Haridusuudiseid välismaalt
Kultuurisüst Inglise koolidele
Inglismaal otsib Hariduse Toetamise Sihtasutus 400 kooli, kellele pakkuda võimalust osaleda viies uuringuprojektis üldnimega „Kultuuriõpe”. Projektis hinnatakse kultuuri käsitlemise mõju laste sotsiaalsetele oskustele ja nende testitulemustele. Algkooliõpilased laulaksid igal koolipäeval, toimuksid iganädalased teleuudiste tunnid ja draamatunnid. Sihtrühm on eelkõige puudustkannatavate piirkondade koolid, kus kaunite kunstidega vähem tegeletakse, vahendab veebilehekülg tes.com.
Usundiõpetus Prantsuse koolidesse
Prantsusmaal on usuõpetus ainult varem Saksamaale kuulunud Alsace’i ja Moselle’i piirkonna riigikoolides. Hiljuti tutvustas riigi haridusminister plaani õpetada usunditega seotud fakte ülejäänud 10 miljonile riigikooli õpilastele. Plaani kohaselt integreeritakse faktid geograafia-, ajaloo-, kirjandus-, filosoofia- ja kunstiõpetuse tundidesse parandamaks kultuuripärandi ja tänapäeva maailma mõistmist, vahendab The Local. Õpetajaid hakatakse ette valmistama peagi valmiva e-kursuse abil.
Haridus maailma juhtide fookuses
Londonis kohtuvad peagi endised haridusministrid ja maailma juhid. Atlantise grupi kohtumisele oodatakse 16 poliitikut viielt mandrilt, näiteks Liibanoni endist haridusministrit Elias Bou Saabi. Grupi üks nõuandja on Andreas Schleicher OECD-st. Kohtumise eesmärk on arutleda haridussüsteemi globaalsete probleemide üle ja leida uusi lahendusi. Olulisteks teemadeks on ülemaailmne õpetajate kooli värbamine ja üha kasvav koolihariduseta laste arv arengumaades, vahendab veebilehekülg tes.com.
Vimm riigi vastu viis magistriõppesse
Toronto ülikooli rahvusvaheliste suhete keskuse ohustatud akadeemikute stipendiumiprogramm andis võimaluse läbida magistriõpe Süüria opositsionääril ja aktivistil Noura Al Jizawil. 29-aastase naise vimm võimu vastu algas lapsepõlves, kui ta ei saanud valida vihikuid, sest saadavad olid ainult riigijuht Assadi isa pildiga vihikud. Järgnes blogimine ja muud rahumeelsed võimuvastased tegevused, mis lõppesid vangistusega. Perekond otsustas sõjakoldest põgeneda, kui vahistati ja piinati lisaks Noura õde, vahendab BBC.
Tüdrukuid tõrjutakse koolist eemale
Organisatsiooni ONE andmetel sõltub ligipääs haridusele vaesuse kõrval ka lapse soost, kusjuures piiratud võimalustega pered eelistavad kooli saata poisse. Nii ei käi maailmas hinnanguliselt 130 miljonit tüdrukut koolis.
Kõige probleemsemad riigid asuvad Aafrikas. Näiteks Lõuna-Sudaanis lõpetab ainult iga viies tüdruk algkooli, Malis omandab tüdrukutest alghariduse 38%. Põhikoolis suurenevad lõhed veelgi, näiteks Burkina Fasos lõpetab põhikooli vaid 1% tüdrukutest, vahendab ajaleht Der Spiegel.
Vanemad hoiavad lapsi vati sees
Saksamaal teevad lastega kokku puutuvatele spetsialistidele muret helikoptervanemad. Väljaandes Der Spiegel mainitakse, et ühes lasteaias on tervelt 80% lapsevanematest helikoptervanemad. Tuuakse näiteid piire ületavatest käitumismustritest, näiteks läks ema täiskasvanud pojaga ülikooli kaasa, et tema eest loengut konspekteerida. Artikli autorid kogusid sarnased näited kokku raamatusse „Jätke saksa keele kodutöö ära – mu pojal on sünnipäev!”. Laste vati sisse mässimine võib tuleneda faktist, et vanemad ei usalda mitte kedagi.
