Neljas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor“ arutab, kuidas targalt riiki juhtida

4. okt. 2017 Eesti teadusagentuur - 4 kommentaari

4. oktoobril kell 10 algab riigikogu konverentsisaalis traditsiooniline teaduspoliitika konverents sarjast „Teadus kui Eesti arengumootor”. Seekord keskendub arutelu teaduse ja riigijuhtimise ühisosa suurendamisele. Konverentsist teeb otseülekande teadusportaal Novaator.

Küsime, kuidas ühiskonna probleemid jõuaksid paremini teadlasteni ja teadlaste uuringud leiaksid praktilistes lahendustes kasutust? Mida poliitikud, riigijuhid ja ametnikud ootavad teadlastelt, mida teadlased riigilt. Kuidas seda suhtlust veelgi paremini toimima panna?

Konverentsi juhi, Tallinna ülikooli rektori  Tiit Landi sõnul eeldab tänapäevane ühiskond oluliste küsimuste lahendamisel järjest enam teaduslikku analüüsi ning teadlase ja poliitikakujundaja  senisest sisukamat dialoogi. „Loodan, et tänane konverents annab sellele uue hoo, ning usun, et teaduspõhisus saab edaspidiste otsustusprotsesside igapäevaseks osaks,” märkis Tiit Land.

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel rõhutas, et vajadus teadlaste hea nõu  järele riigi juhtimisel kasvab üha. „Head kogemust, kuidas see nõu  poliitikute ja otsusetegijateni  jõuab, meil varnast  võtta pole.  Selles vallas ootab meid palju kodutööd, kindlasti on mõistlik ka ringi vaadata ja õppida näiteks üle lahe naabritelt.”

Konverentsi peaesinejatena astuvad üles Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitja Maive Rute, riigikogu liige Maris Lauri, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Helsingi ülikooli endine rektor Kari Raivio ja  Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Teaduse rolli riigi targal juhtimisel mõtestavad poliitikakujundaja (Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler), strateegiline analüütik (Tea Danilov, riigikogu arenguseire keskuse juhataja), teadlane (Ülle Jaakma, Eesti maaülikooli teadusprorektor) ja uuringute läbiviija (Tarmo Jüristo, mõttekoja Praxis juhatuse esimees).

Ettekannetele järgneval arutelul otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas jõuda selleni, et teadlaste nõu riigi juhtimises senisest enam küsitakse ja kuulda võetakse. Millised on poliitikute/poliitikakujundajate ja teadlaste/teadusasutuste vastastikused ootused?  Kuidas saaksime ühiselt suurendada teaduse ühiskondlikku rolli ja mõju otsustusprotsessides?

Eelmisel aastal toimunud konverentsil keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele. 2015. aastal kooskõlastati Eesti teadussüsteemi arenguid ja rahastamisperspektiive.

Konverentsi korraldavad Eesti teadusagentuur, riigikogu kultuurikomisjon, rektorite nõukogu, Eesti teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium.

Konverentsi kava ja eelmised konverentsid


4 kommentaari teemale “Neljas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor“ arutab, kuidas targalt riiki juhtida”

  1. inseneR ütleb:

    Korea valis aastakümneid tagasi tootmispõhise ühiskonna ehk valis tööstuse riigi arengu mootoriks ja on nüüd saanud kõrgtehnoloogilise tööstuse, mis toodet arendab. Korea teadus baseerub omamaiste tehaste tootearenduse akadeemiliste probleemide lahendamisel ning on seega aktuaalne ja kõrge tasemega ning hästi rahastatud. Kõrge tasemega on ka tootmisega seotud haridus.
    Eesti valis 25 aastat tagasi teadmistepõhise ühiskonna ehk valiski teaduse riigi mootoriks ja on nüüd saanud madaltehnoloogilise omamaise tööstuse või välismaalase kõrgtehnoloogilise koostetööstuse, milles mõlemas saab vaid madalat palka maksta ja mis ei tee Eestis tootearendust. Seega ei saa ka Eesti teadus baseeruda meie tehaste tootearenduse akadeemiliste probleemide lahendamisel ning pole seega eriti aktuaalne ega kõrge tasemega. Nüüd on selgunud, et suvalisel teemal teaduse tegemine ei vii igal juhul teadustulemuste kommertsialiseerimisele ja tulu saamisele TA tegevusest.
    Seega, tootmispõhise Korea tulemused näitavad, et tootmine ühiskonna arengu mootorina on viinud riigi kõrgetehnoloogilise tootmise kaudu jõukusele ja teaduse ning hariduse kõrgele tasemele.
    Teadmistepõhise Eesti tulemused aga näitavad, et teadus ühiskonna mootorina pole viinud omamaise kõrgtehnoloogilise tööstuse tekkimisele ega sellega riigi jõukuse kasvule ning tehaste tootearenduse puudumine pole andnud võimalust teadusele baseeruda tootearendusel ja kaasa aidata teaduse taseme ja riigi jõukuse kasvule.

