Eesti lastekirjanduse keskus soovitab: Mõnusaid muinasjutte
„Kuidas loomad endale sabad said”
Illustreerinud Catherine Zarip, tõlkinud Lea Nurkse. Kõva köide, 32 lk. Tammerraamat, 2017.
Laialdaselt levinud Aafrika muinasjutus jutustatakse tore lugu ammusest ajast, mil loomadel veel sabasid polnud. Seda, miks, kuidas ja millised sabad otsustab kuningas loomadele kinkida, saavad lapsed lugeda toredast suureformaadilisest raamatust. Muinasjutule on uued imelised pildid joonistanud Catherine Zarip. Läbivate suurtähtedega tekst on jõukohane ka neile, kes kirjatähtedega veel sina peal pole.
Ilmar Tomusk „Isamoodi unejutud”
Illustreerinud Priit Rea. Kõva köide, 101 lk. Kirjastus Tammerraamat, 2017.
Mida teha, kui tavalisel unejuturääkijal, selles peres siis emal, on palju tööd, aga laps ilma jututa uinuda ei saa? Eks siis tuleb isal endal härjal sarvist haarata ja lugusid rääkima hakata. Esialgu kobavalt alanud õhtused jutuvestmised koguvad tasapisi üha enam tuure ning varsti on isa lood väikese Marta lemmikud. Tema kaudu jõuavad kuuldused suurepärasest loorääkijast ka lasteaeda ning enne, kui isa arugi saab, ka raamatusse.
Sergei Sedov „Laste Maailma muinaslood”
Illustreerinud Sergei Belozjorov, tõlkinud Ilona Martson. Kõva köide, 80 lk. Kirjastus Tammerraamat, 2016.
Vene kirjaniku Sergei Sedovi pajatatud muinasjutud leiavad aset Laste Maailmas – poes, kus müüakse vaid lastekaupa. Eriti suur on sealne mänguasjaosakond. Mida kõike seal ei leidu! Seal on mitmeid mänguloomi, kes vaid sel ajal, kui poe uksed on suletud või keegi ei märka, oma salapärast elu elavad. Näiteks on seal rännuhimuline Kaelkirjak, kes võtab ette retke spordiosakonda, erakordselt suur Kassipoeg, keda kaaskondsed vihkavad, alatasa ostjate eest peitu pugev Salapärane Küülik ja erakordselt rumalad Ahvid, kes teisi kiusata armastavad.
„Eesti muinasjutud”
Koostanud Rain Siemer, illustreerinud Raivo Tihanov. Kõva köide, 158 lk. Kirjastus Ajakirjade Kirjastus, 2016.
Rain Siemer on valinud parimad muinaslood meie rahvaluulevaramust ning koondanud need põnevaks raamatuks. Kogumikus on 32 lugu, mille seas nii tuntuid kui ka neid, mis uue avastamise rõõmu pakuvad. Valik on mitmekesine, on palasid nii loomadest kui ka kangelastest, nii talupoegadest kui ka kuningatest – kõik need aga viivad noore lugeja muistsete juttude imelisse maailma. Siin on kõik võimalik – headus võidab alati kurja, tubli ja töökas leiab õnne ning nupukusest on rohkem kasu kui keharammust. Nagu ikka muinasjuttudest võib ka siia kogutust üht-teist tarvilikku kõrva taha panna.
Emil Kolozsvàry Grandpierre „Imeflööt”
Illustreerinud Erik Vaher, tõlkinud Huno Rätsep, Valmen Hallap jt. Kõva köide, 366 lk. Kirjastus Varrak, 2017.
Meie lastekultuuris juba ikoonilise koha omandanud kogumiku kordustrükk põhineb 1959. aastal ilmunud raamatul. Teos sisaldab meie sugulasrahva ungarlaste armastatumaid muinaslugusid, millest nii mõnedki on meie lastele tuttavad teatrilavalt ja televisioonilavastustest. Kogumiku nimijutule lisaks leiame raamatust pajatuse habemenugadel tantsivast kuningatütrest, nõiutud krahvist, kelmist seakarjusest jne. Põnevaid seiklusi ja maagilist meeleolu jätkub mitmeks pimedaks õhtuks.
„Vendade Grimmide muinasjutud”
Illustreerinud Werner Klemke, tõlkinud Merlin Laansoo. Kõva köide 448 lk. Kirjastus Kakaduu, 2014.
Äranuditud õhukeste ühemuinasjuturaamatute asemel on päris tore võtta kätte midagi põhjalikumat. Midagi sellist, mille lugudes on lisaks süžeele alles ka õhustik, köitvad tegelaskujud ja värvikas keelekasutus. Okasroosike ja Lumivalgeke, Tuhkatriinu ja Punamütsike – kes ei teaks neid lugusid, kuid kvaliteetses, mahukas originaalilähedases väljaandes on neid nii ette kui ka ise lugeda ainult lust. Lisaks üldteada tegelastele saame meelde tuletada maailma ühtede tuntumate muinasjutuvestjate vähem levinud, kuid sugugi mitte kehvemad lood. Teose kaunid retropildid on pärit maineka saksa illustraatori Werner Klemke sulest. Lisaväärtuse on ka raamatu lõpuosas leiduv tõlkija järelsõna ning sõnaseletused.