Kas vene lasteaiad muutuvad eestikeelseks?

Peamine põhjus, miks keelekümblus on lasteaedades tagasihoidlikult levinud, on kümblusõpetajate puudus. Fotol (vasakult) Karin Piirsalu, Natalja Mjalitsina, Svetlana Belova ja Hedi Minlibajeva. Foto: Raivo Juurak

Kõik Eesti erakonnad on tänavuste kohalike omavalitsuste valimiste eel lubanud muuta vene õppekeelega lasteaia eestikeelseks. See oleks oluline samm ühtse eestikeelse haridussüsteemi poole. Kas see on aga mõeldav?

Juba kevadel võttis vene õppekeelega lasteaia kaotamise teema Facebookis üles Kristen Michal Reformierakonnast. Loomulikult leidis idee nii pooldajaid kui ka ägedat vastuseisu. Vastased märkisid, et vene emakeelega õpetajad ei suuda oma rühma eesti keeles õpetada, eesti emakeelega õpetajaid pole aga kuskilt võtta. Märgiti ka, et lapsel on kõige parem õppida oma emakeeles, sest sellest saab ta aru. Mõisteti hukka vene laste vägivaldne derussifitseerimine jpm.

Kas lapsed suudavad nii noorelt eesti keele selgeks saada? Kas üldse on võimalik viia kõik vene lasteaiad üle eesti õppekeelele? Neid ja sellega seotud küsimusi kommenteerivad vestlusringis Innove õppekava- ja metoodikakeskuse juhataja Natalja Mjalitsina, Innove keelekümbluse peaspetsialist Karin Piirsalu, Tallinna kakskeelse lasteaia Aviv direktor Svetlana Belova ja Tallinna Vindi lasteaia keelekümblusõpetaja Hedi Minlibajeva.

Kas tõesti tuleks alustada eesti keelega juba lasteaias?

Natalja Mjalitsina: Lasteaiaiga on kõige õigem aeg uute keelte õppimiseks. Kui lapsed omandavad oma emakeele juba enne kooli, siis miks nad ei võiks omandada ka teist keelt? Just omandada, mitte õppida. Lasteaed on koht, kus lapsed peavad saama omandada keelt tegutsedes. Neil peab olema võimalik nuputada eesti keele sõnade tähendust ja seejuures keelega mängida. Keele õppimine ei tohiks olla neile suur eesmärk ega tähtis ülesanne, vaid lihtsalt võimalus mängida, kuni keel on selge.

Karin Piirsalu: Keelekümbluse lasteaedades omandavadki lapsed eesti keelt mängides. Paraku on enamikus vene lasteaedades praegu veel klassikalised eesti keele kui teise keele tunnid. Näpistatakse paaril päeval nädalas 20 minutit eesti keele õppimiseks, nii laps lasteaia lõpuks eesti keelt päris kindlasti rääkima ei hakka.

Natalja Mjalitsina: Ainult kaks eesti keele tundi nädalas on nii laste kui ka õpetaja aja raiskamine. Lapsed peavad iga päev eesti keelt kasutama, ainult siis saavad nad selle selgeks. Õnneks on selleks meetodid välja töötatud ja Eestis ka praktikas järele proovitud ning riikliku õppekavaga kooskõlla viidud. Need meetodid on varane ja hiline keelekümblus, osaline ja kahesuunaline keelekümblus jne.

Hedi Minlibajeva: Minu pikaajaline kogemus näitab, et varase keelekümbluse puhul omandavad kõik vene kodukeelega lapsed funktsionaalse keeleoskuse ja julguse eesti keeles suhelda ning suudavad ennast õpitud sõnavara piires vabalt väljendada.

Kuhu liigub keeleõppe osas Euroopa?

