Õpetajate Leht 22. septembril

Lasteaed, kus õpitakse nelja keelt

Eesti rahvuste päeva puhul on juttu juudi lasteaiast Aviv (Kevad). Selles lasteaias omandavad eesti kodukeelega lapsed vene keele ja vene kodukeelega lapsed eesti keele. Lisaks käivad kõik selle lasteaia lapsed inglise keele tunnis ja õpivad heebreakeelseid laule ning tutvuvad juudi pärimuskultuuriga. 20. septembril tähistasid lasteaia Aviv lapsed uusaasta saabumist juudi kalendri järgi. Algas 5778. aasta. Juudi kalendri ajaarvamine algab maailma loomise seitsmendast päevast, mil loodi Aadam ja Eeva.

Kadri Klementi: „Enne maailma muutmist õpime ümbritsevat märkama”

Keskkonnaõpetus on juba lasteaiast peale enamasti looduskeskkonna poole kaldu, kuid paljudele on hoopis ihulähedasem keskkond linn. Juba mõnda aega on Arhitektuurikool püüdnud keskkonnaõpetust tasakaalustada ning pakkunud huviringide näol võimalust ümbritsevat ruumi märgata ja mõtestada. Mis seisus ruumihariduse edendamine koolides on, räägib arhitektuuri valikaine õppekava üks väljatöötajatest arhitekt Kadri Klementi.

Kehaline aktiivsus liikumisõpetuses

Üks liikumisõpetuse valdkond on kehaline aktiivsus. Võib tunduda isegi kummaline: kui õppeaine on oma olemuselt seotud liikumisega, siis miks seda veel eraldi valdkonnana välja tuua?

Üks tont käib mööda Eesti koole

Veel mitu nädalat tiirutab mööda Eestimaa koole valimistont, mis muudab ärevaks nii õpetajad, koolijuhid kui lõpuks ka kõik valimisealised õppurid. Kui esimesed kaks gruppi valmistuvad peatselt amokki alustavaid häältejanus poliitikuid peatama, siis viimane jahmub juba märksõna „valimised” kuulmisest ning barrikadeerib end klassi tagumisse nurka. „Kas siis sellist õppeaasta algust me tahtsimegi?” küsib Eesti noorteühenduste liidu noortepoliitika nõunik Karl Andres Sprenk.

Hariduseksperiment „Ideaalne kool”

„Kas koolitüdimus on midagi paratamatut? Või võiks olemas olla kool, kuhu tahetakse minna alati, kus tahetakse õppida?” küsib kirjanik Kerttu Soans.

Meteoroloogilisi tähelepanekuid

Sõnade „ilm” ja „ilmastik” tähenduspiiride erinevust on kerge meelde jätta kas või vormi abil – lühem sõna osutab lühema, pikem pikema ajavahemiku ilmale. Aga sõnaperes on ka kolmas liige, „ilmastu”. Priit Põhjala selgitab, millal seda kasutada.

Andrus Küttä murrab õpetaja stereotüüpe

Milline näeb teie arvates välja keskmine õpetaja? Prillidega, range välimusega, ametliku riietusega? Ei, ei ja veel kord ei! Viljandi kutseõppekeskuses autohuviringi juhendav Andrus Küttä on selle elav tõestus. „Just see, kuidas teha tunnid nii huvitavaks, et õpilased tõesti kuulaksid. See ongi kehtestamise juures võti – tee tunnid põnevaks!” nendib mees. „Just huviringis näen, kui väga on noortele meestele seda vaja. Neil silmad säravad ja nad tulevad ringi alati suure entusiasmiga. Ammutan sealt ise ka palju positiivset energiat.”

Teadusharidus

Teadushariduse külgedel räägime sellest, kuidas Tartu Forseliuse kool on kujunemas Eesti esimeseks teaduskooliks. Tutvustame ka põnevaid tegevusi, mida pakuvad alanud õppeaastal teaduskeskused ja -huviringid.

Toots õpetab ettevõtlust

Tartu ülikooli ettevõtluse õppetooli nõustaja Leeni Uba näitab, kuidas on võimalik ettevõtluse teemasid selgitada Oskar Lutsu tegelaste najal. Lähemast analüüsist selgub, et Lutsu tegelased on pea kõik vägagi nutikad ettevõtjad.

Kuidas kaitsta lasteaiaõpetajat?

„Lasteaeda tuleb üha enam agressiivselt käituvaid lapsi, kes ei suuda kontrollida oma tundeid ega oska teistega arvestada. On juhtunud sedagi, et oleme pidanud vajalikuks kutsuda lasteaeda politsei,” kirjutab Alavere lasteaia direktor Eda-Mai Tammiste. Kuidas tulla toime agressiivselt käituvate lastega ning klient-on-kuningas-mentaliteediga lapsevanematega?

Teismelise nääklused ja riiud vanematega

Miks teismelised valetavad vanematele? „Tegelikult on pettuse kõige sagedasem põhjus see, et nad püüavad kaitsta suhet vanematega. Nooruk ei taha, et vanemad temas pettuksid,” leidis psühholoogiaprofessor Nancy Darling. „Valetamisepatust puhtaid inimesi on väga vähe, kui üldse. Valetamine on psühholoogiline enesekaitse,” kinnitab professor Talis Bachmann oma raamatus „Valetamismärgid. Kuidas tunda ära valetamist”. Autor toob välja mõned tähelepanekud keelekasutusest, mis aitavad tõepärast juttu valest eristada.