Maailm on kirju, aga lapsed on lapsed

15. sept. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Maailm on kirju, aga lapsed on lapsed kommenteerimine on välja lülitatud

Päevaplaan on Päikesekalli rühmas piltides. Lisaks on seal mõned numbrid, et needki tuttavaks saaksid. Ei puudu ka nädalapäevade nimed. Fotod: Raivo Juurak

 

Tallinna Kalli-Kalli lasteaias on rahvusvaheline Päikesekalli rühm, kus käivad Eestis töötavate välismaalaste lapsed.

Kalli-Kalli lasteaed on Ülemiste City linnakus tegutsenud kuus aastat. Päikesekalli rahvusvaheline rühm on olemas olnud neli aastat. Vestleme lasteaia tegevjuhi Signe Suurvälja ning Päikesekalli rühma õpetaja Terje Tensoga.

 

Kuidas te lasteaiale õpetajaid leiate?

Signe Suurväli: Õpetajaid leiame konkursi kaudu. Me ei tee vahet, kas eesti või rahvusvahelisse rühma. Otsime Eesti inimest hulgast. Ainuke eeltingimus on korralik inglise keele oskus ja see kehtib ka abiõpetajate puhul. Kes on välismaal töötanud või õppinud, sellel on teiste ees väike eelis. Osa töölevõtu vestlusest on inglise keeles. Päikesekalli rühmal on üks õpetaja ja kaks abiõpetajat.

Terje Tenso: Mind võeti siia tööle pärast seda, kui olin olnud kaheksa kuud vabatahtlik Rumeenia lasteaedades. Täiskasvanutega suhtlesin seal inglise keeles, mis tuli minu inglise keele oskusele kasuks, kuid lastega suhtlemiseks pidin rumeenia keelt õppima, sest Rumeenia laps ei mõista ühtki keelt, mida meie oskame. Mul olid seal rumeenia keele tunnid ja igal hommikul kordasin üle laused, mida lastega suheldes vaja oli.

 

Kuidas saate hakkama lastega, kes inglise keelt üldse ei oska?

Terje Tenso: Oma rühmas olen lapsevanemate käest küsinud, kuidas on nende keeles „Ema tuleb kohe”, „Kõik on hästi, ära muretse”, „Tule siia”, „Lähme” jms. Nende lausetega on võimalik last rahustada. Kasutame ka kehakeelt. Kui läheme käsi pesema, siis pesen kuivalt käsi, kui kutsun enda juurde, siis viipan käega enda suunas. Kui läheme sööma, siis matkin lusikaga söömist. Jooma – teen, nagu jooksin klaasist vett. Laste päevaplaan on meil piltides. Hommikul söömise pilt, siis mängimise, õue, kätepesu pilt jne.

Septembris ei oska lapsed sõnagi inglise keelt. Ühe-kahe kuu pärast aga hakkavad aru saama. Jõulude ajal ütlevad juba ise mõningaid sõnu. See on nagu inglise keele intensiivkursus. Aasta pärast suudavad nad inglise keeles suhelda.

 

Kuhu lapsed Päikesekallist edasi lähevad?

Signe Suurväli: Enamik läheb Euroopa Kooli, kuhu võetakse vastu 4−5-aastasi lapsi. Sellepärast on meie rahvusvahelises rühmas 2−3-aastased lapsed. Kuid uus Tallinna rahvusvaheline kool võtab vastu 6−7-aastasi lapsi ja soovib, et õpetaksime ka 5−6-aastasi, et lapsed saaksid pärast nende juurde õppima tulla. Järgmisest aastast hakkamegi seda tegema.

 

Mis õppekava teil on?

Signe Suurväli: Õppetegevustes on meile eeskujuks Eesti riiklik õppekava, kohandame seda meie rühma laste vajadustele. Kuna meil on enamjaolt 2−3-aastased lapsed, siis lugemist väga palju ei ole. Üksikud tähed, oma nimi ja muud tähtsamad sõnad, natuke arvutamist. Põhiline on kõnekeel.

Terje Tenso: Igal rühmal on oma õppekava, teemanädalad. Kaks korda nädalas on muusika ja liikumine. Õppematerjalid valmistame enamasti ise. Näiteks värvide sorteerimise mäng. Teeme pappkastile augud sisse ja lapsed panevad eri värvi lehti õigetesse aukudesse.

