Loovalt Tulevikku koolis lõimuvad õppeained nagu päris elus

Fotol esireas vasakult õpetaja Gedi Põder ja direktor Mariann Rikka, tagumises reas õpetaja Sirle Reiu ja kooli asutaja Kristi Laanemäe. Foto: Tiina Vapper

Sel sügisel alustas Eestis viis uut erakooli, teiste seas Loovalt Tulevikku kool Põhja-Tallinnas Sõle tänaval, kus õppetöö aluseks on kõiki õppeaineid lõimiv asustamise meetod. Sellest, mille poolest uus kool veel ainulaadne on, rääkisid kooli looja, Tallinna ülikooli kunstihariduse osakonna didaktika õppejõud Kristi Laanemäe ja direktor Mariann Rikka.

Asustamise meetod on Eestis kasutusel esmakordselt. Kuidas te selle leidsite ja milles see seisneb?

Kristi Laanemäe: Osalesin neli aastat tagasi Põhjamaade ministrite nõukogu korraldatud loovusfoorumil, kus meetodit tutvustas meile selle looja, Islandi tuntud lasteraamatute autor, illustraator ja näitleja Herdís Egilsdóttir, kes on olnud 45 aastat õpetaja. Põhimõte on selles, et lapsed leiavad pudelipostiga asustamata saare kaardi ja hakkavad mängima, et lähevad saarele elama ja loovad seal oma tsivilisatsiooni. Kõiki õppeaineid õpetatakse lõimitult selle käigus. Tema ise hakkas selle meetodi järgi õpetama 1976. aastal ja õpetas 7–8-aastasi lapsi 24 aastat. Kuna Islandil kestab esimene kooliaste kaks aastat, jõudis ta protsessi läbi teha 12 korda, teisisõnu asustada koos lastega 12 saart. Muide, seda meetodit õpetatakse Islandi ülikoolis õpetajakoolituses kõigile üliõpilastele. Mulle tundus see lahendus geniaalne. Praegu on vanaproua Herdís 83-aastane ja nõustab meid koos oma tütrega, jättes siiski paljudes asjades õpetajatele vabad käed. Iga õpetaja saab seda teha just talle sobival moel.

Kuidas see teie koolis välja nägema hakkab?

Kristi Laanemäe: Aluseks on lõimingu lugu, mis algab lapsi köitva tulnukate, kosmose ja planeetide teemaga. Järgneb saarele minekuks valmistumine ja pärast suurt merereisi, mille käigus tuleb ette kõikvõimalikke seiklusi, randuvad lapsed leitud saarel ja hakkavadki seal oma maailma looma, alustades majade ehitamisest kuni oma keele, hümni ja raha loomiseni välja. Kõige olulisem ongi, et meetod seob kooli päris eluga. Lapsed saavad lahendada mitte abstraktseid, vaid elulisi ülesandeid ja probleeme, mis muudab õppimise mõtestatuks ja põnevaks.

Mariann Rikka: Asustamise meetod toetab hästi riikliku õppekava eesmärke, mis samuti nõuab lõimitust, seostamist, seotust eluga ja õppe mõtestatust. Kusjuures lõiming, õpilasekeskne õpe, kaasavad aktiivõppe meetodid, koostöö- ja probleemilahendusoskused, loovmõtlemine on needsamad põhimõtted, mida meie oma haridusteadlane Johannes Käis 1920. aastatel üldõpetuse nime all tutvustas.

Millal tundsite, et sellist kooli vajatakse ja oodatakse?

Kristi Laanemäe: Kooli avamiseks juba mitu aastat tagasi ettevalmistusi tehes korraldasin MTÜ Loovalt Tulevikku kodulehel küsitluse. Selle idee presenteerimise üritusele tuli kohale 70 huvilist, nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid, mis näitas, et huvi on suur. Vanemate peamised ootused olid väiksed klassid ning laste eripäraga arvestamine, et kool ei suruks neid raamidesse ja jätaks ruumi loovusele.

Mariann Rikkat tunneb koolirahvas kui haridus- ja teadusministeeriumi üldosakonna peaeksperti. Miks otsustasite Loovalt Tulevikku kooli direktoriks kandideerida?

Mariann Rikka: Tundsin, et tahan ka praktiliselt panustada sellese, millega olen haridusametnikuna seotud: et lastel oleks koolis hea olla ning õppetöö oleks nii pingutust pakkuv kui ka loov, et meil oleks eriilmelisi koole. Olen „Noored kooli” programmis õpetajana töötanud ja tahan koolijuhina näidata, et haridusuuendus ei ole pelgalt ilus teooria paberil, vaid neid põhimõtteid ongi võimalik ellu viia.

