Noorte jõud jäi valimistel nõrgaks

27. okt. 2017 Meelika Mihkelsaar - 2 kommentaari

Miks valimised noori ei kõnetanud? Arvamust avaldavad sotsioloog Juhan Kivirähk, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor Kadri Ugur, sotsiaaldemokraat ja Tartu linnavolikogu liige Gea Kangilaski ning EKRE volikogu esimees ja jurist Paul Puustusmaa.

Esmakordselt said valimistel hääletada 16−17-aastased – kokku 24 334 noort kodanikku. E-hääletusest osavõtt oli paraku kasin. 16−17-aastastest valijatest andis e-hääle vaid 1794. Tuleb välja, et igast sajast 16−17-aastasest avas valimiseks arvuti vaid seitse.

 

Kehv kodanikukasvatus

Juhan Kivirähk

Sotsioloog Juhan Kivirähk nendib, et noorte valimisaktiivsus on kahjuks kogu aeg väike olnud, ka siis, kui valimisiga algas 18-aastaselt. Kestab see 23.−24. eluaastani.

Juhan Kivirähk: „Kui kampaaniat ei tehta, ega siis tule valija valima ka. Eks sellega tehti väike viga, et koolid hirmutati ära: koolides mingit kampaaniat teha ei lubatud. Ministeerium ja asutused oleksid võinud ülesande seada nii, et kampaaniat tehakse tasakaalustatult, nii et ükski poliitiline jõud domineerima ei pääse.

Kindlasti oleks koolides võinud tõsisemalt selgitada, et valimised on tulemas, millised valikud on ja miks on vaja valimas käia. Ka poliitikuid oleks võinud külla kutsuda – ikka tasakaalustatult. Ma olen kuulnud hinnanguid, et koolis kampaania tegemise keeluga hirmutati õpetajad nii ära, et valimised vaikiti hoopis maha. Praegu anti ainult õigus valida, kuid tööd selle nimel, et kuueteistaastased ka valima tuleksid, ei tehtud.

Kodanikuõpetus on ka paraku kehvas seisus. Isegi kodanikukasvatus ühiskonnas tervikuna. Minu kui sotsioloogi hinnangul on need õpikud, mille järgi praegu õpetatakse, täielik bullshit. See on igav bürokraatlik raamatutarkus. Kodanikuõpetust tuleks õpetada märksa loovamalt ja aktiivsemate meetoditega. Ma ei pea seda õpikutegijate süüks, riikliku programmi materjali ühte õpikusse panna ei olnud kindlasti kerge ülesanne. Tegelema peab programmi endaga, õpik vastab loomulikult kehtestatud programmile, aga see ise tuleb üle vaadata.

Valimiskampaania tervikuna ei olnud ka väga inspireeriv, ja valimisaktiivsus oligi hästi madal. Tõsist intriigi ei olnud. Ja noorte kaasamisega on probleeme üldiselt.

Võib välja tuua, kuidas eelmiste kohalike valimiste ajal Erik-Niiles Kross ehitas oma kampaania üles – droonid lendasid, plakatid küljes. See oli visuaalselt atraktiivne. Need poliitikute oma fantaasiaga tehtud arvutimängud on üsna primitiivsed ja rumala sõnumiga.”

 

Uimane kampaania ja segane aeg

Kadri Ugur

TÜ ühiskonnateaduste instituudi lektor Kadri Ugur tõdeb, et õpetaja ei tohi õigupoolest koolis midagi utsitada, see on kriitiline koht.

Kadri Ugur: „Riik on andnud nii selge sõnumi: „Sina, noor inimene, oled kohaliku omavalitsuse valimistel täieõiguslik valija.” Ausalt öeldes, mida vähem õpetajate mõju, seda parem. Iga täiskasvanu võiks võtta ise kodanikuvastutuse valima minna ja anda sellest teada ka noortele. Poliitilisest keelest peaks noor suutma aru saada, see võiks olla väga suures osas kooli töö.

Minu meelest panid ka erakonnad natuke puusse, et noort valijat ei kõnetanud. Siin võivad olla tohutud erinevused piirkonniti. Need pisikesed vallakesed vastanduvad praegu üksteisele, noorele valijale ei pruukinud kellelgi olla aega mõeldagi. Kui senimaani seal kohalike omavalitsuste valimistel tunti valitavaid, siis liituvates valdades, mille suurus 4−5 korda kasvab, ei ole valitu enam naabrimees. Määramatust on nii palju. Tohutu aur on läinud liitumiskõnelustele ja kampaania tervikuna oligi uimane. Ei olnud normaalset teavitustööd. Liituvates omavalitsustes ajas iga kandidaat oma piirkonna rida, noor valija unustati selle kõige kõrval lihtsalt ära.”

 

Raske on leida kanalit

Gea Kangilaski

Sotsiaaldemokraat ja Tartu linnavolikogu liige Gea Kangilaski nendib, et pabervalimistel osales rohkem noori. Noored ei ole ju harjunud niimoodi ID-kaarti kasutama.

Gea Kangilaski: „Ma arvan, et kõik erakonnad mõtlesid noortele ja meie mõtlesime ka. Panime programmi eraldi noorte peatüki ja mõtlesime noortele tegemisi. Oma nimekirja koostasime ka nii, et noori poliitikuid oleks iga kümne hulgas, ka eespool – et nad oleksid näha.

