Põlva kooli õpetajad külastasid europarlamenti
Põlva kooli õpetajate grupp koos Kaja Kallasega Euroopa Liidu parlamendis. Foto: Daily Tensing
Oktoobris toimus Põlva kooli õpetajate kollektiivi õppereis Strasbourgi, et külastada Euroopa Liidu parlamenti. Teekond kulges läbi Läti, Leedu, Poola, Tšehhi ja Saksamaa.
Strasbourgis väisasime kõigepealt kosmoseülikooli. Hommikul suundusime Prantsusmaa rahvusvahelisse kosmoseülikooli ISU (International Space University). Strasbourgis asuvas mainekas kosmoseülikoolis koolitatakse kosmosesektori tulevasi juhte ja seal on õppinud ka kolm eestlast. Õppekava hõlmab nii inseneriteadust, astrofüüsikat, teadmisi kosmosesõidukitest, filosoofiast, meditsiinist ja veel palju muudki. ISU-sse saavad kandideerida tudengid üle maailma, ent igal aastal võetakse vastu vaid viiskümmend. Üliõpilasi on koolis sajast riigist. Praegu õpib seal nelikümmend viis tudengit, kuid suvekoolis on märksa rohkem.
Euroopa Liidu parlamenti külastades kohtusime Eesti saadiku Kaja Kallasega, kes tutvustas lähemalt institutsiooni köögipoolt. Kuna parlament asub kahes kohas: Brüsselis ja Strasbourgis, tuleb saadikutel pidevalt kahe linna vahet sõita, mis tekitab eriti just peredega inimestele ebamugavusi. Kaja Kallas märkis, et siinne töö meeldib talle rohkem, kui ta alguses arvas. Protsesse on võimalik mõjutada rohkem kui rahvusparlamendis, sest puuduvad otsene opositsioon ja koalitsioon. Europarlamendis käib debatt sisu üle, keegi ei ründa sind ega lähedasi isiklikult. Ei konkureerita omavahel ega valijate pärast.
Väga oluline on keelteoskus. Töörühmades kasutatakse inglise keelt, dokumendid on kas inglise või prantsuse keeles. Kallas nentis, et põhja- ja lõunamaade kultuurilised erinevused on väga suured. Näitena tõi ta hispaanlase, kes pidi koosolekut juhtima, kuid hilines lausa nelikümmend viis minutit. Järgida tuleb ka viisakusavaldusi. Tihti kujunevad tööpäevad väga pikaks, kuni südaööni välja. Positiivne on, et ollakse koos ühise eesmärgi nimel.
EL parlamendi saadik Kaja Kallas (paremal) koos Jana Jalvi-Robertsoniga kommunikatsiooni peadirektoraadist.
Foto: Mait Kuusik
Poliitika on kompromisside kunst, mille tõenduseks on teise poole ärakuulamine ja murede arvestamine. Kallast tuntakse europarlamendis digitaalse turu raportöörina. Protsessid võtavad aga palju aega. Eestil on tugeva digitaalse riigi kuvand kogu maailmas, seda saab Euroopa Liidu tasandil ära kasutada. Hääletamine toimub käega, aga ka nupule vajutades. Palju hääletusi läheb läbi ühe-kahe häälega. Erinevalt riigikogust, on eurosaadikul oma abilised. Kallasel on neid neli. Mahukam osa tööst on saadiku kalendri pidamine ja nõupidamisteks aegade kokku leppimine. Ise ta kirjutab artikleid, loeb läbi kõik muudatusettepanekuid, mis on väga ajamahukas tegevus: näiteks elektrituru disaini küsimuses tehti kokku tuhatkond ettepanekut.
Kaja Kallas kuulub demokraatide ja liberaalide fraktsiooni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni. Ta on asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis ning delegatsioonis suhtlemisel Ameerika Ühendriikidega. Lisaks kuulub ta Euroopa parlamendi digitaalse agenda töörühma ja on Euroopa parlamendi noorte töörühma aseesimees.
Jana Jalvi-Robertson kommunikatsiooni peadirektoraadi külastuste ja seminaride osakonnast tutvustas Põlva kooli õpetajatele Euroopa parlamendi tööd: seaduseelnõude menetlemise protsessi. Esineja märkis, et õigusaktide menetlemine ja vastuvõtmine vältab kaks aastat, algatamisest akti jõustamiseni kulub suisa viis aastat.
Pärast ettekande kuulamist viidi meid täiskogu istungite saali rõdule, kus oli võimalik kuulata saadikute sõnavõtte lapsabielude küsimuses. Saadikud olid üsna üksmeelselt lapseabielude keelustamise poolt ja nõudsid Istanbuli konventsiooni rakendamist.
Külaskäik europarlamendi oli kõigile väga hariv kogemus, mis jääb kauaks meelde. Saadud teadmisi on võimalik kasutada oma ainetundide läbiviimisel.