Vanaduspuhkust ei tulegi
Sirje Pärismaa
Minu elutoa kummutil on üks hõbedane kausike. Lapsepõlves pakkus vanaema sellest hernekomme. Alles kunagi hiljem leidsin kausilt graveeringu: „Head vanaduspuhkust! Kohtla kaevandus, 1. mai 1963.”
Töö maa all tõi vanaisale juba 50-aastaselt pensioni!
Vanaduspuhkust ta siiski nautima ei jäänud, vaid leidis endale töist rakendust veel pikaks ajaks ja andis oma ülikoolis õppivale ainsale lapselapsele iga kuu kümme rubla taskuraha. See polnud toona just väike summa.
Kui praegu sooviks keegi viiekümnesele head vanaduspuhkust, tunduks see lausa mõnitamisena. Elu on ju alles täistuuridel käimas! Mõnelgi nühivad lapsed alles koolipinki ja eks endalgi ole veel üksjagu õppimist. Elukestev õpe pole pelgalt märksõna, vaid täis sisu. Eestis on elukestvas õppes osalejaid juba 18,3%, seega peaaegu iga viies täiskasvanu õpib. EL-i keskmine on vaid 10%.
Kahekümnendat korda tähistasime Eestis täiskasvanud õppija nädalat, seekord oli selle moto „Õppimine seob põlvkondi”. Eks igal suguvõsal ole omad näited. Meie pere vanimad õppurid on mu vanemad, kes üle kaheksakümneaastasena käivad Tartu ülikooli väärikate ülikoolis.
„President pidas meile avaloengu!” teatasid nad tähtsalt. Elupõlisest meedikust ema avastas endas veel keraamikuande ja voolib korra nädalas kunstniku käe all savi.
Täiskasvanud ei osale enam ainult täienduskoolitustel, vaid ka tasemeõppes. Ülikoolidiplomiga inimesed suunduvad kutsekooli, õpivad selgeks uue eriala ja alustavad uut karjääri. Ehk on nad eeskujuks ka noortele, kes piirdunud vaid põhiharidusega. Mullusest HTM-i analüüsist „Edukus tööturul” tuli välja, et aastatel 2005–2009 oli põhikoolilõpetajaid 88 000 ja neist 20% ei olnud 2013. aasta lõpuks omandanud põhiharidusest kõrgemat haridustaset. Üldse on Eestis keskhariduseta inimesi 10% rahvastikust. Eriti teeb muret, et kesk- ja erihariduseta inimeste seas on palju 20–40-aastaseid. Kuidas tuua neid üldharidus- ja kutseõppesse?
Täiskasvanuhariduse teavituskampaanias lööb aktiivselt kaasa Tanel Padar, kes gümnaasiumi lõpetamise järel sattus hoogu ja astus ka ülikooli. Padar on oma õpingutest meedias palju rääkinud ja küllap kahandanud paljude hirmu kooli ees.
Ka tänavu aasta õppijaks valitud Tarmo Tuuling, kes 37-aastaselt lõpetas keskkooli, oli tõsiselt üllatunud, et õpetajad on ka inimesed, suhtlevad teistmoodi kui vanasti ja üleüldse on õppimine nüüd meeldivam ja motiveerivam.
Jagugu teistmoodi õpetajaid nii noortele kui ka vanematele õppijatele!