Tänaval kampaaniat tehes kuulsin ma noortelt palju, et „ma ei teagi ühtegi poliitikut, ma ei teagi ühtegi erakonda ja ma ei lähe valima ka”. Noored ei kasuta samu meediaväljaandeid mis täiskasvanud, isegi mitte enam Facebooki ja nooreni jõuda on varasemast palju keerulisem. Noored on Instagramis ja Snapshotis, jälgivad noori youtubereid, võib-olla erakonnad ei oska neid vahendeid kasutadagi.

Käisin kampaania raames ühes koolis debatil. Koolid ise olid huvitatud noorematest poliitikutest, kellega noortel oleks lihtne samastuda. Meilt käis kõige rohkem Karl Pütsepp, kes on pisut üle kahekümne. Mina olen 38, liiga vana juba, ma isegi väga ei tükkinud kooli.

Tartus oli üksjagu ka koole, kuhu üldse esinema ei kutsutud. Väga reglementeeriti ära see koolis kampaania tegemine, mis võttis osal koolidel indu maha. Minu arust annab see, et koolis toimub debatt, selge signaali, et kool peab valimistel osalemist oluliseks. Kool ei pea soovitama, keda valida, kuid peaks soovitama valima minna. Selle sisse peab ka kasvama, aasta aega tagasi küll räägiti, et noored saavad valida, kuid järgmiste valimiste ajaks saab kodanikuõpetuse programmis sellel juba pikemalt peatuda.

Väga palju tegid aktiveerimisel ära noorteorganisatsioonid, kes korraldasid ka debatte ja kutsusid üles valima minema. Aktiivsed noored ise saavad ka selle kaudu poliitika tegemise kogemuse.”

 

Alaealistel puuduvad eelistused

Paul Puustusmaa

EKRE volikogu esimees ja jurist Paul Puustusmaa arvab, et alaealistel puudub sisuline poliitiline huvi. Neid ei huvita kommunaalpoliitika, neid ei huvita kommunaalpoliitikud ja parimal juhul osalevad nad valimistel lõbu pärast. Paljud noored on öelnud seda intervjueeritavana ka välja.

Paul Puustusmaa: „Minu jaoks oli üllatav, et mitmed noortest väljendasid meedias selget seisukohta, et noortele poleks olnud vaja valimisõigust anda.

Nad on välja öelnud ka seda, et isegi kui nad lähevad valima, teevad nad seda vanemate soovitusel või endast vanemate sõprade õhutusel. Viimased näited on kurvad, sest näitavad, kui mõjutatavad noored on.

Noored ei näe valimistes ka täiskasvanuks saamise protseduuri (tunnistust) ja neis puudub see lai haare ning maailmataju, mis võimaldab teha poliitikas kaalutletud otsuseid. Mis siis, et tegemist võib olla nn kohaliku tasandiga. Ka kohaliku tasandi poliitika võib-olla peen asi. Ja mida rääkida noortest, kui peaaegu pooled täiskasvanudki ei saa valimiste tähtsusest aru ega lähe valima.

Kui lisada veel tehniline nüanss (ID-kaart ja e-hääletus), siis kahtlustan, et noortel puudub harjumus ID-kaarti kasutada. Paroolid jms pole neile olulised olnud ja nad ei vaevu vaeva nägema. ID-kaardi kasutamise harjumus tuleb koos ülikooli, töö ja pangakontodega.

Mina arvan, et lastel tuleb oma õnnelik lastemaailm lõpuni läbi käia. Mida varem me kisume või lubame nad täiskasvanute maailma, seda suurem stressikoormus nende õlule laskub. Pean seetõttu veaks valitsevat suundumust võrdsustada lapsed võimalikult vara täiskasvanutega. Samal põhjusel ei pidanud ma arukaks valimisea langetamist, mis näitas esmakordselt oma sotsiaalset „jõudu” käesolevatel kohalikel valimistel.”


2 kommentaari teemale “Noorte jõud jäi valimistel nõrgaks”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Juhan KIVIRÄHK!
    Olen nõus, et kodanikuõpetus jätab soovida, kuid sama tähtis on see, et meie inimesed on nö tasalülitatud ühiskonna asjadest. Olen näiteks viimase kuu jooksul pöördunud e-kirjaga 4 (!) korda Tõrva linnapea ja/või Valga Maavanema poole (seoses bussipeatuse äraviimisega kesklinnast) vanade ja liikumisraskustega inimeste nimel ning pakkunud välja ka lahenduse, kuid mulle vastati vaid korra ja sedagi FORMAALSELT… Tehes omal ajal koostööd taanlastega selgus, et seal osaleb valimistel alati ca 80% inimestest – taanlane tunnetab, et tema seisukohtadega ARVESTATAKSE…

    Paul PUUSTUSMAA!
    Jääb vaid küsida – miks Teie ÕIGEID seisukohti ei arvestatud?… Miks levib demagoogia ja pseudoteadus? – Aga nii on igasugustel askeldajatel lihtne jätta MULJET DEMOKRAATIAST.

  2. lihtmaalane ütleb:

    Kunagi aegade hämaruses oli minulgi võimalus esimest korda valima minna.
    Inimeste hoiak oli siis üsna sarnane praegusele-mida siin ikka valida, miskit ju ei muutu!-no ei läinud ma valima! ja siis tuli pahandus-miks? kes mõjutas?
    ja veel midagi sarnast. Paistab, et praegused noored ei ole eriti targemad… või rumalamad?

Leave a Reply to lihtmaalane

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!