  2. inseneR ütleb:

    Suur osa Eesti teadlasi, eriti tehnikateadlasi, on valmis oma teadusalase hobitegevuse kõrvale panema, kui on ilmunud võimalus teha erialast teemastatud teadust EL-i rahastatud Raamprogrammi raames. Seega pole probleem teadlaste soovimatuses teha uurimistööd majanduslikust otstarbekusest välja kasvanud akadeemilistel teemadel, vaid teaduse organisaatorite inertsist uurimisteemade otstarbekuse osas kaasa mitterääkida. Küsimus pole vist isegi mitte niivõrd organisaatorite inertsis, kuivõrd selles, et riik polegi teaduse ette pannud ühena eesmärkidest vajadust teenindada akadeemiliselt majandust. Riik on teadlaste ette pannud eesmärgi lihtsalt teha teadust ja teema määrab teadlane ise. Nii koosnebki teadustegevust koordineeriv TAN peamiselt teadusega seotud liikmetest ja isegi nime poolest Teaduspoliitika Komisjon pole teadusest väljast poolt teaduse ette ühiskonnale vajalikke ülesandeid seadev riigiorgan, vaid teadussisene tööorgan. Teadusteemade isolatsioon majandusele aktuaalsetest teemadest on viinud sellele, et teadusfunktsionärid on hakanud rääkima „tõlkide“ vajadusest isoleeeritud teadlaskonna tegevuse seletamisel.

  3. inseneR ütleb:

    Kuna teadus-ja arendustegevuse riiklikult rahatatavad uurimistööd ei ole teemastatud kodumaiste tehaste tootearenduse teemade baasil, siis ei saa teadusraha kasvatamine suurendada tööstuse konkurentsivõimet eksporditurul ja suurendada riigi tulu. Teadlased nühiks ka suurema raha eest edasi teadust teha meie tehaste tootearenduse akadeemilistest vajadustest isoleeritud teemadel ja töösturid nühivad tooteid teha oma erialal üritades vastata turu nõudmistele.
    Teadlastelt neil abi loota pole, sest riik seda ei ootagi. Riik on taibanud soovida teaduselt võimalikult ilusate artiklitega teadustulemust suvalisel teemal. Tõenäosus, et teadlase valitud uurimisteema langeb juhuslikult kokku Eesti omaniku tehase tootearenduse teemaga, on kaduv väike.
    Mis puutub kõrghariduse raha suurendamist, siis ka see ei toeta tehaste konkurentsvõimet, sest tudengeid koolitatakse teadustegevuse baasil, mille teemad pole seotud Eesti tehaste tootearenduse vajadustega. Tudeng suunatakse niisuguse koolitusega tööd otsima Eestist väljas.
    Eksportiva tööstuse toetusmeetmete puhul ei suuna EAS toetusraha Eesti omanikega tehaste tehnoloogia ja tootearenduse parendamiseks, vaid kartes Riigikontrolli valvsat silma kontrollimaks toetatud ettevõtete kohest majanduskasvu, on suunanud toetused tehastest mööda ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooniteadlikkuse parendajaile. Tööstuse mõttes mittetegijatele.
    Kokkuvõtteks: suunates raha sihitule teadusele ja selle baasil haritud tudengitele ning suunates toetusrahad tehastest mööda innovatsiooniteadlikkuse tõstjatele, tagab riik eeskujuliku raha kulutamise teadlaste, õppejõudude ja innovatsiooniteadlikkuse tõstjate poolt, kuid tehastele jääb üle osavõtmatult kõrvalt vaadata teiste tööalast sebimist, mis neisse eriti ei puutu, küll aga lasuvad need tööstuse tuludeks saamatud kulud riigi võlakoorma näol maksumaksja kukile.

  4. Peep Leppik ütleb:

    Õige jutt, InseneR!

    Meie tulevik on veel tumedam… Koreas on ÕPETAJA palk olnud 2,7 (!) Korea keskmist palka, minul PhD-na ja õpetaja-metoodikuna 0,7-0,8 keskmist Eesti palka. Olen jätkanud PÕHIMÕTTE pärast seda tööd, kuid minu kõrvalt (ka naaberkoolidest) lahkusid juba 20 aastat tagasi TUGEVAD õpetajad…

    Tulemus – didaktikast visati koolis välja TEADUS hoopis – juba õpetavad 2-3 kuulise “ettevalmistusega” psühholoogiaTEADUST mittetundvad (õhinapõhised) inimesed ja nende õpilastega on ülikoolis (resp TEADUSES) vähe peale hakata. Seda näitab väljalangevus just insenertehnilistel aladel…

    Siiski – head õpetajate päeva, KOLLEEGID!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!