Aastatega on kasvanud nende noorte arv, kes olude sunnil jätkavad oma haridusteed täiskasvanute gümnaasiumis.
Täiskasvanute gümnaasiumi tullakse üha rohkem otse koolipingist ja vähem töökohalt. Iga viies õppija on TVTG-s juba 17–18-aastane ehk võiks õppida tavalises gümnaasiumis. Miks on tekkinud selline suundumus?
„Suhted on hell teema,” kommenteerib Robert Ossipov ja selgitab, et päevakoolist lahkumise üsna levinud põhjus on konfliktid õpetajatega. Näiteks tuli ühest kesklinna eliitkoolist õpilane TVTG-sse sellepärast, et läks oma eelmises koolis õpetajaga tülli. Nii hakkaski ta olümpiaadidel käima hoopis TVTG õpilasena ning sooritas siin ka väga heade tulemustega oma riigieksamid.
Teine päevakoolist lahkumise korduv põhjus on õpilase kehvad hinded, nendib Ossipov. Päevakoolis on küll sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, logopeedid, konsultatsioonid, kuid lapsed jäävad ikkagi hätta ja tulevad täiskasvanute gümnaasiumisse. Siin saavad nad hakkama, aga paraku mitte kõik – 20% ringis TVTG-sse astunutest langeb välja, tõdeb direktor.
Digimaailma ahvatlused paistavad olevat üks ületulemise põhjus, lisab Ossipov. Noored istuvad hilja ööni arvutis ega suuda hommikul üles tõusta ja kooli minna. Täiskasvanute gümnaasiumis saab aga valida, kas õpid päeval või eelistad õppida õhtuti. Kolmas võimalus on, et õpid internetis ja teed arvestuslikud tööd koolis. Õpilane saab õppematerjalid internetist ja õpib täiesti iseseisvalt. Näiteks Soome ja isegi Austraaliasse tööle läinud noori õpib TVTG-s interneti teel. Stockholmi andekas balletitantsija võttis üldhariduse omandamiseks endale möödunud aastal TVTG e-kursusi.
Mõni noor on tulnud meie kooli ka trauma pärast. Nii elas üks õpilane üle oma kodumaja põlemise ja kaotas šoki tõttu kõnevõime. Vanaema tõi ta
TVTG-sse ja see õpilane lõpetas 10., 11. ja 12. klassi sõnagi rääkimata – tegi kõike kirjalikult.
Kuid direktor Ossipov lisab, et üldhariduskool küll n-ö tõukab mõndagi õpilast täiskasvanute gümnaasiumisse, kuid teisalt täiskasvanute gümnaasiumi ise ka tõmbab neid enda poole.
Robert Ossipov: „Näiteks on meil teistmoodi klassid, kus õpivad koos 17-, 32-, 43-aastased ja vanemad õpilased. Õpilastele sellised klassid tohutult meeldivad. Need on nagu perekonnad, kõik aitavad seal üksteist. Ühiselt korraldatakse nii õppimist kui ka vaba aja veetmist. Pärast klassitunde peetakse pikki mõttevahetusi Facebookis.
Samas pole need klassid kapseldunud iseendasse. Näiteks üks matemaatikaõpetaja õpetab 12. klassi kolmes paralleelis ja ühe paralleeli õpilased võivad alati minna nendesse tundidesse, mida ta annab teistes paralleelides.
Väga meeldib õpilastele, et täiskasvanute gümnaasiumis saavad nad õppida väga palju iseseisvalt – nad saavad siin edasi liikuda endale jõukohases tempos.
Lisaks on siin abi käepärast. Näiteks klassijuhataja on alati nende jaoks olemas. Aga on ka järelevastamise klass, kus õpetaja võtab õpilasi vastu igal teisi- ja neljapäeval. Kui tunnitöö ebaõnnestub, saab selle seal klassis uuesti teha. Aga tunnitöö saab teha ka iseseisvalt kodus ja panna selle siis õpetaja postkasti.
TVTG-s rakendatav rühmaõpe meeldib noortele samuti. Matemaatikaõpetaja viib oma õpilased kooli kohvikusse, kus nad lahendavad ülesandeid väikeste rühmadena kohvikulaudade ümber. Nii saavad õpilased ka üksteiselt õppida ja üksteist õpetada, aga juba vanad roomlased ütlesid, et teisi õpetades õpitakse kõige rohkem.
Matemaatikas on üks huvitav õppimise viis veebiseminarid, kus õpetaja kirjutab spetsiaalse pliiatsiga arvuti ekraanile ja selgitab, mis ta teeb, ning õpilased jälgivad teda Moodle’i keskkonnas. Küsimusi saavad nad esitada koheselt virtuaalkeskkonnas. On õpilasi, kellele sobivad just sellised krihvli-ja-tahvli-selgitused.”
