Õpetajate Leht 27. oktoobril

Tartu täitus taas haridusaruteluga

Juba kolmandat aastat oli Tartus sügisvaheajal haridusfestival, millel oli kolmel päeval koolides üle 40 koolituse, loengu, töötoa. Kõige kiiremini täitusid koolitused käitumisraskuste, õpioskuste ja vanema-lapse suhete teemal.

Kutsekooli klassitoas kohtab mitut masti elukogemust

Kutsekoolide õppegruppides avanev pilt sarnaneb suguvõsa kokkutulekuga – klassiruumis on korraga tarkust taga nõudmas eri vanuses ja haridustasemega inimesed. Kuidas neid õpetada, et kõik oleksid rahul, saaksid targemaks ega pööraks tülli? Vastuseid otsisid koos Õpetajate Lehega kolm Tartu kutsehariduskeskuse meisterõpetajat: ärinduse ja kaubanduse kutseõpetaja Diana Eller, informaatika- ja statistikaõpetaja Vilve Pohla ning arvuti- ja digioskuste õpetaja Liivi Albre.

Mida õpiks selle talvega?

„Mida siis ikkagi õppida ja õpetada, kui me ei tea täpselt, mida võib kümne, rääkimata kolmekümne ja rohkema aasta pärast eluks ja tööks vaja olla?” arutleb Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ja tõdeb, et ka raskena näivate ainete, reeglite ja seaduste vajalikkus maailma mõistmisel muutub lihtsasti mõistetavaks ja huvitavaks, kui seostame neid meid iga päev ümbritsevate nähtustega.

Noorte jõud jäi valimistel nõrgaks

Miks valimised noori ei kõnetanud? Arvamust avaldavad sotsioloog Juhan Kivirähk, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor Kadri Ugur, sotsiaaldemokraat ja Tartu linnavolikogu liige Gea Kangilaski ning EKRE volikogu esimees ja jurist Paul Puustusmaa. Juhan Kivirähk arvab, et õpetajad hirmutati koolis nii ära, et valimised vaikiti hoopis maha. Gea Kangilaski hinnangul ei kasuta noored samu meediakanaleid mis täiskasvanud ja nooreni jõuda on varasemast palju keerulisem.

Ülevaade kehalise kasvatuse ümberkujundamist liikumisõpetuseks tutvustavatest seminaridest

8. augustist 11. septembrini toimus üle Eesti 16 kehalise kasvatuse ümberkujundamist tutvustavat seminari. Seminaridel osalejad said septembri keskel küsitluslehe, mille eesmärk oli saada hinnang tutvustatud infole, koguda arvamusi ja hoiakuid ümberkujundamise suhtes. Üle poole vastanutest ütles, et õpilased saavad arenguvestlusel tagasisidet enda liikumisoskuste ja kehaliste võimete arengu kohta. 57% vastanutest peab oluliseks, et õpilane saab üks kord õppeaasta jooksul kirjalikku tagasisidet enda liikumisoskuste ja kehaliste võimete kohta.

Puuetega lapsed võivad jääda valitsuse rahamängude rataste vahele

Riigikogu menetleb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste eelnõu, millega tahetakse uuest aastast anda erivajadustega laste põhihariduse korraldamine koos rahaga üle kohalikele omavalitsustele. Fraktsioonide valdav seisukoht on, et ülepeakaela ja tõsiste parandusteta muudatust vastu võtta ei tohi. IRL-i fraktsiooni parteitu liige, ajakirjanik Tiina Kangro avab eelnõu tagamaid.

Narva džuudotreener Ivan Novitski: „Sport annab usu endasse”

„Spordiringi minekuks ei ole vaja muud kui tahet, ainus takistus on laiskus,” kinnitab Narva Energia spordikooli džuudo vanempedagoog-treener Ivan Novitski, kes peab spordi osa kasvatuses väga oluliseks.

Archimedese maailm on kogu Euroopa ja veel enamgi

„Meie roll on kasvatada usaldust ning anda võimalikult paljudele võimalus teha koostööd ja leida häid partnereid,” ütleb SA Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere sihtasutuse 20. sünnipäevale pühendatud artiklisarja avaloos. „Euroopa tuleviku otsustavad ju lihtsad inimesed oma kogemuste pinnalt. Kui nad tajuvad, et Euroopa on neist kaugel, võivad nad kahelda, kas seda ongi vaja. Kui aga nähakse, et teisteski riikides on nutikad inimesed, tekib teistsugune pilt.”

Õpilastelt tuleb koolielu elavdamise ideid nagu küllusesarvest

Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool” kümnendat üle-eestilist konkurssi tabas suisa edulugude uputus ‒ 142 koolist ja lasteaiast saadeti projekte, kuidas õppimist põnevaks muuta.

Läti hariduse tõehetked

Läti keele õpetamisega ja õpetajate koolitamisega seotud mured on justkui paisu tagant valla pääsenud. Näiteks tahavad mõistmatud ametnikud läti keele ja kirjanduse tunnid asendada draamanimelise õppeainega. Keegi irvhammas kommenteeris: miks just draama, aga mitte komöödia? Muuhulgas, läti keelt õppida tahtvaid tudengeid on üha vähem ja filoloogide maine on ühiskonnas madal.

Enesetunnetuse tee

Kasvatusteadlane Maie Tuulik kirjutab, et inimese kõlbeline areng on tema enda jõupingutuste tulemus. „Kõlbeline areng ei ole aga võimalik, kui inimesel puudub pieteeditunne, kui ta peab iseennast kõige kõrgemaks ja suuremaks,” nendib ta, ja lisab, et suurimad mõtlejad antiigist tänapäevani on mõistnud üheselt, et inimene ei ole eesmärk omaette mitte sellisena, nagu ta on, oma loomulike kalduvuste ja õnneihaga, vaid sellisena, nagu ta peaks olema: eesmärgiks iseendas on täiuslik inimene, intellektuaalne ja kõlbeline täiustumine.