Tähistati Lenderi gümnaasiumi 110. aastapäeva

Lenderi gümnaasiumi 110. aastapäeva näituse avamine TLÜ akadeemilise raamatukogu fuajees. Fotod: Raivo Juurak

7. septembril tähistati TLÜ akadeemilises raamatukogus Elfriede Lenderi tütarlaste eragümnaasiumi avamise 110. aastapäeva.

Ürituse korraldasid Eesti pedagoogika a rhiivmuuseum ja Lenderi gümnaasiumi vilistlased. Sündmusel osales ka Elfriede Lenderi lähisugulane akadeemik Mihkel Veiderma.

Avasõnad ütles pedagoogika arhiivmuuseumi peavarahoidja Marga Lvova, kes märkis, et Elfriede Lenderi tütarlaste eragümnaasiumi avaaktus peeti 9. septembril 1907. Koolis alustas õppimist 81 tüdrukut, kellest enamik oli eestlased ja üsna kehvadest oludest pärit. Kuni 1918. aastani toimus õpe Lenderi gümnaasiumis vene keeles, sest tsaaririigis oli tütarlastel töö leidmiseks vene keele oskus hädavajalik. 1917. aastal õppis Lenderi koolis juba 461 tütarlast. 1918. aastal läks kool üle eestikeelsele õppele. Õppeasutus tegutses kuni 1940. aastani, valdav osa Lenderi nooremate klasside õpilasi jätkas õpinguid Tallinna 8. ja 7. keskkoolis.

Marga Lvova tutvustas ka ekspositsiooni, kus oli palju fotosid Elfriede Lenderist ja tema koolist, lisaks koopiaid selle aja dokumentidest. Aukohal oli mannekeen, kes kandis Lenderi gümnaasiumi laia valge kraega lillakaspunast vormikleiti, mis inspireeris linnakodanikke Lenderi tüdrukuid karikakardeks hüüdma.

Svea Otsmaa, kes astus lapsena Lenderi gümnaasiumisse ja lõpetas 1950. aastal hoopis Tallinna 7. keskkooli, rääkis oma Lenderi kooli vilistlaskogu tegevusest. Vilistlaskogu on välja andud kaheköitelise raamatu, mis käsitleb Elfriede ja Voldemar Lenderi elu ja tegevust. Kaks eksemplari nendest raamatutest kinkis ta pedagoogika arhiivmuuseumile, lisaks ka vilistlaskogu päevaraamatu.

Svea Otsmaa rääkis ka Lenderite mälestuse jäädvustamisest linnapildis. Avatud on bareljeef Elfriede Lenderi lapsepõlvekodus Toompeal. Üksvahe käidi välja idee nimetada Politseiaed ümber Lenderite aiaks või pargiks. Viimane uudis on, et Politseiaeda tuleb kahest pingist koosnev Lenderite memoriaal, mille ühel pingil istub Elfriede Lender ja teisel tema abikaasa Voldemar, kes oli esimene eestlasest Tallinna linnapea. Televiisorist on selle memoriaali kavandit juba näidatud.

Edasi andis pedagoogika arhiivmuuseumi haridusloo spetsialist Mare Torm Lenderi gümnaasiumi ajaloost juba põhjalikuma ülevaate. Ta tuletas kuulajatele meelde, et tsaari ajal räägiti Tallinnas avalikes kohtades vene ja saksa keeles ning Elfriede Lender oli üks esimesi haritud naisi, kes hakkas rääkima kõikjal eesti keelt. Lenderi gümnaasiumi õpetajate hulgas olid ka sellised eesti kultuuri suurkujud nagu Ernst Peterson-Särgava ja Marta Sillaots.

Lenderi gümnaasium oli algusaastatel pidevalt rahalistes raskustes. Lenderite perel oli Mähel talu, mis neelas samuti raha. Kuna Voldemar Lender oli linnapea, siis ei sobinud tal mitte kuidagi oma abikaasa koolile toetust küsida. Ootamatu abi tuli aga linnapea abilt Gavril Beljaginilt, kes oli tutvunud Lenderi kooli õppetööga, oli nähtust vaimustuses ja pidas Tallinna volikogule sütitava kõne sellest, et Elfriede Lender koolitab Tallinna linna lapsi, teeb seda väga hästi ning väärib seega linna toetust. Ja kool hakkaski saama linnalt 500 rubla aastas pluss viis stipendiumi vaestest peredest lastele.