Klassiõpetaja on Eesti Vabariigi üks tugevamaid lülisid

Ülikooli aulas peetud ettekannete lõpus jäid fotole HTM-i üldhariduse peaekspert Imbi Henno, emeriitprofessor Maie Vikat, muusikaõpetuse didaktika dotsent Maia Muldma, emeriitprofessor Leida Talts ning Innove keelekümbluse peaekspert Maire Kebbinau. Fotod: Raivo Juurak

Professor Mati Heidmets ütles 27. oktoobril TLÜ-s peetud konverentsil „60 aastat kõrgharidusega klassiõpetaja ettevalmistust”, et klassiõpetaja on Eesti Vabariigi üks tugevamaid lülisid.

Oleme harjunud rääkima Eestist kui digimaast, kuid Eesti tegelik rikkus on hea alg- ja põhiharidus, märkis professor Heidmets aastapäevakonverentsil. Ta rõhutas, et just hea põhiharidus on meie riigi lipulaev ja firmamärk ning miks mitte ka ekspordiartikkel. 60 aastaga on meil ette valmistatud üle kolme tuhande kõrgharidusega klassiõpetaja, kes on õpetanud lugematut arvu õpilasi ja teinud sellega ära tohutu töö. Kusjuures tugev pole olnud klassiõpetaja ettevalmistus mitte ainult Tallinna ülikoolis, vaid ka tema eelkäijates: Tallinna pedagoogikaülikoolis ja Tallinna õpetajate seminaris. Kahe aasta pärast on oodata veel üht juubelit – 1919. aastal hakati Tallinnas ette valmistama klassiõpetajaid. Läheneb selle 100. aastapäev.

Ettekanded

Kõrgharidusega klassiõpetajate 60. aastapäeva konverentsi esimeses pooles kuulati ettekandeid. Lisaks Heidmetsale leidis elavat vastukaja TTÜ geenitehnoloogi Andres Veske esinemine. Ta kõneles teemal, mis on alati vaidlusi esile kutsunud: mil määral määravad inimese hariduse ja saatuse tema geenid ning mis mõju on kasvatusel ja elukeskkonnal. Geenide väga suure mõju kohta tõi ta piltlikke näiteid teineteisest lahus üles kasvanud kaksikute uuringutest. Näiteks kaks 40-aastast meeskaksikut kasvasid üles täiesti eraldi, armastasid mõlemad kanda rohelise kiviga sõrmust, hakkasid mõlemad vabatahtlikuks tuletõrjujaks jne. Teisalt tunnistas Andres Veske kasvatuse ja keskkonna suurt mõju inimese arengule. Ta võrdles geene nootidega: ühtede ja samade nootide järgi saab mängida nii klassikat kui ka džässi ja erilise kõla annab just kasvatus. Kolmas tahk inimese hariduses ja arengus on aju neurobioloogiline areng – seda toetab just kasvatus ja keskkond. TLÜ-s klassiõpetaja ettevalmistuse saanud Jan Kaus rääkis õpetajatööst kirjaniku pilguga – mõlemad töötavad ju sõnaga. Teda kuulati samuti suure tähelepanuga, sest oma ettekande oli Kaus üles ehitanud interpretatsioonile. Kas ja kuidas sõna omandab tähenduse, kuidas kuulaja suudab kuuldut enese või teiste jaoks interpreteerida ning mil moel mõistetu kujundab tema valikuid elus.

Aastapäeva teise poolde jäi seitse teematuba. Enamikus neist arutati mingi haridusprobleemi üle. Näiteks kuidas kooli ja lapsevanemate koostööd edendada? Mida teha, et klassiõpetajad meedias rohkem sõna võtaksid? Mil viisil on algõpetus tõenduspõhine? Kuidas rakendavad klassiõpetajad probleemõpet? Jne. Üks rühm klassiõpetuse eriala üliõpilasi tegi vilistlastele Tallinna ülikooli korpustes ekskursiooni. Ülikool on nimelt nii palju muutunud, et mõni vilistlane vajab seal liikudes teejuhti.

Teine ekskursioon tehti ajalukku. Nimelt näidati TLÜ pedagoogika arhiivmuuseumis 19. sajandi lõpu koolipäeva. Õpe käis siis valdavalt vene keeles, mistõttu laste teadmised ei saanud olla väga laialdased ja sügavad. Koolmeister oli sunnitud oma töö kõrvalt lisateenistust otsima näiteks vallakirjutaja, tisleri või kingsepana.

Järgmised ülesanded

Pole kahtlust, et klassiõpetajad on Eesti hariduse lipulaev ja firmamärk, kuid päris pilvitu pole taevas nendegi pea kohal. Alles viis-kuus aastat tagasi otsisid koolid Õpetajate Lehe kuulutuserubriigis klassiõpetajaid väga harva. Viimastel aastatel on see rubriik aga just klassiõpetaja kuulutusi juunist augustini tihedalt täis. Põhjus on klassiõpetajate nappus. Väidetavalt on Eestis praegu puudu üle 30 klassiõpetaja ning nende asemel töötavad koolides vajaliku ettevalmistuseta inimesed. Mida siis teha, et klassiõpetajaid rohkem oleks, et näiteks rohkem noori klassiõpetajaks õpiks?

TLÜ haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Airi Kukk loodab, et koolid lähevad üha rohkem üle nüüdisaegsele õpikäsitusele ja see hakkabki tekitama rohkem huvi õpetamise vastu. Ta on näinud, missuguse hasardiga gümnaasiumiõpilased projektülesandeid lahendavad, viies tundi juba poolenisti ise läbi. Uued õppeviisid peaksid küll suurendama noorte huvi õpetajaks õppimise vastu, arvab Airi Kukk.

Teiseks peab dotsent Airi Kukk oluliseks, et ka täiskasvanutele, kes teevad oma elus korrektiive ja valivad väljakutseid, pakutaks soodsaid võimalusi klassiõpetajaks õppida. Need on täiskasvanud, kelle õpitee on katkenud või kellele ei paku eelnevalt omandatud haridus tööga rahulolu. Neile peaks pakkuma kaugõpet, tsükliõpet või mõnd muud tasuta õppevormi. Varem selline võimalus TLÜ-s oli ja kahe viimase vastuvõtu ajal oli konkurents klassiõpetaja eriala tsükliõppesse isegi suurem kui päevaõppesse. Paraku möödunud aastal tsükliõpe rahapuudusel suleti. Klassiõpetaja eriala tsükliõpe nõuabki ülikoolilt päris palju raha. Mis oleks lahendus? Airi Kukk ütleb, et klassiõpetaja erialal on vaja taastada laiendatud õpperühm, millest üks osa oleks tsükliõpe. Ministeerium peaks ülikoolile siin lisaraha andma, sest õppekava läbimine nõuab väga mitme õppevaldkonna ettevalmistust.

Dotsent Airi Kukk lisab, et kiiresti on vaja aidata juba töötavaid klassiõpetajaid ka koolides kohapeal. Neile oleks palju abi klassiõpetaja ettevalmistusega mentorist, kes aitaks neil uue rolliga toime tulla. Aineteadmistega ei jää keegi esimese kooliastme õpetamisel hätta, kuid selle vanuseastme õpilaste vanuse iseärasusi tuntakse juba halvemini ja põhikoolilapse õpetamise metoodikas vajatakse samuti mentori abi. Seega on vaja ka õpetatud mentoreid välja koolitada.