Haridusuudiseid välismaalt
Ettelugemine tõstab laste enesehinnangut
Inglismaal loodetakse Fred-programmi abil julgustada isasid iga päev lastele ette lugema. Isaduse instituudi hinnangul parandab programm „Fathers Reading Every Day” („Isad loevad iga päev ette”) laste käitumist ja tõstab nende enesehinnangut. Programmis osaleva düsleksikust isa Graham Langi arvates muudab gruppides osalemine ka teda enesekindlamaks, sest ta julgeb raamatu kätte võtta ja lapsele näidata, et ta vähemalt proovib, julgustades oma käitumisega last lugemist katsetama, vahendab BBC.
Lõpp kahele muusikaõpetajale korraga
Ühendkuningriigis kärbiti üldhariduskoolide eelarveid, mis pani õpilased protestima. Paremaid õpitingimusi soovivad õpilased kontakteerusid piirkonna parlamendiliikmega, kellele selgitasid koolides toimuvat. Mõned näited kärbete tulemustest: tasuta ei saa printida töölehti; kahe muusikaõpetaja asemel annab tunde üks; õpilased peavad kaunite kunstide tundide eest ise maksma; teatud tundide mahtu, näiteks muusikaõpetuse oma, vähendati iga kahe nädala kohta 15 minutit, vahendab BBC.
Lünk haridusstatistikas – puruvaeste ja illegaalide lapsed
UNESCO hoiatab, et kui hariduse kohta statistikat kogutakse, tekib probleem inimeste ülelugemisel, mistõttu on võimalik, et 350 miljoni inimese hariduse kohta andmed puuduvad. N-ö radarilt võivad kadunud olla vaesematest vaesemad, näiteks arengumaade agulite registreerimata lapsed ja illegaalsed immigrandid üle kogu maailma. Lisaks tekitab probleeme õpetamise halb kvaliteet, mille tagajärjel puudub hinnanguliselt 600 miljonil kooliskäinul elementaarne kirja- ja arvutamisoskus, vahendab BBC.
Trump külvab koolides segadust
Ajaleht Der Spiegel kirjutab IDEA aruandest USA riiklike keskkoolide sisekliima muutuste kohta praeguse presidendi ametiajal. Tulemused on järgmised: Trumpi võimuloleku ajal on valdavalt valge nahavärviga keskkooliõpilaste hulgas suurenenud polariseerumine, ebaviisakus ja ebapiisava tõendusmaterjaliga algallikatele toetumine; kasvanud on koolide hulk, kus vähemusgrupid tunnetavad enda suhtes vaenulikku suhtumist. 79% õpetajate arvates kardavad õpilased uute seaduste negatiivset mõju oma perekonnale.
Kultuurisüst Inglise koolidele
Inglismaal otsib Hariduse Toetamise Sihtasutus 400 kooli, kellele pakkuda võimalust osaleda viies uuringuprojektis üldnimega „Kultuuriõpe”. Projektis hinnatakse kultuuri käsitlemise mõju laste sotsiaalsetele oskustele ja nende testitulemustele. Algkooliõpilased laulaksid igal koolipäeval, toimuksid iganädalased teleuudiste tunnid ja draamatunnid. Sihtrühm on eelkõige puudustkannatavate piirkondade koolid, kus kaunite kunstidega vähem tegeletakse, vahendab veebilehekülg tes.com.
Usundiõpetus Prantsuse koolidesse
Prantsusmaal on usuõpetus ainult varem Saksamaale kuulunud Alsace’i ja Moselle’i piirkonna riigikoolides. Hiljuti tutvustas riigi haridusminister plaani õpetada usunditega seotud fakte ülejäänud 10 miljonile riigikooli õpilastele. Plaani kohaselt integreeritakse faktid geograafia-, ajaloo-, kirjandus-, filosoofia- ja kunstiõpetuse tundidesse parandamaks kultuuripärandi ja tänapäeva maailma mõistmist, vahendab The Local. Õpetajaid hakatakse ette valmistama peagi valmiva e-kursuse abil.
