Mis toimub? Vastab Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part
Aivar Part
Õhus on muutusi. Seoses haldusreformiga maavalitsused kaovad ja mitmed haridusega seotud korralduslikud asjad hakkavad teisiti käima. Mõne võtab üle Lääne-Virumaa omavalitsuste liit, teised, nagu riigieksamite korraldus, jällegi Innove. Kooli igapäevaelu need muutused oluliselt siiski ei mõjuta.
Muutusi on toonud ka koolivõrgureform. Tegime pea 20 aastat Viljandi Jakobsoni, Võru Kreutzwaldi, Pärnu Koidula ja Paide gümnaasiumiga viljakat koostööd, et ühiselt kooliasju edendada. Nüüd on need koolid reorganiseeritud või reorganiseerimisel (Paide) ja üks etapp on jälle läbi saanud. Rakvere linna koolidega meie koostöö muidugi jätkub. Näiteks vähendatud õpilaste arvuga klasse võtame vastu reaalgümnaasiumiga kordamööda. Möödunud aastal võtsid nemad, sel aastal võtame meie. Ka väikeklasside õpilasi õpetame linnas nii, et kõik koolid oleksid kaasatud. Nii hajutame hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamisel koormust ja vastutust koolide vahel.
Kui mõni aasta tagasi liideti vene kool meie gümnaasiumiga ja otsustati, et vene õppekeelega algklasse enam ei avata, siis oli hirme ja vaidlusi palju. Täna on hea meel märkida, et vene lapsed saavad eesti keeles õppides hästi hakkama. Vajadusel õpetame neile koolis eesti keelt juurde. Pigem on mul kahju lastest, kes on jäänud meie kooli venekeelse õppega klassidesse, 7.–9. klassini. Pärast põhikooli lõpetamist on neil raske jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumis.
Nüüd oleme ka meie lõpuks nii kaugel, et Rakvere linna tuleb riigigümnaasium. Pean otsust õigeks, ehkki mul on koolijuhina valus mõelda, et oktoobris 105-aastaseks saav Rakvere gümnaasium, kust Lääne-Virumaa gümnaasiumiharidus alguse sai, muutub varsti põhikooliks, nagu ka meie hea noorem naaberkool Rakvere reaalgümnaasium.
Enne kohalikke valimisi on tõstatatud küsimus, kuhu uus riigigümnaasium ikkagi tuleb. Kas meie vilistlase Alar Kotli projekteeritud ja 1938. aastal valminud ajaloolisse koolimajja või ehitatakse uus ja moodsam hoone. Rakveres on praegu koos valimisliitudega kuus poliitilist jõudu ja neli nendest leiab, et tuleb ehitada uus koolimaja. Samas on ka neid, kes pooldavad riigigümnaasiumi asukohana meie ajaloolist hoonet. Linnavõimudel mõtlemist jagub.
Muutusi ja lahtisi otsi on palju, seepärast me pikaajalisi arenguplaane ei tee, pigem püüame oma igapäevast tööd hästi teha. Õpilased on meil toredad, õpetajad samuti – saame hakkama.