Keelesild Narva-Jõesuu ja Räpina vahel ehk Kutseõppeasutus ja põhikool üheskoos õppimas

Projektis „Keelesild Narva-Jõesuu ja Räpina vahel” oli Narva-Jõesuu kooli 8. ja 9. klassi 15 õpilasel ja kahel õpetajal septembris võimalus praktiseerida oma eesti keele oskust Räpina aianduskoolis.

Saime õppida uusi sõnu ja väljendeid ning tutvuda Lõuna- Eesti looduse ja kultuurilooga. Meie projekt sai teoks tänu Euroopa Liidu tõukefondi toetusele.

Õpilaste ja õpetajate laagrielamused olid muidugi erinevad, kuid üldine mulje oli väga hea. Meil Ida-Virumaal on ju eesti keele kasutamise võimalusi vähe, aga mõned tunnid eesti keeles ei ole piisav. Projekti tegi omanäoliseks ja huvitavaks asjaolu, et koostööd tegid kutseõppeasutus ja põhikool.

Eesti keele tunnid ja õppekäigud

Keelesild lõimis meid keskkonda, kus kõik toimus eesti keeles. Hommikupoolikutel olid õpilastel eesti keele tunnid, kus õpetajaks oli projekti koordinaator Koidula Rauk, pärast lõunat käisime õppekäikudel.

Kohe esimesel laagripäeval tutvusime Meenikunno rabaga ning seejärel oli meil Eesti ühe tumedamaveelisema järve, Mustjärve ääres piknik. Järgnevatel päevadel käisime Värskas seto talumuuseumis, Võrus Fr. R. Kreutzwaldi muuseumis, nägime vesiveski tööd ja saime ise Hellenurme vesiveskis leivatainast segada ning leiba küpsetada. Eelviimane päev pakkus põnevust eriti poistele, sest käisime maanteemuuseumis. Tegevusi jäävad meenutama arvukad fotod.

Meil, õpetajatel, oli suurepärane võimalus saada uuesti õpilaseks ja käia tundides. Kogemus oli huvitav, kuna nii mõndagi toimub Räpinas teistmoodi. Näiteks teisel päeval olid meil tunnid, kus Katrin Uurman tutvustas meile õppeprotsessi interneti kasutamise võimalustega. Üllatavalt huvitavad olid aiandusega seotud tunnid! Meie tugiõpetajad olid aianduse juhtõpetaja Anu Käär, puuviljanduse õpetaja Liisi Kont ja haridustehnoloog Katrin Uurman. Õppekäikudel saatsid meid ka mitmed teised sõbralikud ja abivalmis kolleegid.

Räpina aianduskooli õpilased olid väga viisakad ja küsisid palju, kuidas meil Narva-Jõesuus elu käib.

Kahjuks ma ise ei näinud meie õpilaste tunde ja saan rääkida ainult nende juttude põhjal. Nende tagasiside oli positiivne. Mõnele tundus terve pika päeva jooksul ainult eesti keeles suhtlemine veidi väsitav, aga kõik sõltub õpilasest ja tema soovist õppida. Nii õpilastele kui ka kasvatajale meeldis, et neil olid ka praktilised tunnid. Klassis istuda on igav ja õpilaste motivatsioon langeb, aga laagris oli selle probleemi lahendamiseks kasutatud mitteformaalset õppimist – käidi õppereisil. Õpilastele need õppereisid meeldisid. Poistel oli vahel natuke igav, nende vanus on selline, et huvitavad rohkem tegevused, kus saab oma jõudu ja osavust näidata. Aga Räpinas meeldis isegi nendele, näiteks maanteemuuseumi külastamine või leiva valmistamine.

Mis kasu keelelaagrist oli?

Muidugi on kasu raske määratleda vahetult pärast projekti lõpetamist, aga märkasime, et õpilased hakkasid juba pärast kaht päeva rohkem eesti keelt kasutama. Muidugi tehti sellega mõnikord ka nalja, aga see on esimene samm. Märkasime, kuidas noored kasutasid sportmänge mängides eesti keelt ja küsisid meie õpetajate käest infot samuti eesti keeles.

„Keelesild …” oli unikaalne võimalus, mis avardas õpilaste silmaringi, aitas parandada keeleoskust ja võimaldas tutvuda Lõuna-Eestiga. Täname meie kooli direktorit Joel Guljavinit ning Räpina aianduskooli direktorit Kalle Toomi, kes projekti igati toetasid, ning kõiki, kes selle õnnestumisele kaasa aitasid.

Kohe pärast Narva-Jõesuhu naasmist kogusime oma koolis kirjalikku tagasisidet, mis oli väga positiivne. Loodame, et saame edaspidigi sellises laagris käia.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Keelesild Narva-Jõesuu ja Räpina vahel ehk Kutseõppeasutus ja põhikool üheskoos õppimas”

1. Kalle Toom ütleb:

   2. nov. 2017, 12:41

   Aitäh NarvaJõesuu kooli õpilastele ja õpetajatele julguse eest tulla kodust kaugele ja täiesti eestikeelsesse keskkonda! Samuti aitäh Koidulale ja Joelile pealehakkamise eest võtta ette nii susukas koostöö!