Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde
Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.
Minister Mailis Repsi sõnul anname järgmisel aastal kutsekoolidele baasrahastamisega stabiilsuse ja kindluse, misjärel järgmises etapis võimaldab tulemusrahastamine kaasaegseid haridusuuendusi, paremat koostööd ettevõtjatega, koolide ühiseid ettevõtmisi, mida on ootavad nii tööandjad kui ka koolid ise. „Kõik koolid võidavad uue mudeliga, sest see toob praegusega võrreldes aastas 3,25 miljonit eurot lisaks, mis aitab senisest paremini tagada ka tugispetsialistide tööd,” lisas minister.
Uus mudel koosneb baasrahastamisest ja tulemusrahastamisest
Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.
Baasrahastus tagab koolide põhitegevuseks vajamineva. Uue mudeli rakendamisel ei kaota ükski kool rahastamise tasemes. Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, lisa tänasega võrreldes 3,25 miljonit, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks.
Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalejate osakaal.
Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast ca 9%.
Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 9,85 miljonit eurot.
Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, aga see toob õpilaste valikute muutumise tõttu kaasa ebastabiilsust. Samuti ei toeta senine mudel piisavalt tugispetsialistide tööd, individuaalsemat lähenemist vajavate noorte õpet ega motiveeri koole tulemuslikkusele.
2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisaraha eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.