Hästi palju asju saame selgeks mängides. Internet on väga hea mängude varakamber. Kirjutad ingliskeelse otsingusõna ja leiadki palju mänge ja materjale. Päikesekalli lastele meeldivad kõige rohkem elulähedased mängud, nt kodumäng. Selle puhul saavad nad nukunõusid ja -riideid pesta jne. Mängides saavad nad selgeks sõnad „riided” „pese”, „anna”, „aitäh” jne.

 

Kuidas senise kogemuse kokku võtaksite?

Terje Tenso: Paljud arvavad, et rahvusvaheline rühm on midagi erilist. Tegelikult on meil lapsed nagu lapsed ikka. Ütlen seda oma nelja-aastase kogemuse põhjal. Ainult lapsevanematel tekib küsimusi, sest neil on kogemusi teistmoodi lasteaedadest.

Signe Suurväli: Rahvusvaheline rühm näitab meie lasteaia teistele lastele, et maailm on päris kirju. Välismaa lapsed aga näevad, et nende vastu tuntakse huvi. Meil on igal aastal kultuuride nädal. Igal rühmal on üks maa, mida õpetajad tutvustavad. Oleme pidanud Soome, Venemaa, Mehhiko jt maade päeva. Kui Päikesekalli rühmas oli Mehhiko päev, siis ühe lapse ema aitas meid ja see päev tuli väga põnev päev.

 


Ainus erinõue – inglise keele oskus

Tartus tegutseb kaks rahvusvahelist lasteaeda, kuhu võetakse vastu lapsi vanuses 2−6.

Tartu eralasteaias Terake avati rahvusvaheline rühm neli aastat tagasi. „Selle aja jooksul ei ole meil olnud probleemi õpetajate ega assistentide leidmisega,” lausub Terakese rahvusvahelise rühma õpetaja Kadri Karlis. „Oma töötajaid oleme otsinud ja leidnud ennekõike nooremate inimeste seast, kelle inglise keele oskus võimaldab laste ja nende vanematega vabalt suhelda. Vähem oluliseks ei pea me lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooni olemasolu, et lapsed saaksid tegutseda professionaalselt kujundatud õpikeskkonnas.”

Terake on teinud pikka aega koostööd Tartu ülikooliga, pakkudes lasteaiaõpetajaks pürgivatele tudengitele võimalust sooritada seal oma praktikat. Nii on leitud toredaid noori õpetajaid lasteaeda, sealhulgas rahvusvahelisse rühma.

„Meie vastu on huvi tuntud ka välismaalt. Alanud õppeaastaks liitub meiega noor õpetaja Itaaliast, kes on Erasmus+ projekti raames õppinud Tartu ülikoolis ning soovib praktiseerida Eestis,” lisab Kadri Karlis.

Praegu on kõik kohad täidetud ning rahvusvahelises rühmas töötab neli inimest.

„Nagu kõikides rahvusvahelistes koolides ja lasteaedades, on ka meie rühma eripära laste ja ka töötajate tavalisest palju suurem mobiilsus,” räägib Karlis. „Lapsed liiguvad vastavalt vanemate töö- ja õppetähtaegadele, töötajad peamiselt seetõttu, et ollakse noored, luuakse pere või otsitakse uusi väljakutseid.”

Lisaks juba nimetatud keeleoskusele ja haridusnõuetele oodatakse rahvusvahelises rühmas töötajalt sallivat suhtumist erisustesse, avarat mõtlemist, paindlikkust ning huvi rahvusvahelises rühmas töötamise vastu.

Tartu rahvusvahelise kooliga samas majas tegutseb Tartu rahvusvaheline lasteaed.

„Lasteaia õpetajaks värbame õpetajaid sarnastel tingimustel nagu teised lasteaiad,” sõnab direktor Kärt Mõttus. „Õpetaja, kes soovib meie lasteaias töötada, peab olema väga hea suhtleja, avatud, paindlik, väga kohanemisvõimeline ja koostööaldis.”

Õpetajal on nõutav ka pedagoogiline kvalifikatsioon (või selle omandamine), kogemus lastega töötamisel ja väga hea inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas.

„Juba alanud õppeaastal on meil töötajad olemas,” räägib Kärt Mõttus. „Viimasel korral töötajat otsides oli meil väga häid kandidaate, kelle hulgast endale õpetaja valida.”

Ainuke erinõue õpetajaile, võrreldes tavalise Eesti lasteaiaga, on väga hea inglise keele oskus. Igapäevane suhtlus lasteaias laste ja lastevanematega käib inglise keeles ja seetõttu on inglise keele oskus väga oluline.

Sirje Pärismaa

 


Loe ka:

Eestis juurdub rahvusvaheline kooliharidus