Kas teie koolil on ka mingi kallak?

Kristi Laanemäe: Kooli põhisuunitluse võib kokku võtta nelja sõnaga: ettevõtlikkus, mille all on mõeldud aktiivset eluhoiakut, loovus kõige laiemas mõttes, iseseisvus ja vastutusvõime, mis seostub väärtustega. Nende nelja omaduse abil on tulevikus võimalik hästi hakkama saada, isegi kui me praegu ei tea, milline see tulevik on.

Kui suur osa on kunstiainetel?

Kristi Laanemäe: Oma kätega kunsti tegemine on õppetöös kogu aeg esil. Meie kooli ei saa nimetada kunstikooliks, küll aga loovuskooliks. Uuringud näitavad, et iga päev kunstiga tegelemine tõstab õpilaste akadeemilist võimekust ja suurendab sotsiaalset heaolu. Kui USA-s võeti kohustuslikust õppekavast kunstiained välja, olid sellel tõsised tagasilöögid. Nüüdseks on aru saadud, kui olulised need on.

Mariann Rikka: Kunsti on lihtne integreerida eri ainevaldkondadesse ning õpetaja ülesanne koolis ongi pakkuda loovuse arendamiseks mitmekesiseid võimalusi. Samamoodi on kooli eesmärk hoida alles seda uudishimu, elevust ja õpitahet, mis lastel kooli tulles on. Loovuse pidev arendamine ja selle muutmine õppe loomulikuks osaks on seejuures väga oluline.

Kuidas koolipäev välja näeb?

Kristi Laanemäe: Koolipäev algab kell 9.30 ja lõpeb 14.30. Hommikut alustame hommikuringiga, kus loome mitmesuguste harjutuste ja mängudega päevaks hea meeleolu. Esimene tund kestab poolteist tundi, sest lapsed on sel ajal erksad ja vastuvõtlikud. Hästi palju on praktilist õpet. Reedeti toimubki õppetegevus väljaspool kooli: oleme õues, käime looduses, matkame, teeme sporti, külastame muuseume, töökodasid, laboreid, ettevõtteid. Lastel on õigus öelda, mida nad tahavad õppetöösse lisada. Seepärast ei ole me teinud programmi aastaks, vaid täiendame seda uute teemade ja tegevustega jooksvalt.

Kas te traditsioonilisi meetodeid ja õpikuid üldse ei kasuta?

Kristi Laanemäe: Olemasolevad õpikud ei lähe meie lõimingulooga kokku, kuid sealt saab noppida teemaga seostuvaid palasid. Mis traditsioonilisse õpetamisse puutub, siis selle meetodi autor ise õpetas hommikupoolikul lastele lugemist, kirjutamist ja arvutamist pigem tavapärasel viisil ja pärastlõunal kinnistas neid teadmisi lõiminguloos. Meil tuleb lõimimist rohkem, saare lugu käib kogu aeg kaasas.

Mariann Rikka: Mingil määral kasutame siiski ka traditsioonilisi õppemeetodeid, mõnikord võib lünkteksti täitmine olla kõige efektiivsem viis õppimiseks. Tähtis on, et kõik oleks eesmärgipärane, tasakaalustatud ja lapsest lähtuv.

Kristi Laanemäe: Aga mitte ainult. Küsime iga tegevuse puhul, kas see on põnev ja tõhus. Kooli asutajana näen oma rolli selles, et hoida kooli hinge sellisena, nagu see oli algselt mõeldud. Et see oleks üheaegselt mänguline ja eluline ning et põnevus ja loovus säiliks.

Selline lähenemine peaks iseloomustama kõiki koole.

Kristi Laanemäe: Seda küll, aga stereotüüpidest väljamurdmine nõuab julgust, jõudu ja aega. Kui hakata muutma olemasolevat organisatsiooni, osutab see vastupanu, sest inimesed tahavad teha nii, nagu nad alati on teinud. Uue kooli asutamine on selles mõttes hea, et liituvad need, kes tahavadki uutmoodi teha.

Õpetajalt eeldab see töö suurt loovust. Kust te õpetajad leidsite?

Kristi Laanemäe: Meil on kaks õpetajat: Sirle Reiu on õppinud kunsti- ja käsitööõpetajaks ning Gedi Põder on loodus­ainete õpetaja. Meil on nendega tõesti vedanud, mõlemad on loovad, energilised, lahked. Kõik õppematerjalid koostavad õpetajad ise. Et õpetaja suudaks olla loov, särav, energiline, tuleb talle luua toetav ja mõnus keskkond, kus on hea olla ning kus inimeste suhted on sõbralikud ja soojad. Mulle meeldib kooli tuua ka armastuse mõiste.

Kes veel kooli meeskonda kuuluvad?