Natalja Mjalitsina: Euroopa liigub üldise varase mitmekeelsuse suunas. See tähendab, et meie poliitikud on alles poolel teel, kui tahavad ainult vene kodukeelega lastele juba lasteaias teise keele selgeks õpetada. Tegelik eesmärk peaks olema see, et ka eesti lapsed oskaksid lasteaia lõpuks kahte keelt, lisaks eesti keelele näiteks vene, inglise, saksa vm keelt. Eesti on astunud selle suunas oma esimesed sammud. Meil rakendatakse neljas lasteaias kahesuunalise keelkümbluse programmi, kus eesti ja vene kodukeelega lapsed jagunevad rühmadesse arvuliselt võrdselt, õpivad koos pool päeva eesti- ja teise poole venekeelsete õpetajate juhendamisel. Sellised rühmad on Tallinnas, Pärnus, Tartus, Tapal. Programm on olnud edukas – lapsed on teinud suuri edusamme nii eesti kui ka vene keeles. Järgmine etapp on kahesuunalise keelekümbluse rakendamine esimeses kooliastmes. Praegu mõtleme, kuidas teha seda nii, et tulemused oleksid head ning kahesuunaline keelekümblus vastuvõetav nii eesti kui ka vene lapsevanematele. Just kahesuunaline keelekümblus on kõige loomulikum tee ühtse eestikeelse haridussüsteemi poole.

Karin Piirsalu: Kahesuunaline keelekümblus sobib hästi Tallinna lasteaedadele, kuna Tallinnas on suhteliselt lihtne kahesuunalise keelekümbluse lasteaiarühmi moodustada – siin on nii eesti kui ka vene lapsevanemad keelekümblusest huvitatud. SA Innovesse on päris tihti helistatud ja küsitud, miks lapsed ei saa minna kahesuunalise keelekümbluse rühma. Kahjuks on Tallinna linnas praegu vaid üksainus selline rühm.

Natalja Mjalitsina: Euroopa komisjoni keelepoliitika toetub põhimõttele, et uusi keeli omandatakse kõige kiiremini varases lapseeas ja et mitme keele valdamine aitab lastel paremaid tulemusi saavutada ka muudes valdkondades.

Karin Piirsalu: Kahesuunalise keelekümbluse suur pluss on muuhulgas see, et ka eesti kodukeelega lapsed ei jää ükskeelseks: saame neile pakkuda vene kodukeelega lastega võrdseid arenguvõimalusi keelekümbluse kaudu. Näiteks Pärnu eesti lapsevanemad panevad oma lapsi kahesuunalisse keelekümbluse rühma sellepärast, et vene keelt osates on nende lastel tulevikus Pärnu vene noorte kõrval paremad võimalused tööturul, näiteks turismivaldkonnas.

Logopeedid siiski kõhklevad …

Svetlana Belova: Mõned logopeedid ja ka lapsevanemad on olnud tõesti keelekümbluse vastu. Raske logopeedilise probleemi korral pole nad varast keelekümblust soovitanud.

Natalja Mjalitsina: Colin Baker on lastevanematele ja õpetajatele mõeldud käsiraamatus „Kakskeelne laps” veenvalt näidanud, et kõnehäired ei tulene kakskeelsusest. Merit Hallap kirjutab oma kõrgkooliõpikus samuti, et kakskeelsus ei ole logopeediline probleem. Uue põlvkonna logopeedid juba teavad seda.

Hedi Minlibajeva: Mul on olnud keelekümbluse rühmas kõnehäirega vene lapsi, kes on saanud eesti keelega hästi hakkama. Tihti on neil logopeedilisi probleeme ainult vene keeles. Näiteks ei suuda mõni vene laps susisevaid häälikuid välja öelda, eesti keeles neid aga pole ja nii pole neil eesti keeles ka logopeedilist probleemi. Sama on erivajadusega lastega. Me ei saa ju öelda, et neile me eesti keelt ei õpeta. Minu rühmas oli üks erivajadusega laps, kes oli just eesti keeles väga tugev. Keel oli tema kõige tugevam külg. Miks me peaks temalt selle ära võtma?

