Isaga Örrekese õpitoas
Isadepäeva traditsioon juurdub Eestis üha enam. Saue valla Veskitammi lasteaia Krõlli, Pipi ja Nublu rühma lastel on isadepäev juba peetud. Kui varasematel aastatel on lapsed isadega koos sporti teinud või matkamas käinud, siis seekord kutsuti isad lasteaeda endaga koos meisterdama. Puutööd tehti örrekese õpitubade juhendajate eestvedamisel.
Isasid oli kohale tulnud palju, mõne lapsega oli aga kaasas ema, vanaisa, onu või vanem vend. Kõige tähtsam, et kõigil oli kõrval keegi, kellega koos meisterdada. Selleks vajalikud vahendid olid laudadele eelnevalt valmis pandud ning iga laps võis ise valida, kas teha puidust karbike või lennuk. Saagida, hööveldada ja haamriga naelu lüüa kellelgi siiski ei tulnud, sest töötoa juhendajad jagasid meisterdajatele kätte komplektid juba valmis puitdetailidega, mille väljamõtleja ja valmistaja on Tartus elav disainer Mihkel Lember. Temaga on Örrekese õpitubadel hea koostöö.
Laste ja isade töö oli detailid raamidest välja vajutada, liivapaberiga üle lihvida, värvipliiatsite, vildikate, kleepsude ja pärlitega kaunistada, seejärel kokku liimida ja kõige lõpuks õrnalt õlitada. Kõik said sellega suurepäraselt hakkama ning rühmades valitses koostegemise mõnus atmosfäär.
Puidust karbike või lennuk?
Krõlli rühmas otsustas enamik lapsi teha isale puidust karbikese. Küsimuse peale, mida isad selles hoida võiksid, arvas Agnes, et kirju, Liina aga soovitaks isal hoida seal oma võtmeid, mis kipuvad tal alailma ära kaduma. Mõned tüdrukud arvasid, et isa saab karpi panna kõik oma salaasjad, poisid seevastu pakkusid, et isa võiks seal hoida kruvisid, naelu, juhtmeid või šokolaadimünte. Sädelil aga tuli niisugune mõte, et isa võiks karbikesse koguma hakata tema piimahambaid.
Pipi ja Nublu rühmas meisterdati jälle rohkem lennukeid. Mial ja tema isal tuli lennuk hästi välja ning Mia oli kindel, et isa paneb temalt kingiks saadud lennuki kodus kardinapuu külge rippuma. Hugo aga tunnistas, et tahaks lennuki hoopis endale jätta. Temaga sama meelt oli veel mitu poissi.
Heatujulised isad muudkui muhelesid laste jutu peale ning kinnitasid ühest suust, et isadepäev on tore päev, mille puhul heisatakse isegi lipud. Lapsed üllatavad hommikul isa omatehtud kaardi või joonistusega, süüakse kringlit või torti ja võetakse koos midagi toredat ette, näiteks minnakse jalutama või kinno, mängitakse lauamänge või loeb isa lapsele raamatut ette.
Krõlli rühma õpetaja Ethel Stüf kinnitas, et lapsed ootasid seda päeva väga. „Õpetajad meisterdavad lasteaias koos lastega sageli, aga nii vahvaid vahendeid meil lastele pakkuda pole.”
Kuidas Örrekese õpitoad alguse said?
Örrekese õpitubade looja ja tegevjuht Kadrin Pintson räägib, et on õppinud Tallinna ülikoolis käsitööõpetajaks, kuid töötas pikka aega hoopis koolitus- ja personalijuhi ametis. „Käsitööpisik jäi mind kiusama ja kui ma kolmanda lapsega koju jäin, hakkasin sellega jälle rohkem tegelema. Just sel ajal muutusid populaarseks loodustooted – isetehtud seebid, kreemid, küünlad ja muu selline, ning hakkasingi just seda suunda proovima. Kõigepealt meisterdasin enda ja sõbrannade lastega, siis läksin oma laste lasteaeda, varsti kutsuti mind juba teistesse lasteaedadesse, ja nii see tasapisi läks. Pereettevõte Örreke sündis kaheksa aastat tagasi. Nimi Örreke aga tuli sellest, et meie tegevuse peale mõeldes tekkis mul võrdlus linnupoegadega, kellele meeldib õrrel istuda. Ka esmakordselt meie töötuppa tulijatel oskused puuduvad, aga siit saadud teadmiste-oskustega tõusevad nad juba enesekindlamalt lendu. Kuna olen juurte poolest saarlane, saigi firma nimeks mitte Õrreke, vaid Örreke.”
Üle kahekümne toreda töötoa
Kõige esimene oli seebi töötuba, mis on jäänudki hästi menukaks, sest seebi tegemisega saab täiskasvanu juhendamisel hakkama juba viieaastane laps. Praeguseks on Örrekesel töötube 25. „Tähtis on, et valikus oleks igaühele midagi ning et iga töötuba oleks hästi läbi mõeldud ja ette valmistatud. Nii ei kulu meisterdamise peale tunde, vaid asja saab 45 minutiga valmis, samas tulemus on kõigil erinev,” räägib Kadrin Pintson.
