Puude aastarõngad jutustavad Tartus ammuste aegade lugusid
6.–10. septembrini toimub Tartus rahvusvaheline EuroDendro 2017 konverents, mis toob kokku enam kui sada puude aastarõngaste uurijat 25 Euroopa riigist, kuid ka teadlasi Aasiast ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikast.
Esitlusele ja arutlusele tulevad dendrokronoloogia uued ning põnevad edusammud. Konverentsi kavas on 52 suulist ning 50 stendiettekannet. Käsitletakse nii kliimamuutuste tuvastamist puude aastarõngaste kaudu kui ka tahvelmaalide, laevade, ajalooliste ehitiste dateerimist.
Konverentsi esinejate hulgas on dendroklimatoloog ning aastatuhandete pikkuste aastarõngaste kronoloogiate autor Samuli Helama (Soome), puiduanatoomia spetsialist Katarina Čufar (Sloveenia) ning laiahaardelised puitobjektide dateerijad Tomasz Ważny (Poola, USA), Aoife Daly (Taani), Kristof Haneca (Belgia). „Dendrokronoloogide töö on piiriülene – olgu selleks kliimauuringud või puitesemete vanuse ja päritolu määramine. Näiteks Kadriorust leitud laevavrakkide või Piirissaare palvemaja põlengust päästetud tammelaudadest raamatukaante dateerimine on võimalik vaid tänu heale rahvusvahelisele dendrokronoloogide võrgustikule, kuna puit, millest nimetatud objektid on valmistatud, ei ole kohalikku päritolu,” selgitab üks konverentsi korraldajaid ning Eesti tuntuim dendrokronoloog Alar Läänelaid.
Konverentsi-ekskursiooni käigus külastavad dendrokronoloogid maailma ja Eesti rekordpuid, puutumatut raba kui ka Setu tsässonaid, mis on aastarõngaste järgi dateeritud kui ühed vanimad säilinud puitehitised Eestis.
EuroDendro konverentsi korraldavad TÜ geograafia osakond ning Eesti maaülikooli metsakorralduse osakond.
Rohkem infot leiab konverentsi kodulehelt.