Natalja Mjalitsina: Vahel on väidetud, et teises keeles õppimine tekitab poolkeelsust, mille puhul laps oskab mõlemat keelt kehvasti, isegi segab kahte keelt. Ja ongi tõsi, et keelekümbluse lapsed segavad eesti ja vene keelt, kuid nad teevad seda lühikest aega.

Siinkohal on vaja selgitada, et uue keele omandamisel on neli etappi.

Esimene on vaikimise etapp. Laps jälgib, mida tehakse, kuid ei pruugi rääkida. Keelekümblusklassis vaikib enamik lapsi esimesed nädalad, üksikud lapsed aga terve veerandi või isegi kogu õppeaasta. Vaikimine ei tähenda, et laps ei saa millestki aru või on rumal. Ta salvestab uut keelt. Lapse areng vaikival perioodil on märkimisväärne.

Teise etapi ajal segabki laps eesti ja vene keelt, kasutab eesti keeles omandatud fraase läbisegi venekeelsetega. See pole poolkeelsus ega arengupeetus, vaid keeleõppe normaalne etapp. Lapsed, kellel on pikk vaikiv periood, jätavad keelte segamise etapi sageli vahele.

Kolmandal perioodil suhtlevad lapsed eesti keeles üksikute lausetega, kuid teevad veel vigu.

Neljandal etapil suhtlevad lapsed eesti keeles juba vabalt.

Miks pole keelekümblus juba täna n-ö uus normaalsus?

Natalja Mjalitsina: Sellel on kaks põhjust. Esiteks on keelekümblusprogramm vabatahtlik ja seda pole lasteaedadele ja koolidele jõuga peale surutud. Koolid ja lasteaiad on programmiga liitunud vabatahtlikult, samuti lapsevanemad. See on üks põhjus, miks on keelekümblusprogramm olnud Eestis nii edukas – kõik programmiga liitunud osapooled on olnud sellest huvitatud.

Teine põhjus on õpetajate nappus. Varane keelekümblus lasteaias nõuab õpetajalt väga head eesti keele oskust ning suurt pingutust ja kannatlikkust.

Hedi Minlibajeva: Mul oli praktikant, kes valdas keelekümblust väga hästi, kuid ta ei tule lasteaeda kümblusõpetajaks. Tema arvates on palk nii raske töö eest liiga väike. Tegelikult ei ole kümblusõpetaja töö raske. Keelekümblus nõuab tõesti rohkem panustamist, põhjalikumat ettevalmistust, pidevat eneseanalüüsi, oma keelekasutuse jälgimist ja laste arengu analüüsimist, kuid on põnev jälgida, kui kiiresti laste keeleoskus paraneb.

Svetlana Belova: Vabatahtlikkus on muidugi tore, kuid miks ei võiks kohustuslik haridus alata sellega, et 5-aastased saavad lasteaias täielikku varast keelekümblust ja lähevad siis kooli kakskeelsena?

Natalja Mjalitsina: Mitmed müüdid on samuti vähendanud lapsevanemate entusiasmi. Näiteks uskumus, et teises keeles õppides lapse teadmiste tase langeb, eriti matemaatikas. Keelekümbluse 18-aastane kogemus seda ei kinnita.

Karin Piirsalu: Müüdile, et matemaatikat suudab vene kodukeelega laps õppida ainult vene keeles, võiks anda lausa kuldmedali. Tegelikult on just matemaatikat kõige kergem teises keeles õpetada ja õppida, sest numbrid, valemid ja matemaatiline loogika on kõigis keeltes ühesugune. Lisaks on matemaatikas vähe sõnu. Põhikooli uuringus, kus võrreldi matemaatika, eesti keele ja võõrkeele tulemusi, ei olnud kümblusklasside õpilased matemaatikas ja võõrkeeles tavaklassidest nõrgemad, kuid olid eesti keeles neist mäekõrguselt üle.

Svetlana Belova: Teiste riikide uuringud näitavad samuti, et teises keeles õppides õppe tulemused ei lange, pigem vastupidi.

