Tähelepanu all on korruptsiooni ennetustöö

Hille Voolaid

Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal ühe prioriteetse teemana võtnud vaatluse alla korruptsioonialase ennetustöö. Korruptsioon hariduses võib ilmneda mitmel viisil, selle spetsiifika seisneb aga asjaolus, et ebaeetilisel käitumisel koolis on mõju õpilaste hoiakute kujunemisele.

Teemaga tegelemise vajadus tulenes osaliselt Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE läbi viidud hariduse valdkonna korruptsiooniriskide ja pettuste uuringu tulemustest. Selles oli selgelt välja toodud, et teadlikkust ja oskust korruptsiooniohtlikke olukordi ära tunda napib. Uuringu tulemused on kättesaadavad veebilehel www.korruptsioon.ee.

Haridus- ja teadusministeerium koostas oma allasutustele korruptsiooni ennetamiseks juhise, millega saab tutvuda ministeeriumi veebilehel („Juhised korruptsiooni ennetamiseks haridus- ja teadusministeeriumi allasutustes”). Juhendmaterjalis selgitatakse põhialuseid, mille abil saab asutuse juhtimisel korruptsiooniriske ennetada, samuti antakse soovitusi, kuidas käituda, kui tekib huvide konflikt. Juhise koostamisel lähtuti eespool nimetatud uuringust ning selle abil saavad juhid viia õppeasutuse tööd reguleerivatesse dokumentidesse sisse vajalikud täpsustused. Juhise koostamisse olid kaasatud justiitsministeeriumi, riigikontrolli ning politsei- ja piirivalveameti esindajad ning selles kehtestatud põhimõtetest ja tegutsemisviisidest saavad lähtuda ka munitsipaalkoolide juhid.

Terminite selgitused

Juhises on välja toodud juriidiliste terminite selgitused, et aidata ühisele arusaamisele ja tõlgendamisele kaasa: näiteks, kes on ametiisik või seotud isik korruptsioonivastase seaduse mõistes ning kuidas käituda olukorras, kui tuleb teha toiminguid seotud isikutega.

Ülalmainitud uuringus on toodud välja ka võimalikud eksimused, mis võivad viia õppeasutuses korruptsiooniohtliku olukorrani.

Üheks sagedasemaks riskikohaks on töösuhted seotud isikutega. Seotud isikute mõiste on pärit korruptsioonivastasest seadusest, kus on esitatud ka loetelu, keda seotud isikuna mõistetakse. Samas tuleb rõhutada, et tegu ei ole seotud isiku töölevõtmise keelamisega, eesmärk on tõsta teadlikkust sellest, kuidas tuleb käituda ja toimetada olukorras, kus juhil on taoline töösuhe ning võib tekkida isiklike ja tööalaste huvide konflikt.

Õppeasutuse juht ei tohi teha toiminguid ja otsuseid seotud isikutega, näiteks töölepingut sõlmida, preemiat ja lisatasu maksta. Seotud isikutega tehtavate toimingute puhul tuleb rakendada enne toimingu sooritamist teavitamiskohustust, mis tähendab, et juht peab teavitama seotud isikutest oma vahetut juhti ehk tööandjat (kooli puhul see on koolipidaja), kes annab volituse vastava toimingu tegemiseks asutuse mõnele teisele töötajale.

Õppeasutuse juhid sageli ei tea oma teavitamiskohustusest ning ekslikult juhtub sedagi, et kui teatakse, siis delegeeritakse otsustusõigus allapoole, näiteks määrab õppeasutuse juht toimingut tegema oma alluva.

Seadus sätestab, et toimingupiirangutega seotud juhtudel on ametiisikul keelatud anda oma alluvale ülesandeks teha toimingut või otsust tema asemel. Sellisel juhul pannakse alluv keerulisse olukorda, sest oma ülemusega seotud isiku üle otsustamisel võib tal olla raske objektiivsust säilitada. Ametiisik peab toimingupiiranguga seotud juhtudel viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande sama asutuse teisele ametiisikule. Volituse võib anda näiteks õppealajuhatajale, õpetajale või mõnele teisele asutuse töötajale.

Järgnevalt mõned näited uuringus välja toodud haridusasutuse haldamisel ebaeetilisust ja/või korruptiivsust väljendavatest olukordadest.

• Haridusasutuse juht ja õppealadirektor on isiklikult (perekondlikult) seotud ja töötavad üksteise alluvuses ning sellest ei teavitata pidajat (haridusasutuse juhi vahetut ülemust).
• Haridusasutuse juht võtab ilma konkursita tööle sugulase, pereliikme, sõbra või tuttava.
• Ametikohale kandideerib isik, kes on isiklikes suhetes või sugulussuhetes vahetu juhiga ning vahetu juht osaleb värbamis- ja valikuprotsessis.
• Haridusasutuse juht määrab iseendale töökoormuse, mh määrab iseendale asendustunnid, suurendab enda koormust ja seeläbi töötasu, määrab endale lisatasu.
• Haridusasutuse juht loob eeliseid oma lähikondsetele, pereliikmetele, sugulastele, kes talle haridusasutuses alluvad, nt maksab kõrgemat töötasu kui teistele samalaadset tööd tegevatele isikutele.
• Haridusasutuse töötajad kasutavad kooli tehnikat või ruume isiklikuks otstarbeks või lisateenistuse saamiseks.

Koolituspäevad

Uuringu tulemused võivad pakkuda huvi kõigile haridusega seotud inimestele ja kindlasti on kasulik tulemustega tutvuda õppeasutuste juhtidel ja pidajatel, et tõsta oma teadlikkust. Ministeerium korraldas septembris infopäeva riigiõppeasutuste juhtidele ning edastas märgukirja kohalikele omavalitsustele. Samalaadseid koolituspäevi on korraldamas rahandusministeerium koostöös sisekaitseakadeemiaga.

Haridusvaldkonnas ebaeetilise käitumise ja korruptsiooni teemaga seotud probleeme käsitleti ka augustis, mil avalikustati haridus- ja teadusministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja Eesti noorteühenduste liidu koostöös koostatud põhimõtted, mis on suunatud ametiseisundi kuritarvitamise ennetamisele haridusasutustes valimiste ajal.

Korruptsiooni ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks on väga oluline tõsta inimeste teadlikkust korruptsioonist ning õpetada neid selliseid olukordi ära tundma.