusega toit. Õpetajate Leht külastas koolisööklaid ja kuulis õpilastega vesteldes, et noored mõtlevad suhu pistetavale rohkem, kui arvata võiks.

Tartu Variku koolis algab vanemate klasside söögivahetund. Sooja koolilõuna leti taha moodustub järjekord. Taldrikud täituvad makaronide ja lihakastmega, pooled tõstavad lisaks ka köögiviljasalateid. On neidki, kes vaid pastakuhja taldrikule kühveldavad ja lihast loobuvad. Õunalõigud-ploomid kaovad kiiresti.

Puhvetisabasse siirdujaid pole palju. Ostetakse jooki, banaane, kommi, saiakesi.

Kui kõhud täis, on kaheksanda klassi õpilastel Kasparil, Ken-Markusel, Cath­reenil ja Hannal ning üheksandikel Sandril ja Eliisel aega rääkida oma toidueelistustest.

Koolilõuna on üldiselt normaalne, kinnitavad kõik ühest suust. Lemmikpäevad on need, kui pakutakse liharoogi. Erilised lemmikud on makaronid ja praed, kus „palju liha sees”. Maitsevad ka pannkoogid, aga neid valmistatakse harva. Supid pole kõige paremad. Kalasupp ei maitse üldse. Kui seda tehakse, jätavad kõik järele ja „puhvetil on kõva kassa”.

Tüdrukute sõnul toidab koolilõuna hästi ja nemad ei taha raha raisata ega osta puhvetist lisa. Pigem võtavad pikemate päevade puhul näiteks müslibatooni kodust kaasa. Puhveti saiakesed kipuvad kõvad olema ja neid nad ei tahagi.

Koolipuhvetites saiakeste, rämpstoidu, karastusjookide jms madala toiteväärtuse ja kõrge energiasisaldusega kauba müügi ärakeelamine laste tervise ettekäändel pole siiski uus mõte. Juba 1935. aastal keelas Viljandi sotsist linnapea August Maramaa Viljandi algkoolides saiakeste müügi.

Kes kasvab, sel isu

Pikkusesse viskavatel poistel läheb kõht tühjaks juba ammu enne söögivahe­aega, mis saabub alles pärast viiendat tundi. Seepärast tulevad nad puhvetisse ja ostavad näiteks pitsat. See tehakse soojaks ka ja on päris hea. Kaubaks lähevad ka banaanid, õunad ja kiivid. Kui kontrolltöö tulekul, ostavad poisid šokolaadi, et rohkem energiat saada. Väikeste söögivahetunnil ei lase osa õpetajaid suuri puhvetisse, et ei tekiks trügimist.

Puhvetis võiks müügil olla ka puuviljasalatid, mida saab karbiga kaasa võtta,” unistavad poisid. „Varem olid, aga klaaskausis, ja sellega juba neljandale korrusele ei lähe. Puhvetis peaks olema ka tervislikke näkse, mida saab kaasa haarata.”

Mida arvavad õpilased puhvetite kaubavaliku piiramise kavatsusest?

Laps tahab ikka vahel saia või šokolaadi, riik peaks lapsi pigem liikuma panema ja sporti tegema suunama. Kehalise kasvatuse tunde tuleks juurde teha, mitte toitumist piirata. Kui teed trenni, võid süüa, mida tahad,” leiavad õpilased ja arvavad, et puhvet on vajalik ka taimetoitlastele, kes lihaga koolilõunat ei söö.

Õpilaste arvates hakatakse siis, kui puhvetist enam meelepärast ei saa, poes käima. Siis joostakse kiiruga üle tee ja kantakse koolimajja pori. Variku kooli kõrval asuva kutsehariduskeskuse sööklas maksavad saiakesed imevähe, ütlevad õpilased. Aeg-ajalt käivad nad neid ostmas.

Kolmanda klassi õpetaja Helen Tilgor ütleb, et tema 16 õpilasest on vaid paar tihedad puhvetikunded, enamik ostab sealt vahetevahel juua, kommi, saiakesi, jäätist. Õpetaja vestleb õpilastega tervislikust toitumisest seoses mõne teema või elulise olukorraga.

Üldiselt pöörame sellele pidevalt tähelepanu,” sõnab Tilgor. „Ka enamikus kodudes räägitakse lastega toitumisest kas õhtusöögilauas, seoses trenni või poes käimisega.”