Hedi Minlibajeva: Üks eesti lasteaia õpetaja asendas mind ükskord vene laste keelekümblusrühmas ja küsis pärast, kas on võimalik, et vene lapsed on eesti lastest targemad. Temale jäi selline mulje, sest vene lapsed suhtlesid temaga vabalt kahes keeles.

Natalja Mjalitsina: Uuringud näitavad, et keelekümblusklassi eesti keele eksami tulemused põhikooli lõpus on tavaliselt 20 punkti võrra tavaklassi õpilaste omadest paremad. Kui kümblusklassi tulemus on olnud 84 ringis, siis tavaklassi tulemus on olnud 64 punkti juures. Samas ei ole keelekümblus imevits, mis teeb lapsed targaks. Kui laps on oma emakeeles matemaatikas teistest nõrgem, on ta seda ka kümblusklassis.

Kas kool on eestikeelseks lasteaiaks valmis?

Karin Piirsalu: Kahes keeles õppimine peaks pärast lasteaeda põhikooli esimeses astmes jätkuma. Paraku pole enamik koole selleks valmis. Mõned kooliõpetajad, kes on käinud lasteaias kümblustunde vaatamas, on öelnud, et kümbluslasteaias pole distsipliini. Arvatakse, et kui lapsed väikestes rühmades omavahel asju arutavad, ülesannetele vastuseid otsivad, häirib see tunni distsipliini.

Natalja Mjalitsina: Kool tihti ei jätka lasteaia head tööd. Oleme näinud kurbi näiteid, kus kümbluslasteaias käinud vene kodukeelega laps läheb tavalisse vene õppekeelega klassi ja kolmanda klassi lõpus ta eesti keelt teistest paremini enam ei oska.

Hedi Minlibajeva: Lapsed harjuvad keelekümblusrühmas innuga õppima. Kooliõpetaja võiks olla rõõmus, kui saab endale klassitäie nii õpihimulisi lapsi. Paraku lähevad kümblusrühma lapsed tavaliselt kuude-seitsmesse eri kooli, sealhulgas vene õppekeelega, kartes, et eesti koolis läheb raskeks.

Natalja Mjalitsina: Sageli me alahindame õpilasi. Nägin kord 10. klassi inglise keele tundi, kus õpilased esitasid päheõpitud dialoogi. See oli ilmselge ressursi raiskamine. Õpilaste keeletase oleks lubanud juba väidelda ilma midagi pähe õppimata globaalsetel teemadel. Töötame Innoves sel poolaastal välja mõned lõimitud aine- ja keeleõppe ainekavad põhikoolile, et oleks lihtsam mõnd ainet mõnes teises keeles õppida. Toome välja õpitulemused nii õppeaines kui ka õpitavas keeles. Ehk aitab see saada üle müüdist, et teises keeles on raske tõsiselt õppida.

Milline on lapsevanema panus kakskeelsesse õppesse?

Natalja Mjalitsina: On olemas keelekümbluse programmi lapsevanemate liit. Nad on keelekümblusprogrammi arengule palju kaasa aidanud. Nüüd on peale tulnud uus ja noorem lapsevanemate põlvkond ja ootame väga nendega koostööd. Vanematel on suur jõud. Neil on võimalik tegutseda ja nõuda oma lapse õppeasutuses keelekümblusprogrammiga liitumist ja metoodika rakendamist.

Karin Piirsalu: Vahel tundub, et välismaal hinnatakse Eesti keelekümblust kõrgemaltki kui kodumaal. Näiteks jälgib üks Lõuna-Carolina ülikooli õppejõud juba kolmandat aastat meie kahesuunalise keelekümbluse lasteaedu. Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis on toetanud kahesuunalise keelekümbluse arendamist juba aastaid, vahendades meie õpetajate ettevalmistusprotsessi maailmatasemel teadlasi – õppejõude Minnesota ülikoolist. Soomlased on välja selgitanud, et Eestis on keelekümbluses rohkem mudeleid kasutusel kui Soomes. Vaasa ülikooli õppejõud on otsustanud Tallinna ülikooliga koostööd teha just alushariduses edukat keelekümbluskogemust silmas pidades. Eesti eksperdid õpetavad keelekümblust Gruusias, Kõrgõzstanis, Kasahstanis ja Tadžikistanis.