Kuidas mälu paremini õppetöös rakendada?
Veebilehekülg tes.com avaldas salvestise, kus maailmas tuntud mälu-uurijad Elizabeth ja Robert Bjork räägivad, mida peaks õpetajad mälu kohta teadma ja kuidas saaks neid teadmisi õppeprotsessi läbiviimisel rakendada. Mainitakse ka, et rühmatööd ei tohi mitte mingil juhul ära kaotada ning teine võtmetegevus on seostada õppimine laste huvialadega. Õpilane seob uue materjali sellega, mida ta eelnevalt teab, seega aitavad taustateadmised õpetajatel õpilastele edukalt individuaalselt läheneda.
Ohvri isa pani kiusamisvideo sotsiaalmeediasse
Mis ajendab lapsevanemat koolikiusamise videot sotsiaalmeediasse postitama? Jõuetustunne, kui ta arvab, et ei suuda muul viisil oma last kaitsta, sest kool ei tee mitte midagi. Just nii juhtus Craig McCombega, kes jagas sotsiaalmeedias videot oma 12-aastase poja kiusamisest Glengormley keskkoolis. Ohvri isa sõnul lubati talle, et kiusaja isoleeritakse nädalaks teistest õpilastest, aga lubaduseks see jäigi. Nimetatud kool on koolikiusamise tõttu ametivõimude huviorbiidis olnud varemgi, vahendab BBC.
Taani tudengid tulevad tänavatele
Taanis tulevad üliõpilased järgmisel nädalal tänavatele meelt avaldama. Viies suuremas linnas protesteeritakse muudatuste vastu kõrghariduses. Protestijate esindaja sõnul teeb neile muret õppejõudude suurenev töökoormus, nii et individuaalseks lähenemiseks jääb vähem aega, mille ajendiks on olukord, kus riigi hariduse kogurahastus suureneb õpilaste kasvava arvu tõttu, aga nn prioriteetide muutmise sildi all kärbitakse kõrgkoolide eelarvet 2%, seega väheneb pearaha ühe tudengi kohta, vahendab The Local.
Noored tunnistavad oma küberpattu
Ühendkuningriigis uuriti 668 noore küberkäitumist Facebookis. Veerand 16−18-aastastest võttis omaks, et on kedagi veebis kiusanud. Küberkiusajaid oli poiste hulgas pea kolmandik ja tüdrukute hulgas 22%. Uuritavatest 15% on ühinenud teistega, et koos trollida mõnd kuulsust või avaliku elu tegelast. 93% kiusajatest oli ise eelnevalt küberkiusamist kogenud. Vastukaaluks negatiivsele ilmnes, et 88% osalejatest oli sotsiaalmeedias oma sõpru emotsionaalselt toetanud, vahendab veebilehekülg tes.com.
Kesk-Euroopa ülikooli tulevik vaekausil
Ungaris ähvardas George Sorose asutatud Kesk-Euroopa ülikooli (CEU) sulgemine. Ungari valitsuse sõnul loodab Budapestis asuv ülikool saada privileege, mida teistel riigis asuvatel ülikoolidel ei ole, ja ülikool peab alluma uutele riiklikele regulatsioonidele. CEU on akrediteeritud USA-s, kus toimusid uued läbirääkimised ülikooli tuleviku osas. Läbirääkimistel jõuti kokkuleppeni, mis ootab Ungari valitsuse heakskiitu. Kui Ungari valitsus kokkuleppe allkirjastab, jääb ülikool Budapesti, vahendab BBC.
Hümni ajal tuleb püsti seista
USA-s muutus kõmuliseks Parkway keskkooli direktori kiri lapsevanematele ja spordiga tegelevatele õpilastele, kus kästakse spordivõistluste alguses hümni ajal püsti seista. Käsu eirajaid ootavad karistused, näiteks võistkonnast välja viskamine. Kirja sisu on vastuolus riigi põhiseaduse esimese parandusega, kus mainitakse sõnavabadust. Kirja ajendiks on riigis leviv komme, kus hümni ajal põlvitatakse või istutakse, mis on sümboolseks protestiks rassilise ebaõigluse vastu, vahendab The Washington Post.
Kogunud ÕIE TÄHTLA