Eestist saab haridusreiside uus sihtmaa
Leo de Clercq
Eesti hariduselu edu tagamaid Tartu Tamme kooli ja Elva gümnaasiumi baasil uurinud Belgia haridusekspert Leo de Clercqi üllatasid nii muusikatunnid meie õppekavas kui ka perede kaasamine kooliellu ja õpilaste aktiivsus. Külaline teeb nähtu põhjal Belgia valitsusele raporti, kuidas parandada oma kodumaal PISA testide tulemusi.
Leo de Clercqi eriline huvi oli loodusained, mis on olnud Tartu Tamme koolis aastakümneid tugeval järjel ja on fookuses ka PISA testis. Ta külastaski mõlemas koolis tunde, vestles õpetajate ja juhtkonnaga ning lasi õpilastel täita ankeete, et neid pärast analüüsida.
Külalisele hakkas silma, et erinevalt Belgiast, kus koolil sidet perega peaaegu ei ole, on meil vanemate ja ka kogukonnaga tihe koostöö.
Eestis on õpilased aktiivsemad. Näiteks aktiivsed vahetunnid on õpilaste enda korraldada. Üksteist aidatakse, tegutseb õpilasesindus.
Täieliku üllatusena tulid külalisele aga muusikatunnid. „Ta kuulis koridoris muusikat, läksime uksest sisse ja ta oli vaimustunud ning jäigi sinna istuma,” sõnas Tartu Tamme kooli direktor Vallo Reimaa. Leo de Clercq tõi õpetajatega vesteldes välja, et sellised lisategevused korrastavad lapse eneseregulatsiooni ja mõjuvad õppetöö tulemustele.
„Aimasime seda ise ka, aga saime kinnitust,” sõnas Vallo Reimaa. „Meiegi võidame ju külaskäigust: saame aru, mis meil on hea ja mida ei tohi ohverdada, ükskõik kui suur vaimustus mõnest uuendusest on. Kipume minema asjade kallale, mis on meie trumbid. Nüüd on märgatud, et Eesti põhiharidusel on unikaalne roll Euroopas ja algavad rännakud siia. Oleme uhked. Enamasti kipume arvama, et mujal on kõik hästi.”
Reimaa märkis, et Soome oli pikka aega hariduse juhtmaa ja haridustegelaste reisisiht. Eesti on kogu aeg olnud väga heal tasemel, kuid nüüd teised langevad, kaasa arvatud Soome. Siin on arenenud maailma pedagoogikaspetsialistidele kõvasti mõtlemisainet. Põhjuste mõistmiseks on vaja võrrelda, mis koolides päriselt toimub. Seepärast Belgia haridusekspert kaks päeva Eesti koolides käiski.
Kuna de Clercq on palju tegelenud immigrantide haridusega, huvitas teda ka, miks Eestis eesti ja vene koolide PISA testi tulemused nii palju erinevad.
„Sellised külaskäigud on olulised mõistmaks, mis põhikooli kõrgeid tulemusi hoiavad,” lausus Reimaa. „Samal ajal on meil üleval küsimus, miks pole see jätkusuutlik gümnaasiumis. Rääkisingi meie kohtumisel, et sarnaselt Soomega on Eesti põhikool ühtluskool, see põhimõte on juba sada aastat vana. Aga gümnaasiumis on kasutusel hoopis angloameerika eliitkoolide mudel ja riigieksamite tõttu on aineõpetus läinud üha eksamikesksemaks. Aineõpetaja ei saa enam ette valmistada tarka ja laialt mõtlevat õpilast. Seega tuleb meil edasi tegelda teemaga, mis peaks gümnaasiumihariduses teistmoodi tegema, et ühtluskooli fenomen oleks jätkusuutlik ka seal.”
HTM-i kommunikatsiooniosakonna nõuniku Riina Soobiku sõnul on SA Innove võtnud 2017. aastal vastu 48 delegatsiooni ja PISA tulemuste vastu on huvi tuntud järgmistest riikidest: Saksamaa, Hispaania, Gruusia, Kolumbia, Läti, Soome, Suurbritannia, Venemaa, Rootsi, Kõrgõzstan, Poola, Hiina, Mehhiko, Guatemala, Prantsusmaa, Taani, Liechtenstein, Aserbaidžaan, Norra, Holland, Mongoolia, Singapur, India, Horvaatia, Hiina, Türgi, Lõuna-Korea.
Lisanduvad veel otse koolide või ülikoolide poole pöördunud huvilised.
Huvilisi on olnud nii õpetajate ja koolijuhtide hulgast kui ka ministeeriumi ametnike ja ajakirjanike seast.
„Lisaks meie PISA tulemustele pakuvad huvi ka digitaalne õpe koolides ja kuidas aitab see hiljem kaasa näiteks iduettevõtete loomisele, aga ka üldhariduse korraldus, õpetajakoolitus, kutseharidus ja kutsemeistrivõistlused ning HEV-iga seotu,” täheldas Riina Soobik.