Valimislubadused 2017

Mida lubavad Eesti erakonnad lasteaedadele kohalike valimiste eel Tallinnas

• RE: Vastandume haridussüsteemile, milles eesti keel on võõrkeel. [—] Eesti haridussüsteem on eestikeelne, alates lasteaiast.
• EKRE: Teeme nelja aastaga kõik Tallinna lasteaiad eestikeelseks ja viime ka venekeelsed koolid järk-järgult täielikult üle eestikeelsele õppele, alustades 1. klassist.
• IRL: Alustame järkjärgulist üleminekut eestikeelsele lasteaiaharidusele, säilitades kõigile võimaluse hoida oma identiteeti ja kultuuri. 
• KE: Suurendame eesti keele õppe mahtu venekeelsetes lasteaedades.
• EER: Rakendame lisaks eesti-venesuunalisele õppele keelekümbluse meetodit teiste võõrkeelte õpetamisel. [—] Soovime keelekümbluse programme rakendada juba lasteaedades.
• SDE: Loome lasteaialastele varajase võõrkeeleõppe võimalused ja hakkame kõigis Tallinna põhikoolides võõrkeelt õpetama 1. klassis.

Integratsiooni monitooringu arutelu Õismäe gümnaasiumis. Foto: Raivo Juurak

Millal tegelikkus ootustele järele jõuab?

Praegune Eesti hariduskorraldus ei vasta enam inimeste eelistustele ja ootustele. Selle üks näide on keelekümbluse vähene rakendamine vene õppekeelega koolides ja lasteaedades.

See oli peamine sõnum, mis käidi välja 19. juunil Õismäe vene lütseumis peetud arutelul „Varajase eestikeelse õppega alustamine – Eesti elanike ootused ja kuidas tegelikkus sellele järele jõuaks?”.

Arutelu aluseks olid Eesti integratsiooni monitooringu andmed, mida tutvustas uuringu hariduse peatüki autor, Praxise haridusvaldkonna programmijuht Laura Kirss. Arutelus osalesid Rita Juhanson (Tallinna Õismäe vene lütseumi direktor), Urve Rannaääre (Innove keelekümbluse valdkonnajuht), Irene Käosaar (haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja), Anneli Rants (Valga linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja) ja teised valdkonna eksperdid.

Laura Kirss märkis, et Eesti ühiskond on muutunud aastatega avatumaks ja sallivamaks. Vähem kardetakse eesti-vene laste ja õpilaste segarühmi, vähenenud on mure oma keele ja kultuuri kadumise pärast, ollakse nõus mõttega, et vene kodukeelega lapsed võiksid hakata eesti keelt õppima juba lasteaias. Eesti inimesed ei ole selle vastu, kui nende lapse klassist moodustavad veerandi kuni poole muukeelsed lapsed. Vene lapsevanemad on valmis panema oma lapsi eesti kooli ja kümblusklassi.

Laura Kirss lisas, et Aleksander Pulveri ja Aaro Toomela 2012. aasta uuringu järgi ei ole nii, et eesti lasteaeda ja kooli soovivad panna oma lapse need vene lapsevanemad, kellel on parem haridus, kes on nooremad või suurema sissetulekuga. Igas ühiskonnakihis on inimesi, kes väärtustavad eestikeelset õpet. Küll aga on tüüpiline, et oma lapsele häid hindeid sooviv vene lapsevanem eelistab vene õppekeelega kooli, kuid oma lapsele head töökohta sooviv lapsevanem eelistab eesti õppekeelega kooli.