Kristi Laanemäe: Katrin Link, kes alustas vabatahtlikuna, jätkab turundus- ja kommunikatsioonijuhina. Mõned vabatahtlikud, kes on tulnud ise meie juurde huvitavate ettepanekutega, ja inimesed, kes on aastaid nõu ja jõuga kooli loomisele kaasa aidanud.

Mariann Rikka: Vabatahtlike osa tahaksime suurendada, nii et kes tunneb, et tahab panustada, võtku julgesti ühendust. Samuti otsime oma kooli kiiremas korras inglise keele ja muusikaõpetajat.

Kas õpilastele kodus õppida antakse ja hindeid pannakse?

Kristi Laanemäe: Meil on vabatahtlik kodutöö. Igal õpilasel on heade mõtete raamat, mida ta võib täita, nagu ise soovib – sinna joonistada, kirjutada, kleepida. Hinnete asemel on tagasi­side. Õpilane püstitab endale ise eesmärke ning õpetajad aitavad tal need sõnastada ja panna paika aja nende saavutamiseks. Sisuliselt on koolis tegu individuaalõppega. Püüame saavutada seda, et õpilane õpiks enda, mitte õpetaja pärast. Üksnes sisemise motivatsiooni kasvatamisega on võimalik panna lapsed õppimist väärtustama.

Mariann Rikka: Numbriliste hinnete mittekasutamine ei tähenda, et õpilase edasijõudmist ei jälgita. Väga oluline on pidev tagasiside ja õpetajal peab olema selge pilt, kus üks või teine õpilane oma arengus parajasti on.

Milliseid huvitavaid aspekte te oma kooli puhul veel välja tooksite?

Kristi Laanemäe: Üks on see, et me ei sunni lapsi 45 minutit pingis istuma. Tegevused vahelduvad ja nad saavad ise valida, kas istuda toolil, joogapallil või seista pea peal. Üks tund toimub iga päev õues ja osa õuesõppest on seotud kehalise tegevusega, näiteks tutvustame õpilastele spordialasid.

Iga päev on koolis tantsupaus ning lastel on võimalus kordamööda oma muusika kooli kaasa võtta, mille järgi sel päeval tantsitakse. Tasakaalunurgas saavad õpilased ja õpetajad mugavas kott-toolis kümneks minutiks aja maha võtta ning juhendatud mõtlusi või vaala­laulu kuulata. Seda mitte ainult vahetunnis, vaid igal ajal. Et praeguse aja lastel on probleeme tasakaalutusega, kuuluvad koolipäeva ka vaikuseminutid.

Huvitav on see, et meil saab olema kooli vanaema, kelleks pakkus end üks Tallinna ülikooli õppejõud, kes lõpetab oma tööpõlve. Ta on teadlane ja kunstiterapeut ning saab teha lastega savivälja teraapiat, aga miks mitte ka neid põlve peale võtta või neile pannkooke küpsetada. Tahame rakendada ka mõtlemisõpetust, mis on neljal mõttemudelil põhinev ainulaadne meetod: mõtle nagu teadlane, kunstnik, disainer või mängija. Teadlane kogub ja kasutab andmeid ning teeb järeldusi, kunstniku eesmärk on anda edasi oma sõnum, disaineri eesmärk on lahendada mingi probleem. Mängijal on reeglid kõige vabamad ning just sealt võivad võrsuda kõige loovamad tulemused, sest kaosest sünnibki sageli looming. On väga oluline, et mänguoskus jääks inimesele alles kogu eluks.

Kas midagi on lapsevanemates selle kooli puhul ka küsitavusi tekitanud?

Kristi Laanemäe: Vanemad on küsinud, kuidas lapsed pärast sellist lapsekeskset, mängulist ja lõbusat õpet hiljem konkurentsitihedas maailmas hakkama saavad. Olen neile vastanud, et meie kooli eesmärk on kasvatada loovaid inimesi, kes muudavad maailma paremaks, mitte ainult ei kohane olemasolevaga.

Mariann Rikka: Just, me loome oma väärtusi ise. Usku endasse ja sellesse, et igaüks meist saab maailma mõjutada, on väga oluline lastele edasi anda. See ei tähenda, et meie lapsed pole tulevikus suutelised enda eest seisma või olukordi lahendama. Küll aga suudavad nad seda teha inimlikul ja elutervel viisil, jäädes iseendaks.

Mitu õpilast sel õppeaastal Loovalt Tulevikku koolis kooliteed alustas?

Kristi Laanemäe: Sel aastal alustas liitklassis kaheksa õpilast. Muide, kooli nimi võib juba õige varsti muutuda, sest oleme otsustanud, et koolile panevad nime lapsed ise.