Miks me räägime väärtustest?

Pildil mängitakse õpetajatele suunatud „Väärtuste mängu”, mis on samalaadne päris elus ette tulevate juhtumitega. Nagu õpilaste mängki, keskendub ka see dialoogile ja oma isiklike väärtuste üle arutlemisele. Foto: Andres Tennus

Sõna „väärtused” on igapäevases kõnepruugis ühtäkki muutunud olulisemaks kui ehk kunagi varem.

Me arutleme tuliselt, millised on need euroopalikud väärtused, mida peaksime au sees hoidma. Hämmeldume, millistest väärtustest küll lähtuvad mõned poliitikud, kes eetris või leheveergudel debateerivad. Mõlgutame, kuidas meile olulisi väärtusi edasi anda lastele. Ja millised need väärtused üldse on, mida tahame edasi anda?

Teisalt, samal ajal kui väärtustest kõneldakse rohkem kui harilikult, on rohkesti ka neid inimesi, kelles „suured sõnad” umbusaldust tekitavad. Kommunismiehitaja moraalikoodeksi varjus ju valetati ja varastati, sõnades maaliti pilt heast elust, mis oli tegelikkusest kaugel. Seega võib tunduda, et parem on väärtustest mitte rääkida, vaid pigem loota, et väärtused kanduvad iseenesest, nähtamatul moel edasi.

Väärtused igapäevaelus

Tegelikult on väärtuste üle aeg-ajalt siiski kasulik mõtiskleda. „Oletame, et sa oled õpetaja ja kohe hakkab sinu tund,” toob näite Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Mari-Liis Nummert, kes ka ise kord nädalas põhikoolis tunde annab. „Lapsed tulevad eelmisest tunnist ja on endast väljas teise õpetaja, sinu kolleegi pandud hinnete pärast. Nad kurdavad, et su kolleeg hindab ebaõiglaselt ja hurjutab õpilasi, kui nad sellele tähelepanu juhivad. Sinu tund on algamas, aga klass ei saa rahu. Sa kuuled, et nad kasutavad kolleegi kohta inetuid sõnu. Mida sa teeksid?”

Kas õpetaja üldse peab reageerima? Kui jah, siis kuidas? Kas kuulata kõigepealt õpilased ära ja alustada siis tundi? Või noomida õpilasi inetu sõnavara pärast? Kas soovitada õpilastele, et nad peaksid teise õpetajaga oma probleemid ise lahendama? Minna vahetunnis oma kolleegi jutule? Või hoopis jagada muret koolijuhiga? Mis väärtustest sellistes olukordades tuleks lähtuda?

„Selliste valikute puhul võivad omavahel võistelda su professionaalsed ja isiklikud väärtused. Näiteks, kui sa lähtud õpilaste tunnetest, siis näitad üles hoolivust ja lojaalsust klassile. Teisalt kehtib reegel, et kolleegide kohta laste kuuldes halba ei räägita. Kui seda teed, siis asetad tagaplaanile hoolivuse ja lojaalsuse oma kolleegi suhtes. Õpetaja on dilemma ees: kummast väärtusest lähtuda? Enamasti teeb ta oma otsuse intuitiivselt. Tegelikult on aga kasulik oma väärtuste üle reflekteerida ja valida teadlikult. Eriti vajalikuks osutub oma väärtustest teadlik olek siis, kui mitu väärtust omavahel risti lähevad,” selgitab Mari-Liis Nummert.

Hiljutisel mänguteemalisel koolitusel tunnistas üks õpetaja, et tema ei suuda kujutleda perekonda, kus lapsi kasvatavad kaks ema või kaks isa. Kolleegid püüdsid teda veenda, et ükski uuring ei näita, et samasoolised vanemad mõjutaksid laste seksuaalset orientatsiooni või et neid lapsi seksuaalselt väärkoheldaks. „Jah, aga ikkagi ei meeldi see mõte mulle,” jäi õpetaja endale kindlaks.

„Keegi ei saa õpetajat keelata olla homoabielude vastu,” ütleb professor Margit Sutrop, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja. „Aga professionaalsed väärtused nõuavad kõigi laste ja vanemate võrdset kohtlemist. Seetõttu ei saa õpetaja halvustavalt suhtuda lapsesse, kellel on samasoolised vanemad. Või teine näide: õpetaja ei tohi olla professionaalse pedagoogina rassist ja diskrimineerida teisest rassist õpilast – ka siis mitte, kui tumedanahalised mingil põhjusel talle ei meeldi.”

