Küberkius ei nõua julgust
Septembri alguses tuli Telia koos oma heade partneritega välja #suurimjulgus kampaaniaga, mille eesmärk on küberkiusu probleemi tunnistada ja kogu ühiskonda arutellu kaasata.
Telia hea koostööpartner lastekaitse liit tegi eelmisel aastal koolinoorte seas uuringu, mille tulemused olid jahmatavad: üle 25% küsitletud lastest ja noortest (4.−12. klassi õpilased, kokku 1022 last) tunnistas, et on viimase aasta jooksul küberkiusamisega kokku puutunud. 17% vastanuist ütles, et on ka ise olnud kiusaja rollis.
Eesti e-edulugu on kõikjal maailmas tuntud, kuid online-meedia, -platvormide ja -keskkondade laia levikuga seotud ohtusid pole paraku piisavalt arutatud. Küberkiusu märkamiseks, vähendamiseks ja ärahoidmiseks peame seda teemat esile tõstma ja selgitama. Meie suhtluskultuur vajab empaatiat, teineteisemõistmist ja hoidmist, sõltumata sellest, kas tegu on offline– või online-kanaliga.
Mis on #suurimjulgus?
Kiusamine ei mõjuta ainult koolinoori, vaid kõiki, kes neid ümbritsevad: õpetajaid, klassikaaslasi, sõpru, õdesid ja vendi, emasid ja isasid. Sageli liigub see klassiruumist üle nutiseadmetesse ja vastupidi. Kõik kanalid on ühtviisi valusad, kius internetis seda salakavalam, et mõjub kiusaja jaoks anonüümsena (kohene tagasiside puudub, põhjustatud valu pole näha, nii on ka empaatiavõime väiksem) ja võib kesta 24/7 ehk jälitada kiusatavat koolist koju, seadmest seadmesse.
#suurimjulgus kampaania peamine sõnum on, et kiusamine, eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes, ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes end ise kaitsta ei oska või ei suuda. Kampaania ei näita näpuga süüdlaste poole, ei karista ega häbista. Proovime hoopis minna algpõhjuste juurde, kõnetame nii neid, kes on kiusanud või olnud kiusatud, kui ka paljusid kõrvalseisjaid, kellel on kiusuvastases võitluses oluline roll. Julgustame kiusu märkama, sekkuma, abi ja tuge pakkuma. Ühe kampaaniaga ei ole võimalik küberkiusu probleemi lahendada, seepärast oleme selle teema võtnud pikemaks ajaks fookusesse.
Kõik koolid on oodatud kaasa lööma!
Küberkiusuvastasel kampaanial on oluline roll just koolide, õpetajate ja õpilaste suunal. Koostöös lastekaitse liiduga saatsime kõigisse Eesti koolidesse plakatid ja temaatilised mängud, mida õpetajad saavad klassides koos õpilastega mängida. Lastekaitse liit pani mängu kokku annetuse toel, mille Telia tegi eelmiste jõulude ajal tavapäraste jõulukinkide asemel.
Lisaks käivitus Telias ettevõttesisene kampaania, mille käigus käivad töötajad küberkiusamisest rääkimas klassides, koolides ja huviringides ning kuhu on juba registreerunud terve hulk huvilisi.
Küberkiusuvastane kampaania on septembris-oktoobris nähtav kõigis peamistes kanalites – välipindadel, televisioonis, print- ja sotsiaalmeedias. Telia teenindajad ja tehnikud kannavad temaatilisi T-särke ning täidavad seega saadiku rolli sõnumite viimisel klientideni.
Küberkiusamisevastase kampaania keskpunkt on veebisait www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajaliku info nii lapsevanemale, õpetajale kui ka õpilasele.
Mis on küberkiusamine ja kuidas see väljendub?
Küberkius on tahtlik ja korduva kahju põhjustamine elektrooniliste vahendite kaudu. Sellel on sageli laiaulatuslik publik. Ohvril on keeruline end kaitsta, kuna nutiseadmetes järgneb kius talle klassiruumist koju ning võib toimuda 24 tundi ööpäevas. Küberkius on ühtaegu anonüümne (kiusajale lihtsam) ja avalik (ohvrile seda raskem). Sageli ei saa kiusaja oma teo tagajärje tõsidusest aru. Suur probleem on sekkumise passiivsus ehk kõrvaltvaatajate nn hall mass, kes ei oska või ei taha reageerida. Samuti järelevalve puudumine – näiteks lapsevanemad või õpetajad ei ole sageli laste netisuhtlusest teadlikud ega oska seda jälgida.
Küberkius võib väljenduda mitmeti, näiteks: ähvardavate, õelate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jne korduv saatmine; isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist; enese kellegi teisena eksponeerimine (murdes sisse kiusatava elektroonilisse kirjakasti, vale nime all esinemine, ebaõige ja laimava sisuga e-kirjade ja sõnumite saatmine vms); internetikeskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks; ignoreerimine. Tavaliselt on kiusajaid/ähvardajaid mitu.