Naerumaa paneb naeratama
Tartus äsja avatud lasteaed Naerumaa toobki naeratuse näole: murukatuse ja päikesepaneelidega värvierksas majas on avarust, valgust, imearmsad väiksed kraanikausid ja köögivarustus ning isegi pisikesed pissuaarid.
„Alati on olnud unistus, et saaks oma pedagoogikarjääri jooksul olla uue maja avamise juures. Nüüd on see siis täitunud,” õhkavad Naerumaa lasteaia direktor Aili Michelson ja õppealajuhataja Ave Nõmme. „Uudne maja on ainulaadne Eestis, projekteeritud väga kaasaegseks.” Liginullenergiahoonel on murukatus ja päikesepaneelid – ehk saab kunagi elektrit müümagi hakata. Rulood reageerivad valgusele. Sadeveed kogutakse kokku ja lähevad ringlusse.
Kujunduses on kasutatud rõõmsaid looduse värve: päikesekollast, rukkilillesinist, sooja oranži.
„Kõige rohkem tundsime rõõmu loovustoa üle,” kinnitab Ave Nõmme. Lisaks kunstiandele saab seal arendada kokandusoskusi. Mõistagi on kogu köögiinventar paigaldatud lastele sobivale kõrgusele.
Rühmaruumidel on kõrged klaasaknad. Laest ripuvad alla värvilised pesakiiged, kuhu on mõnus puhkepausiks pugeda. Voodid on peidus seinakappides, kuid nii kerge konstruktsiooniga, et neid saab suuremat jõudu rakendamata alla tõmmata. Kel und ei tule, saab silmitseda muudetava värviga valgusteid. Maja valgustid on juba ise vaatamist väärt.
Igal rühmal on oma sissepääs. Kel kummikud porised, saab need väikese duši all puhtaks pesta. Õues märjaks saanud riided pistetakse spetsiaalsesse kuivatusruumi.
Erinevalt vanadest lasteaedadest, kus rühmaruum muutub ka söögisaaliks, on Naerumaas esimesel korrusel osa suurest saalist mõeldud söögitoaks.
„Õpetaja abi pidi varem toitlustamisega tegelema, nüüd saab ta suunata energia lastele. Pole lapiga ringikäija, vaid osaleb õppe- ja meeskonnatöös,” kinnitab Aili Michelson. Köögitöötajad panevad portsjonid laudadele ja pärast ka koristavad.
Saalis tehakse nii liikumistunde kui ka etendusi. On kõlarid, ekraan. Avatud uste päeval said vanemad koos lastega katsetada, kui palju rahvast saali mahub. Kogu lasteaiapere, 120 last, korraga üritustel enamasti ei osale, pigem ollakse seal rühma või paariga.
Palju põnevat on lasteaia õuel. Seal saab liikuda ja atraktsioonidel turnida, aga ka ise peenraid teha ja hakata kasvatama taimi. Seina ääres kastides on võimalik oma käega katsuda mitmesugust pinnakatte materjali. Õuel on ka rändrahn, suur kivimürakas.
Asukoht kesklinnas võimaldab käia jalutamas Kassitoomel ja linnas. Kombeks ongi palju ringi liikuda.
„Seni oleme töötanud kahes väikses vanas majas, kus ruumi oli vähem,” ütleb Ave Nõmme. Uue hoone avamine ei tähenda aga, et vanu enam ei kasutataks. Majade haldamise poolest on Naerumaa nüüd Tartu suurim lasteaed. Uues majas on kuus liitrühma, kus lapsed vanuses 2–7. Rühmad töötavad alarühmade kaupa, et vastavalt vanusele pakkuda mitmesugust tegevust. Õpetaja tänava sõimerühmas on 64 last ja Tiigi tänava liitrühmades 60.
„Otsisime konkursiga õpetajaid juurde, andsime võimaluse üle tulla neile, kes asendajatena teistes majades olid end aastaga tublilt näidanud,” märgib Ave Nõmme. Õpetajaid on tosina jagu, igal päeval on majas ka logopeed.
„Meil on lapsekeskne kasvatus, märkame, toetame. Kõik on käe-jala juures,” sõnab Aili Michelson.
Õpetajate töö on ikka samasugune nagu varem, vaid sellega vahega, et keskkond on eriliselt innustav.
„Hakkame samm-sammult astuma,” ütleb Ave Nõmme. Vana koolkonna esindajana peab ta oluliseks sotsiaalset poolt, et laps oleks avatud ja julge.
„Lugemine ja arvutamine võib ju selge olla, isegi korrutustabel, aga koolis peab laps sotsiaalselt hakkama saama,” lausub Nõmme. „Koolid on väga suureks läinud. Lasteaias on väike laps olnud turvatud, kooliminek on suur julgustükk.”
Septembris on õppetöö teema kodu ja lasteaed. Hea võimalus juhtida ka laste tähelepanu kõigele uudsele ja huvitavale uues majas.
Lasteaed rajati Maarja kiriku kõrvale, mis trööstitus olukorras remonti ootab. Lootust on, et paari aastaga ärkab kirikki taas uuele elule. Moodsa näo ja nutika sisu saavad ka naabruses asuvad hruštšovkad.