TERA reeglid

Kui võrdlen oma klasse läbi aastate, siis praeguse aja lapsed on üpris teadlikud toitujad,” ütleb Tartu erakooli (TERA) klassiõpetaja ja noorema kooliosa õppekorraldaja Karen Kärtmann. Tervislik toitumine on koolis läbiv teema juba esimesest klassist. Osal tuleb kodust palju kaasa. Ja reeglidki on koolis üsna kindlalt paigas.

Algklassi lastega on kokku lepitud, et vahetundide ajal nemad puhvetist ei osta. Minna on lubatud vaid pärast tunde. Suuremad võivad ka vahetunnis puhvetis käia. Nähtaval kohal on väljas praad, supp, salat, rukkitaskud, lavaširullid, saiakesed. Kommid-šokolaadid on korvides peidus. Jookidest on saadaval vesi, kõrrejook, mahl, jäätee.

Palusime magusad asjad korvidesse panna, et ei tekiks emotsioonioste,” selgitab Kärtmann. „Arvan, et puhvetite valikut võib piirata. Meie oleme sööklaga palju läbirääkimisi pidanud ja õnneks on „keemiakommid” ära korjatud. See, mis praegu müügis, võiks ka tulevikus jääda. Väike preemia – šokolaad, küpsis, soolapähkel – võib ikka olla. Samas võiks see osa puhvetist olla avatud kõigile pärast tunde.”

TERA-s pakutakse vahetunnis iga päev tasuta puuvilja, piima ja leiba. „Lapsed närivad vahetunnis leiba mõnuga ka kapsa või porgandi kõrvale,” kiidab Kärtmann.

Kui lapsed pärast lõunat kohvikusse lähevad ja valivad pannkoogid, siis piima eest nad maksma ei pea. Väljasõitudele annab kool toidupakid kaasa. Ise võib kaasa võtta vaid tervislikku näksimist.

Meil on kokku lepitud, et rämpstoit ja magusad limonaadid kooliga kokku ei käi,” sõnab Kärtmann.

Gümnaasiumis polegi enam toitumisega probleeme, kõik on vanemad ja teavad, mida söövad. Pigem on probleeme põhikoolis,” arvavad Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi abituriendid Carl Daniel ja Fred.

Carl Daniel eelistab koolilõunale puhvetis pakutavaid praade, sest seal on suurem valik, iga päev kuus-seitse erinevat. Puhvetis müüakse ka saiakesi, salateid, pannkooke, hommikuputru, šokolaadi, komme, ökotooteid.

Mulle maitseb nii liha kui ka kala, head on ka praadide juurde pakutavad salatid,” kirjeldab Carl Daniel oma harjumusi. „Üldiselt söön kõike, eriti ei vali. Kuna mulle meeldib kaua magada ja kodus ei jää aega süüa, ostan iga päev juba hommikul mõne saia või pannkoogi. Liigun palju, olen peaaegu täiskohaga sportlane. Sportlastel pole vahet, mida sööd, sest liigud ja kulutad energia ära. Kui trenni ei tee, hakkavad kilod kogunema.”

Karina ostab puhvetist tavaliselt šnitslit ega söö koolilõunat, sest see talle ei maitse. „Söön vaid väga valitud asju,” kinnitab ta.

Linda eelistab puhvetipraadidele aga just koolilõunat, sest majanduslikud olud pole kiita ja koolitoit on soodsam. Meeldivad teravilja- ja kartulitoidud, liha. Üldse ei maitse aga kala. Ka Edith on kala oma menüüs välistanud.

Noored on ühel meelel, et toite keelata ei tohi. Kui inimene näiteks kala ei söö, ei saa teda sundida seda sööma. Peab jääma võimalus ise otsustada. Kui koolis mõnda asja ei müüdagi, siis pikkade vahetundide ajal saab poodi minna ja osta, mida tahad.

Fredil on siiski üks ettepanek: kokakoola peaks Eesti riik võtma müügilt ära, seda ostetakse liiga palju ja see tõepoolest kahjustab pika aja jooksul tervist. Üleüldse tuleks teha nii, et lapsed ei saaks karastusjooke palju kätte.

Söövad kalagi

Toitumisharjumus tuleb ikka kodust,” ütleb Vastse-Kuuste kooli direktor Inge Kalle. „Kui mõni saiake koolis müügil on, pole probleemi. Itaallased söövad valget saia ja pastat, aga pole ülekaalulised. Reeglitega ei saa hulluks minna. Lapsed saavad oma annused nagunii kätte, eriti linnas. Miks peab selliseid asju ette kirjutama? Koolimenüü on nagunii reguleeritud ja terviseamet kontrollib seda. Näiteks viinereid ei tohi pakkuda ja nädalamenüüs peab olema kala.”