Haridus maailma juhtide fookuses
Londonis kohtuvad peagi endised haridusministrid ja maailma juhid. Atlantise grupi kohtumisele oodatakse 16 poliitikut viielt mandrilt, näiteks Liibanoni endist haridusministrit Elias Bou Saabi. Grupi üks nõuandja on Andreas Schleicher OECD-st. Kohtumise eesmärk on arutleda haridussüsteemi globaalsete probleemide üle ja leida uusi lahendusi. Olulisteks teemadeks on ülemaailmne õpetajate kooli värbamine ja üha kasvav koolihariduseta laste arv arengumaades, vahendab veebilehekülg tes.com.
Vimm riigi vastu viis magistriõppesse
Toronto ülikooli rahvusvaheliste suhete keskuse ohustatud akadeemikute stipendiumiprogramm andis võimaluse läbida magistriõpe Süüria opositsionääril ja aktivistil Noura Al Jizawil. 29-aastase naise vimm võimu vastu algas lapsepõlves, kui ta ei saanud valida vihikuid, sest saadavad olid ainult riigijuht Assadi isa pildiga vihikud. Järgnes blogimine ja muud rahumeelsed võimuvastased tegevused, mis lõppesid vangistusega. Perekond otsustas sõjakoldest põgeneda, kui vahistati ja piinati lisaks Noura õde, vahendab BBC.
Tüdrukuid tõrjutakse koolist eemale
Organisatsiooni ONE andmetel sõltub ligipääs haridusele vaesuse kõrval ka lapse soost, kusjuures piiratud võimalustega pered eelistavad kooli saata poisse. Nii ei käi maailmas hinnanguliselt 130 miljonit tüdrukut koolis.
Kõige probleemsemad riigid asuvad Aafrikas. Näiteks Lõuna-Sudaanis lõpetab ainult iga viies tüdruk algkooli, Malis omandab tüdrukutest alghariduse 38%. Põhikoolis suurenevad lõhed veelgi, näiteks Burkina Fasos lõpetab põhikooli vaid 1% tüdrukutest, vahendab ajaleht Der Spiegel.
Vanemad hoiavad lapsi vati sees
Saksamaal teevad lastega kokku puutuvatele spetsialistidele muret helikoptervanemad. Väljaandes Der Spiegel mainitakse, et ühes lasteaias on tervelt 80% lapsevanematest helikoptervanemad. Tuuakse näiteid piire ületavatest käitumismustritest, näiteks läks ema täiskasvanud pojaga ülikooli kaasa, et tema eest loengut konspekteerida. Artikli autorid kogusid sarnased näited kokku raamatusse „Jätke saksa keele kodutöö ära – mu pojal on sünnipäev!”. Laste vati sisse mässimine võib tuleneda faktist, et vanemad ei usalda mitte kedagi.
Kuidas mälu paremini õppetöös rakendada?
Veebilehekülg tes.com avaldas salvestise, kus maailmas tuntud mälu-uurijad Elizabeth ja Robert Bjork räägivad, mida peaks õpetajad mälu kohta teadma ja kuidas saaks neid teadmisi õppeprotsessi läbiviimisel rakendada. Mainitakse ka, et rühmatööd ei tohi mitte mingil juhul ära kaotada ning teine võtmetegevus on seostada õppimine laste huvialadega. Õpilane seob uue materjali sellega, mida ta eelnevalt teab, seega aitavad taustateadmised õpetajatel õpilastele edukalt individuaalselt läheneda.
Ohvri isa pani kiusamisvideo sotsiaalmeediasse
Mis ajendab lapsevanemat koolikiusamise videot sotsiaalmeediasse postitama? Jõuetustunne, kui ta arvab, et ei suuda muul viisil oma last kaitsta, sest kool ei tee mitte midagi. Just nii juhtus Craig McCombega, kes jagas sotsiaalmeedias videot oma 12-aastase poja kiusamisest Glengormley keskkoolis. Ohvri isa sõnul lubati talle, et kiusaja isoleeritakse nädalaks teistest õpilastest, aga lubaduseks see jäigi. Nimetatud kool on koolikiusamise tõttu ametivõimude huviorbiidis olnud varemgi, vahendab BBC.
Kogunud ÕIE TÄHTLA