Eesti Rahva Muuseumi juhiks valiti Alar Karis

Valikukomisjon tegi kultuuriminister Indrek Saarele ettepaneku sõlmida tööleping viieks aastaks Alar Karisega. Vastvalitud juht näeb oma esimese ülesandena teadustöö parendamist ja uute koostöösuhete leidmist.

Alar Karise täpne tööleasumise aeg Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktori ametikohal selgub töölepingu läbirääkimiste käigus. Tema ametiaeg riigikontrolörina lõpeb tuleva aasta kevadel.

Kultuuriministeeriumi kantsler, valikukomisjoni juhtinud Paavo Nõgene ütles, et otsus oli kohalviibinute liikmete seas konsensuslik. Nõgene tunnustas esmalt muuseumi senist juht Tõnis Lukast, kelle juhtimisel avas mullu sügisel uksed ERM-i uus hoone, Euroopa üks moodsamaid muuseume. „ERM on teinud suure arenguhüppe. Tõnis Lukase juhtimisel ja koostöös professionaalse kollektiiviga saavutatud valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju on märgatud ja tunnustatud, meenutame kasvõi olulisi pressimaid turismisektori edendamise eest. Samas ei saa mööda sellest, mida kogeb külastaja. Püsinäitus „Uurali kaja” nimetati 2016. aasta Eesti parimaks näituseks,” loetles Nõgene. Ta lisas, et Alar Karise visioon muuseumi edasisest arengust jäi silma selge ja eesmärgistatuna ning lähtus muuseumi arengukava eesmärkidest.

Alar Karis ütles, et asub tööle sooviga hoida ERM-i professionaalset meeskonda ning pakkuda asutusele tervikuna uusi arenguvõimalusi. „Olen juba korduvalt rääkinud teadustegevusest, millel on minu hinnangul kasvuruumi. Selle kõige rakendamine nõuab töövoogude kriitilist ülevaatamist,” rääkis Karis. Ta toonitas, et tänapäevase muuseumi edu võti on lisaks kõnetavatele näitustele avatus ka laiemas mõttes. „Tartu kui Eesti juhtivaid innovatsioonikeskusi on niisuguse ambitsiooniga muuseumile nagu ERM suurepärane paik. Siin on ülikool, hulk teadusasutusi ja mitu väiksemat muuseumi, kellega koostööd ei saa kunagi olla liiga palju. Seda kõike asun peatselt otsima,” rääkis Karis.

Alar Karis on sündinud 26. märtsil 1958. Ta on molekulaargeneetik ja arengubioloog, endine Eesti maaülikooli (2003‒2007) ja Tartu ülikooli rektor (2007‒2012). Alates 2013. aastast on ta riigikontrolör.

Karis lõpetas 1981. aastal Eesti põllumajandusakadeemia, ta on end täiendanud ülikoolide juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis. Alates 1999. aastast on Alar Karis Tartu ülikooli professor. Tema teadustööd on Eesti teadlastest kõige tsiteeritumate hulgas.

Alar Karist on austatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Komisjoni kuulusid kultuuriministeeriumi kantsler, komisjoni juht Paavo Nõgene, asekantsler Tarvi Sits, muuseuminõunik Mirjam Rääbis, finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme, muuseuminõukogu esimees, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja Anton Pärn ning riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.