Kõige rohkem tellivad tema sõnul töötube lasteaia viimased rühmad ja algklassid. „Paljud õpetajad on öelnud, et nad on end ideedest juba tühjaks ammutanud, mistõttu on tore, et pakume teistmoodi võimalusi ja teeme nende elu sellega lihtsamaks.
Sageli kutsutakse meid ka laste sünnipäevadele, et pakkuda jooksmisele-hüppamisele vaheldust ning et külalistele sellest peost midagi ka mälestuseks jääks. Oleme käinud meisterdamas ka suvepäevadel, päris mitut töötuba saab sobiva ilma korral suurepäraselt läbi viia õues.
Örrekese töötubade suur eelis on, et tuleme oma asjadega kohale. See on õpetajate ja laste jaoks mugav ning hoiab aega kokku, sest ise ei pea kuskile minema. Nii meie kui ka tellijate jaoks on soodsam tellida ühe töötoa asemel mitu korraga, mistõttu sageli olemegi teinud lasteaias kolm ja koolis lausa viis töötuba järjest.
Kuigi töötube saab tellida aasta ringi, on huvi kõige suurem ikka emadepäeva, isadepäeva, sõbrapäeva ja jõulude paiku.”
Isetehtud paber, küünlad, maiustused …
Kadrin Pintsoni kogemus näitab, et isadele pakuvad kõige rohkem põnevust just meisterdamise õpitoad. Tore lugu juhtus tema sõnul eelmisel aastal ühes lasteaias, kus lapsed meisterdasid koos isadega puidust lennukeid. „Üks isa tegi oma kaksikutest tütardega lennuki ja kirjutas sellele peale kaks nime: Elviine ja Elsa. Kiitsin, et küll teie lastel on toredad nimed, mille peale isa ütles, et need ei ole tema tütarde nimed, vaid ta andis lennukile nime hoopis Eesti esimeste naislendurite Elviine Kalepi ja Elsa Kasiku auks.
Emadepäeval tellitakse rohkem seebi, huulepalsami või siidimaali õpituba, mis igas vanuses lastele meeldib ja sobib, samuti ehete õpitube, kus lapsed emadega koos kaelakeesid, käevõrusid, kõrvarõngaid teevad. Või siis meisterdatakse talgikivist õnnekive, millest võib teha endale nii kaelakee kui ka võtmehoidja.
Igal aastaajal sobivad keraamika ja nahatöötuba, samuti töötoad, kus saab ise paberit valmistada, teha lihtsat mosaiiki või portselanmaali.
Jõulude eel valmistatakse rohkem puidust jõuluehteid, laternaid, mosaiikküünlaümbriseid ja küünlaid, mille tegemiseks kasutatakse mesilasvaha või läbipaistvat geelküünlamassi. Väga populaarsed on maiustuste õpitoad, kus lapsed teevad ise šokolaadi, voolivad martsipanikujukesi ja rullivad trühvleid.
Komplektid pakuvad meisterdamisrõõmu
Sellest aastast pakub Örreke lastele ka meisterdamise kingikomplekte. Mõte tekkis Kadrin Pintsoni sõnul sellest, et jõuluajal lasteaedades ja koolides õpitube tehes oli näha, kui palju lastele maiustusi kingitakse. Et vähendada jõuluaegset kommisöömist, aga ka liiga agarat nutitegevust, otsustatigi kokku panna komplektid, mis vastukaaluks pakuvad lastele meisterdamisrõõmu. Kinkekomplektide „Seebike”, „Kivike” ja „Kuuseke” mõte ongi selles, et vanemad meisterdaksid lastega koos ning laps saaks sõpradele ja vanavanematele jõulukingid ise valmis teha.
Kuna Örrekese rahvale on südamelähedane ka taaskasutuse mõte, on läbi mõeldud seegi, et laps saab tühjast pakendist endale hiljem filmitrumli teha, ja muidugi joonistada sinna juurde filme, mida vaadata.
Ekskursioon ja muinasjutu õpituba
Veel üks tore võimalus on minna Örrekesega ekskursioonile Tallinna vanalinna. Siis, kui Raekoja platsile pannakse üles jõulukuusk ja algab jõululaat, on seal eriti ilus. Ekskursioon algab Örrekese stuudio juurest Kuninga tänavalt ja kulgeb Raekoja platsi ümbruses. Lapsed kuulevad lugusid ja legende, saades muuhulgas teada, miks Tallinn lonkab, kus elas muumia, mis juhtus Oleviste kiriku torni ehitajaga. Seejärel tullakse tagasi stuudiosse, et juua tassike sooja teed, veidi maiustada ja muinasjuttu kuulata. Juhendaja vestab muinasjuttu ja samal ajal voldib ise muinasjututegelasi. Koos ekskursiooniga kestab kõik kokku poolteist tundi. Kõige lõpuks on väike viktoriin, mida lapsed saavad hiljem ise ka sõpradele ja vanematele teha.
Praeguseks on Örrekese õpitubadest osa võtnud kuus ja pool tuhat osalejat, mis teeb peaaegu tuhat inimest aastas. Kes neid põnevaid õpitube veel avastanud pole, jõuab seda teha. Õrrekese lihtsate, praktiliste ja loominguliste õpitubade kohta leiab infot aadressilt orreke.ee.