Eesti vene õppekeelega koolide õpetajate ja õpilaste õppereis Brüsselisse
Fotod: Dmitri Rõbakov
18.‒21. oktoobrini käis 40 Eesti vene õppekeelega kooli õpetajat ja õpilast reisil Brüsselis, kus külastati Euroopa parlamenti, Euroopa komisjoni ja NATO peakorterit.
Kokku oli meie rühmas esindatud 12 kooli peamiselt Tallinnast aga ka Ida-Virumaalt, Tartust ja Maardust.
Euroopa parlamendis võttis meid vastu ning tutvustas Euroopa parlamendi ülesehitust ja toimimismehhanisme Jana Jalvi-Robertson kommunikatsiooni peadirektoraadi külastuste ja seminaride osakonnast. Seejärel kohtusime Eesti saadikute Urmas Paeti, Indrek Tarandi ning Yana Toomiga. Kohtumisest võttis osa ka Lätist valitud Andrejs Mamikins. Nad andsid meile ülevaate oma peamistest ülesannetest ning töövõitudest EL-i kõrgeimas seadusandlikus kogus. Räägiti EL-i ees seisvatest peamistest probleemidest ning Eesti sisepoliitikast haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Kõik neli saadiku, tõdesid, et õnneks on Euroopa parlamendi töö korraldatud nii, et suured riigid ei saa domineerida, vaid peavad tegema koostööd ja otsima toetajaid väiksemate riikide esindajate seast. Saadikud kiitsid Euroopa parlamendi konsensusele ja kompromissidele orienteeritud arutluskultuuri ja avaldasid lootust, et ühel päeval on see ka Eestis norm.
Kaks õppekeskust
Pärast istungisaali külastust käisime EP kahes peamises õppekeskuses: Parlamentariumis ning alles paari kuu eest oma uksed avanud Euroopa ajaloo majas, mis mõlemad kuuluvad Brüsseli vaatamisväärsuste esikümnesse.
Parlamentarium on suurim parlamendi külastus- ja õppekeskus Euroopas ja esimene, mis toimib täielikult 24 keeles. Seal kasutatakse interaktiivseid multimeediavahendeid, et anda ülevaade Euroopa parlamendist ja teistest EL-i institutsioonidest ning näidata, kuidas valmivad poliitilised otsused, mis mõjutavad meie kõigi igapäevaelu. Samuti saab seal korraldada rollimänge gümnaasiumiastme õpilastele Euroopa demokraatlikult valitud parlamendi töö kiirkursuse raames.
Euroopa ajaloo maja püsiväljapaneku põhirõhk on Euroopa 20. sajandi sündmustel ja Euroopa integratsiooni arengul, mida vaadeldakse laiemast ajaloolisest vaatenurgast, kõrvutades eurooplaste vastandlikke ajalookogemusi. Tutvusime seal Euroopa ajaloo pöördepunktide ning sõlmprobleemidega ning mõtisklesime nende tähenduse üle tänapäevale.
Õppekülastus jätkus Berlaymonti hoones, kus kohtusime ühtse digitaalse turuga tegeleva Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga. Üle pooleteise tunni kestnud arutelu käigus rääkis ta põhjalikult enda tööst ning vastas rühmaliikmete küsimustele. Samuti tegi Ansip selgeks senise digituru üleeuroopalise korralduse diskrimineerivad aspektid, millele lisas värvikaid elulisi näiteid. Kõne alla tulid muuhulgas e-õppe uute võimaluste ja rahvusvahelise poliitika hetkeolukorraga seotud teemad ning Eesti EL-i nõukogu eesistumisega seotu.
NATO peakorter
Külaskäigul NATO peakorterisse üllatusime, et olime esimene nii suurearvuline kooliõpetajate ja -õpilaste grupp, kes NATO peakorterit külastab. Tutvusime Eesti alalise esinduse tööga NATO juures, saime aimu, kui keeruline on julgeoleku olukord maailmas, analüüsisime riigikaitse õppekursuse uusi rakendusvõimalusi ning Vene meedia rolli Eesti inforuumis. Meile esinesid Eesti esinduse asejuhi kt Meelis Korka, kaitsenõunik Martin Hurt ja sõjalise esindaja asetäitja kolonel Riho Rõngelep. Peagi liitusid ka avaliku diplomaatia osakonna juhtivtöötajad Petr Lunak ja Robert Pszczel, kellega arutasime selliseid teemasid nagu NATO-Venemaa suhted, Ukraina konflikti rahvusvaheline mõju, hübriidsõda kui uus sõjaline strateegia, väikeriigid suures poliitilises mängus ning Balti riikide ja Põhjamaade julgeolek. Ühiselt tõdesime, et NATO näol ei ole tegemist abstraktse sõjalis-poliitilise organisatsiooniga, millega seoses peaks meid huvitama vaid rahuoperatsioonidest osavõtt, õhuturbe ja 5. artikkel. NATO pole tegelikult midagi muud kui euroopalike väärtuste tugevaim kaitsekilp.
Olgu edasi öeldud suur tänu Eesti esinduse teisele sekretärile Kati Kiisverkile, kes külaskäigu programmi kokku seadis.
Tegemist oli läbi aegade esimese niivõrd ulatusliku Eesti koolide vene emakeelega õpetajate ja õpilaste ühise õppereisiga Brüsselisse.
Tagasiteel Tallinna mõtisklesime reisi käigus käsitletud teemadel ning otsisime ühiselt vastust küsimusele: kes on vene eurooplane? Kõlama jäi arvamus, et tegu on inimesega, kes valib arengutee, mis põhineb mitmekesisusel, vabadusel, sallival ja austaval suhtumisel teistsugustesse ideedesse ja inimestesse. Kuid olles Euroopa venelased, ei või me unustada, et meie kuulumine Euroopa perre sai teoks tänu kogu Eesti ühiskonna kauaaegsetele pingutustele. Et meie, kohalikud venelased, oleme just tänu Eestile võtnud omaks paljud euroopalikud väärtused. Ja me oleme Eestile ja eestlastele selle eest sügavalt tänulikud.
Kavatseme nüüd oma koolides rohkem Euroopast rääkida mitte üksnes selle mõiste ajaloolises või geograafilises dimensioonis, vaid eeskätt väärtuste paradigmast lähtudes.
Skeptikud väidavad, et praegu ei ole just parim aeg noortega põhimõtetest ja väärtustest rääkida. Enamik kuulaks meelsamini juttu materiaalsetest hüvedest. Midagi pole parata, aga heaolu ja harmoonia on siiski seotud põhimõtete, õigluse, solidaarsuse ja turvalisusega. Räägime sellest, et mitte iial ei tohi demokraatiast loobuda ning Euroopa jääb ainult nii kauaks Euroopaks, kuni neid seoseid mõistetakse ja järgitakse.
Õppereis toimus Euroopa Parlamendi kutsel ja raha toel ning selle korraldas Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi ja juudi kooli õpetaja Dmitri Rõbakov – programmi „EP Ambassador School” eestvedaja Tallinnas.