Kui õppida, siis vähemalt sada tundi!
Benedikte Petrutis ja Grete Elmi esinesid rahvusvahelisel ettevõtlushariduse konverentsil ettekandega, kohvipausi ajal aga pakkusid õpilasfirma toodetud kitsepiimajäätist. Foto: Raivo Juurak
16. ja 17. novembril oli Tallinnas rahvusvaheline konverents „Milleks? Kas ettevõtlusharidusel on mõju?”.
Ettevõtlushariduse mõju ja tuleviku üle arutlesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Junior Achievement Euroopa juht Caroline Jenner ning sama organisatsiooni Eesti direktor Epp Vodja. Ettevõtlushariduse rahvusvahelist uuringut (http://icee-eu.eu/) tutvustas üks selle läbiviijaid Vegard Johansen. Uuring viidi läbi Eesti, Belgia, Soome, Itaalia ning Läti kutse- ja üldhariduskoolides, kokku 20 koolis. Eestist osalesid uuringus Tallinna 21. kool, Võru gümnaasium, Kuressaare ametikool ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.
Mõnusat elevust tekitas konverentsil kahe Tallinna 21. kooli vilistlase esinemine. Grete Elmi tutvustas oma kooliaegset õpilasfirmat TAGs, mis rajas internetis keskkonna, kus sai müüa, osta ja vahetada üleliigseid pileteid kõikvõimalikele meelelahutussündmustele. Benedikte Petrutis rääkis oma õpilasfirmast Jätsu, mis toodab tänaseni kitsepiimast jäätist. Mõlemad neiud rääkisid oma firmast humoorikalt ja väga heas inglise keeles. Rahvas plaksutas neile päris mitu korda, eriti kui nad kuulsid, et kohvipausi ajal saavad kõik kitsepiimajäätist maitsta. Seda ka innukalt tehti.
Epp Vodja.
Mida näitas uuring?
Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja sõnul oligi konverentsi kõige huvitavam osa just see uuring.
Vähemalt sada tundi. Vodja jaoks oli uuringu väga oluline sõnum see, et õpilane peab ettevõtlusõppes osalema vähemalt sada tundi. Kui osaleb vähem, siis mõju pole või on see isegi negatiivne. Seega tuleks loobuda loosungist, et iga õpilane peab saama mingisugustki ettevõtlusõpet. Põhjalikku õpet peab saama. Pealiskaudsus on kurjast.
Hinded paremad. Uuringu teise avastusena tõi Epp Vodja välja õpilasfirma kasuliku mõju õppeedukusele. Tavaliselt on teistest paremad õpitulemused tüdrukutel ja õpilastel, kelle vanematel on hea haridus. Õpilasfirma tegemine kaotab selle vahe ära. Ilmselt suurendab õpilasfirmaga tegelemine kehvemate hinnetega õpilaste eneseusku. Benedikte Petrutis märkis, et ka tema kaksikvenna Henri hinded läksid seoses õpilasfirma tegemisega paremaks.
Tüdrukud enesekindlamad. Õpilasfirma muudab arglikud tüdrukud enesekindlaks – see oli uuringu kolmas aspekt. 21. kooli vilistlaste Grete Elmi ja Benedikte Petrutise vaba ja julge esinemine konverentsil kinnitas seda. Kuid Epp Vodja märkis, et Eestis on toimumas veel suuremgi muutus. Kui varem valiti meie õpilasfirmade juhtideks valdavalt poisse, siis viimased paar-kolm aastat on poisse ja tüdrukuid õpilasfirmade eesotsas võrdselt.
Õpetajad optimistlikumad. Eesti ettevõtlusõpetaja on entusiastlikum kui teistes uuringus osalenud riikides, märkis Epp Vodja. Eesti õpetajad toovad suurima probleemina välja ajanappuse, teiste maad ettevõtlusõpetajad aga kurdavad õppematerjalide, raha-, koolituste nappust. Tõsi, Eestiski saab ettevõtlusõpetajate koolitust parandada, kuid meie õpetajad on väga entusiastlikud, ettevõtlusõppesse suhtuvad hästi isegi need, kes ise ettevõtlust ei õpeta.
Konverentsi ühe osana andis Junior Achievement Euroopa välja ka ettevõtlike koolide tiitlid. Eestis sai selle Tallinna 21. kool, kus on pakutud ettevõtlusõpet Junior Achievementi programmide järgi alates 1998. aastast.