Samas tunnistab TVTG direktor, et osal õpilastel on põhikooli matemaatika väga nõrk ja see teeb gümnaasiumis heade tulemust saavutamise üsna raskeks. See on üks põhjus, miks TVTG matemaatika riigieksami tulemused pole kooli pingutustest hoolimata kiita. Kuid Robert Ossipov märgib, et õpilaste toetamiseks on neil nüüd kasutada Euroopa sotsiaalfondi raha projekti „Teisel ringil targaks” (TERITA) kaudu. Selle toel korraldab TVTG tugi- ja tasanduskursusi riigieksamiainetes ning füüsikas ja keemias. Loodetavasti aitab TERITA projekt matemaatikas tulemusi parandada.
Praktiliste tööde abil õppimine meeldib õpilastele ja TVTG-s antakse selleks ka palju võimalusi, nagu seaduski ette näeb. Näiteks ehitas üks arhitektuurihuviline õpilane koostöös linnamuuseumiga väga tõetruu Tallinna vaekoja maketi. Pärast lõpetamist läks ta kunstiakadeemiasse arhitektuuri õppima.
Keegi siin tundi ei sega!
Kristjan Vilmann, TVTG 12.c klassi õpilane:
„Soovitan tulla noortel meile õppima, pange see kool kirja vähemalt teise valikuna. Kool on hea. Õpetajad on abivalmis, vastutulelikud. Riigieksamite tulemused on head.
Mina olen küll õnnelik, et saan käia nimelt siin koolis ja selles klassis, kus ma praegu käin. Kõik õpilased on meil täiskasvanud. Keegi siin tundi ei sega. Pidutsejaid pole. Kõik käivad tööl, õpivad, mõtlevad tulevikule. Keegi ei ütle, et ei viitsi aidata. Üks meie klassi poiss on füüsikas, keemias ja matemaatikas nii tugev, et käib olümpiaadidel ja Känguru võistlustel. Tema käest küsitakse kõige rohkem ja ta aitab kõiki.
Meie klassis on mitu seltskonda. Näiteks keskmises reas istuvad täiskasvanud naised, kes räägivad töökohtadest, palkadest, elust endast. Paremas reas istuvad sellised noored nagu mina. Meie räägime spordist, autodest ja ajame muid poiste jutte. Aga saame kõik omavahel väga hästi läbi, vahetame õppematerjale, suhtleme Facebookis, helistame üksteisele.
Mulle meeldib, et uue teema võtmise ajal räägivad vanemad õpilased oma kogemustest, mis neil selle teemaga seostuvad. Nooremad kuulavad neid ja panevad kõrva taha. Me ei piirdu selles koolis ainult raamatutarkusega.
Tunnistan, et tulin siia kooli natuke selle mõttega ka, et ehk saab kergemini läbi. Tegelikult on siin raskem ja huvitavam ka kui näiteks nendes päevakoolides, kus mu sõbrad õpivad.”
TVTG direktor Robert Ossipov
Robert Ossipov on lõpetanud Tallinna ülikooli ja õppinud Uppsala ülikoolis ajaloo erialal (räägib ka rootsi keelt). Õpetajakarjääri alustas 21-aastaselt Jüri gümnaasiumis Harjumaal, kus õpetas ajalugu algul 7.–9. klassile ja edaspidi ka gümnasistidele. Töötas Jüri gümnaasiumis üheksa aastat ja pälvis kolm korda lemmikõpetaja tiitli. Paljud tema õpilased käisid ajaloo-olümpiaadidel ja veel suurem hulk valis lõpueksamiks ajaloo. Ta oli ka Jüri gümnaasiumi 7.–9. klassi õppealajuhataja.
Viis aastat tagasi hakkas Robert Ossipov õpetama ajalugu ka Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis.
Ajalooõpetajana on tema meelisteema Eesti lähiajalugu. Ta näitab õpilastele võimalikult palju pildimaterjali: videofilme, fotosid, dokumente ja vahendab käsitletava perioodi inimeste ehedaid mälestusi. Ta on veendunud, et ainult nii tekib õppijatel ajaloost ettekujutus, millega nad julgevad ka eksamile minna.
Direktorina ütleb ta, et koolis tuleb hoida sellist õhkkonda, kus õpetajad tahavad õpetajad olla ja soovivad maailma paremaks muuta.
TVTG ARVUDES
Õpilasi 721
Klassikomplekte 18 (igal klassil 6 paralleeli)
Õppevõimalused – päevane, õhtune, e-õpe
Õpilaste keskmine vanus ~ 22 aastat
- kõige vanem õpilane – 49
- kõige noorem – 17
18-aastasi ja nooremaid õpilasi 140
- kuni 18-aastasi mehi 57 (17% õpilaste koguarvust)
- kuni 18-aastasi naisi 83 (21% õpilaste koguarvust
Meeste ja naiste osakaal
- mehi 326 (45%)
- naisi 395 (55%)
Õpilaste keskmine arv klassis 36
Õpilasi ühe õpetaja kohta 24
Õpetajaid 30
- meesõpetajaid 10
- naisõpetajaid 20
Õpetajate keskmine vanus 53
Lisa kommentaar