Vastse-Kuuste koolis, nagu paljudes teisteski maakoolides, puhvetit pole, kõik söövad koolilõunat. Kokk teeb väga tervislikke toite ja harjutamine on andnud tulemust: lapsed söövad meelsasti juba kalagi. Kooli kõrval on pood ja kuigi enne kella kahte ei tohi sinna minna, käib osa lapsi ikkagi endale meelepärast ostmas. „Ukse peal seista ja kedagi takistada ju ei saa!” sõnab direktor.

Palupera põhikoolis pole aga puhvetit ega läheduses poodigi. See-eest vaaritab lastele head-paremat Eesti parima koolikoka tiitli pälvinud Leelo Reha. Söögivahetund on kõigil korraga, lapsed söövat väga hästi ja absoluutselt kõike. Lemmikud on ikka kodused road: makaronid hakklihaga, frikadellikaste ja -supp. Aga ära ei põlata ka teisi suppe.

Alles üleeile oli kala-riisisupp,” räägib Reha. „Söövad! Saiavormi teen sepikust, panen päevalilleseemneid hulka, väga maitseb. Küpsetan ise neile juustu- ja kaneelisaiu, plaadikooki. Ma ei tee toitu prügikasti loopimiseks.”

Kel kõht päeva peale tühjaks läheb, see saab kokatädi käest kas või tüki leiba. Koolimaja ümber on õunapuud, lapsed võtavad ise puu alt õunu.

Pole kuulnud, et keegi tahaks veel midagi. Aga kui meil oleks puhvet – mine tea, võib-olla elaksidki nad selle peal,” arutleb Reha.

 


§ 20. Nõuded toitlustamisele ja toiduvalikule tervishoiuasutuses, täiskasvanute hoolekandeasutuses ja lasteasutuses

  1. Tervishoiuasutuses, täiskasvanute hoolekandeasutuses ja lasteasutuses toimuv toitlustamine peab olema eakohane, regulaarne ja katma olenevalt asutuses viibimise ajast asjakohase osakaalu toitlustatava isiku ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest.
  2. Tervishoiuasutuses, täiskasvanute hoolekandeasutuses ja lasteasutuses peab olema nähtavas kohas ja tasuta kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.
  3. Koolieelses lasteasutuses ja üldhariduskoolis, kus toimub statsionaarne õpe (edaspidi kool), on keelatud müüa madala toiteväärtusega ja kõrge energiasisaldusega toitu.
  4. Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses, täiskasvanute hoolekandeasutuses ja lastesasutuses ning toiduvalikule koolieelses lasteasutuses ja koolis kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Allikas: rahvatervise seaduse eelnõu

 


KOMMENTAARID

 

Marcus Ehasoo

Marcus Ehasoo, Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees:

Eesti õpilasesinduste liit arvab, et hetkeolukord koolides on küllaltki nukker. Tihtipeale leiab sortimendist ainult tooteid, mis sisaldavad suures koguses suhkrut ning jahutooteid. Koolipuhvetite üle ei ole head kontrolli, mistõttu on puhvetil mugav töötada ja pakkuda täpselt seda kaupa, mis on talle tasuvam/odavam ning millega ta teenib rohkem kasumit. Üle tuleb vaadata tänane regulatsioon ning seada piiranguid, mis on seotud näiteks saiakeste ja šokolaadi müügiga. Oleme poolt, kui uus regulatsioon üritab edendada tervislikke eluviise ning seab piirid toodetele, mida võib müüa ja mida mitte. Samas ei tohiks see olla lihtsalt karistus koolipuhvetitele, vaid tervise edendamise oluline osa. Sealhulgas tuleb märgata-tunnustada neid, kes on pidanud laste tervist ja nende tervise edendamist oluliseks.