Mari-Liis Nummert toob sisemise väärtuskonflikti näiteks ühel koolitusel jutuks tulnud juhtumi: „Pärast pika ja väsitava tööpäeva lõppu sõitis õpetaja bussiga koju. Tema kooli õpilased sõitsid sama bussiga. Nad lärmasid, ropendasid ja tõuklesid. Ja nii toimus see iga päev! Arutasime, kas õpetaja on õpetaja ka pärast tööpäeva lõppu. Või võib ta siis tõmmata veidi hinge ja mitte sekkuda? Kas õpetaja peaks sekkuma, ja kui, siis millisel moel? Selles olukorras konkureerivad omavahel väärtustena näiteks eneseväärikus, sallivus, turvalisus, koostöö ja vastutus.”

„Väärtushoiakute kujundamisse suhtutakse sageli ettevaatlikult, sest kardetakse ühe ideoloogia pealesurumist,” ütleb Margit Sutrop. „Ent küsimus polegi väärtuste pealesurumises. Isiklikud väärtused jäävad ikkagi igaühe enda asjaks. Kuid professionaalsed, organisatsiooni ja ühiskonna ühised kokkulepitud väärtused on midagi muud – neid peab järgima,” nendib professor Sutrop. „Kuna väärtushoiakud kujunevad noores eas ja hiljem on neid raske muuta, on selles protsessis väga tähtis roll lasteaial ja koolil.”

Väärtuste mäng haarab kaasa

Sissevaade väärtustesse ei pruugi olla igav ja tüütu moraaliloeng, vaid võib käia hoopis mänguliselt. Et väärtusarutelusid oleks hõlbus läbi viia, õpetatakse Tartu ülikooli eetikakeskuse koolitustel õpetajaid kasutama mitte ainult õpetajatele, vaid ka õpilastele mõeldud väärtuste mängu „Väärtuste avastajad”. Selle abil saab õpilane arutleda, mis väärtused talle olulised on, ja oma mõtteid kaaslastega jagada. Mängu tarvis kogutud tõsieluliste juhtumite ampluaa on lai: õpilased saavad arutada sõprussuhete dilemmasid, sisserände teemasid, vaimse ja füüsilise tervise küsimusi jne. „Õpetajate silmad löövad eriliselt särama siis, kui nad proovivad juhtumeid lahendada 13-aastase noore perspektiivist,” ütleb Mari-Liis Nummert. „On ehk isegi üllatav, et täiskasvanuna on päris keeruline leida seletust sellele, mis noort just nõnda käituma motiveeris. Heal moel tuletab see meelde, et õpetaja-õpilase väärtuspildi erinevused on loomulikud, sest nad lähtuvad erinevatest väärtustest. Kui aga võtta aega väärtusaruteludeks, siis on õpetaja ja õpilase vastastikune mõistmine võimalik.”

„Tänavu on meie kahepäevasest koosõppimisest osa saanud ligi 90 õpetajat ja noorsootöötajat üle Eesti,” on Mari-Liis Nummert rahul ja kutsub kõiki huvilisi õppima. „Kaks õpilaste mängu „Väärtuste avastajad” koolitust, mis toimuvad oktoobris Tartus ja Tallinnas, on veel ees!”

Ühe korraliku mängu juurde kuuluvad ka täringud.

Õpime väärtusi avastama!

• Sel sügisel on õpetajatel ja noorsootöötajatel taas võimalus õppida kasutama õpilaste mängu „Väärtuste avastajad” ning mängu rände- ja pagulusteemalist lisa. Koolitused toimuvad 24. ja 25. oktoobril Tartus ja 1. ja 2. novembril Tallinnas.
• Kahepäevasel koolitusel saab lisaks tutvust teha väärtusarutelude juhtimisega, viia end kurssi rändevaldkonna põhifaktidega, kuulda Eesti kogemustest rändetaustaga laste vastuvõtmisel ning arutleda, kuidas rände- ja pagulusteemat koolitunnis käsitleda.
• Koolidesse ja noortekeskustesse, kus veel pole mängukomplekti „Väärtuste avastajad”, anname need teise koolituspäeva lõpus kaasa. Koolitused on osalejatele tasuta ja eelregistreerimisega. Lisainfo: www.eetikakeskus.ut.ee/et/mangukoolitused või mari-liis.nummert@ut.ee.

Koolitus toimub projekti „Eesti koolide ettevalmistamine pagulustemaatika käsitlemiseks ja pagulaste haridustee toetamiseks” raames, mida veab Eesti Pagulasabi koostöös Tartu ülikooli eetikakeskusega ning rahastab hasartmängumaksu nõukogu.