Laura Kirss ütles, et praegune Eesti hariduskorraldus ei vasta enam inimeste eelistustele ja ootustele. Üks näide on siin keelekümbluse vähene rakendamine vene õppekeelega koolides ja lasteaedades. Haridussilma andmetel käib kümblusklassis kõigest 10% vene kodukeelega õpilastest. Seda protsenti on raske kiiresti suurendada, sest keeleinspektsiooni andmetel ei vasta Tallinna vene lasteaedades B2 keelenõuetele 361 õpetajat ja 80 õpetaja abi.

Pärast Laura Kirsi ettekannet arutati, kuidas Eesti haridussüsteemi ühiskonna ootustele järele aidata. Mõned ideed sellest arutelust.

Kuna keelekümbluse populaarsus on kasvanud tänu tublidele kümblusõpetajatele ja nende edukatele õpilastele, tuleb neid avalikkusele tutvustada.

Väga palju oleneb juhtide valikust. Kui lasteaia direktor valdab vabalt eesti keelt, siis on tal rohkem eesti keelt vabalt valdavaid õpetajaid ning lapsed oskavad eesti keelt paremini.

Kümblusõpetajate põuda aitaks leevendada see, kui ülikoolis õpetajaks õppijatel oleks võimalus läbida lõimitud aine- ja keeleõppe moodul. Näiteks bioloogiaõpetaja võiks õppida õpetama bioloogiat ka vene, inglise või saksa keeles. See sobiks hästi keelekümblusklassis õppinud noortele.

Kasu oleks „Noored kooli” programmiga sarnasest liikumisest, näiteks „Noored vene kooli”. Kui panna eesti ja vene koole kokku, siis hakkavad mõnedki probleemid ise lahenema.

Raivo Juurak

Millal peaks algama eestikeelne õpe?

Valdavalt ollakse seisukohal, et teist keelt kõnelevad lapsed peaksid hakkama eesti keelt õppima juba lasteaias.

Integratsiooni monitooring 2017

Kuidas suhtutakse Eesti ühiskonnas ühtse eestikeelse haridussüsteemi loomisse?

• 77% kõigist Eesti elanikest pooldab osalise eestikeelse õppe algust lasteaias ja algklassides (2015. aastal 69%).
• 75% Eesti muukeelsetest elanikest on veendunud, et eestikeelne õpe peaks algama lasteaias.
• 67% kõigist Eesti elanikest pooldab varianti, et ühes rühmas või klassis õpivad koos eri emakeelt kõnelevad lapsed.
• 81% eestlastest pooldab eesti-vene segarühmi ja -klasse juhul, kui seal on vähemalt pooled eesti lapsed.
• 5% eestlastest ei poolda üldse eesti-vene laste segarühmi ja -klasse (2015. aastal 10%).
• 4% teistest rahvustest elanikke ei poolda üldse segarühmi ega -klasse (2015. aastal 12%).
• 29% teistest rahvustest inimesi hindab kõige kõrgemalt eestikeelseid lasteaedu, kus teistest rahvustest laste jaoks on nende emakeelt valdav abiõpetaja.
• 26% teistest rahvustest inimesi hindab kõige kõrgemalt keelekümbluslasteaedu.
• 13% eestlastest soovib oma lastele muukeelset keelekümblust.
• 78% muust rahvusest Eesti elanikke usub, et eestikeelne aineõpe suurendab vene kooli lõpetanu konkurentsivõimet tööturul (2011. aastal 53%).
• 78% mitte-eestlastest usub, et vene gümnaasiumi reformil (60:40) on hea mõju (2011. aastal 58%).

Allikas: http://www.kul.ee/et/EIM2017

2017. aasta monitooringus osales juhuvalikul 1410 üle 15 aasta vanust Eesti Vabariigi alalist elanikku.  Vastanutest 67,8% olid eestlased, 26,8% venelased ja 5,4% muud rahvused. Uuringu viisid läbi Balti uuringute instituudi ja poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud ning kaasatud eksperdid Tallinna ja Tartu ülikoolist.