 

Jelena Zemskova

Jelena Zemskova, HTM-i kommunikatsiooniosakonna spetsialist:

Üldiselt arvame, et teema on mõistetav ja sellega tuleb tegelda, sest tervislik toitumine on iga lapse eduka toimetuleku eeldus ning koolitoidu korralduse sätestamine on mõistlik.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on vaja üle vaadata eelnõus pakutud sõnastus ning täiendavalt analüüsida, kas pakutud regulatsioon tagab soovitud eesmärgi. Eelnõu järgi ei või müüa koolieelses lasteasutuses ning üldhariduskoolis madala toiteväärtuse ja kõrge energiasisaldusega toitu, kuigi mõisted „madal” ja „kõrge” ei ole õiguslikus plaanis üheselt mõistetavad ja võib tekkida olukord, kui ühe eelduse täitmatuse juhul (nt kujundatakse toode ümber nii, et kõrgest energiasisaldusest hoolimata on tegemist keskmise või kõrge toiteväärtusega tootega) otsustab toitlustaja, et toit on lubatud ja sobib kooli.

Teine võimalik tagajärg on, et piirangu vältimiseks hakkavad tootjad oluliselt vähendama toidu energiasisaldust suhkrut magus­ainetega asendades. Nende lubatavusest hoolimata on magusainete kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta vasturääkivaid uurimustulemusi. Seega on keeruline väita, et ühekordse või lühiajalise tarbimise korral võib madala toiteväärtuse ja kõrge energiasisaldusega toidust saadav kahju olla täheldatav.

Lisaks täpsustamist vajavale sõnastusele on vaja läbi mõelda, kuidas on võimalik nende toodete müüki piirata näiteks olukorras, kus koolihoones on ka mingi muu asutus, näiteks kultuurimaja. Praegu eelnõu nendele küsimustele ammendavaid vastuseid ei anna.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Rahvatervise seaduses kirjas olevad nõuded koolipuhvetitele on üldsõnalised. Kes hakkab  otsustama, millised toiduained sobivad? Kuidas tagada, et nõudeid järgitaks, kui puhvetid-sööklad on erafirmad? Koolide ligiduses on poode ja sealt saavad lapsed ikka kätte soovitu.

 

Liis Reiter

Liis Reiter, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik:

Määrus, millega sätestatakse nõuded nii toitlustamisele kui ka müügiautomaatide ja kohvikute toiduvalikule, on alles väljatöötamisel. Riiklikku järelevalvet nõuete järgimise üle hakkab tegema terviseamet. Hetkel ei ole otsustatud, millistele täpsetele kriteeriumidele lasteaedades ja koolides pakutav toit peab vastama ning milliste toodete pakkumine puhvetites ja müügiautomaatides on välistatud. Nõuete väljatöötamisel konsulteeritakse siseriiklike ekspertidega ning uuritakse teiste riikide praktikaid ja saavutatud tulemusi. Samas on Eesti üks väheseid EL-i riike, kus ei ole koolides müügiks pakutavale toidule kehtestatud mingeid nõudeid. Kõigis EL-i riikides peale Eesti, Poola, Tšehhi ja Itaalia on seatud teatud nõuded ja piirangud, et koolides ei pakutaks müügiks nt limonaade, maiustusi ja/või kõrge soola- ja rasvasisaldusega snäkke.

Juba praegu reguleerib koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamist Eestis rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määrus, millega on seatud nõuded lasteaedades ja koolides pakutavale toidule ning toidu energia- ja toitainesisaldusele. Siiani pole aga sätestatud nõudeid toiduvalikule lasteaedade ega koolide müügiautomaatides ja kohvikutes. Seoses uue rahvatervise seaduse väljatöötamisega on plaanis vaadata üle nii toitlustamise nõuded lasteaedades ja koolides kui ka piirata kõrge kalorsusega ja vähese toitainesisaldusega toitude müügiks pakkumist haridusasutuste territooriumil. Eesmärgiks on eelkõige koolipuhvetite lettidelt kaotada suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega tooted ning suunata koolikohvikute pidajaid senisest enam pakkuma müügiks puuvilju, juurvilju, toorsalateid, pähkleid, võileibu ja muid tooteid, mis on laste tervist soosivamad.

Koolikeskkond peab olema väärtusi kujundav ning tervislikke valikuid toetav. Paraku selgus 2016. aastal 381 koolis läbiviidud uuringust, et Eesti koolide territooriumidel olevates kohvikutes ja müügiautomaatides pakuti kõige enam müügiks maiustusi, mahlajooke ja karastusjooke, märksa väiksem osa puhvetitest ja müügiautomaatidest pakkusid müügiks puuvilju ja köögivilju. Kuigi kool ei ole ainuke koht, kus lastel on võimalik endale meelepäraseid tooteid osta, siis uuringute tulemused on näidanud, et kooli toidukeskkonna tervislikumaks muutmine võib laste toitumiskäitumist positiivselt mõjutada.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!