Mida ootab ühiskond muusikakasvatuselt?

17. nov. 2017 Tiina Selke Tallinna ülikooli muusikadidaktika dotsent - Mida ootab ühiskond muusikakasvatuselt? kommenteerimine on välja lülitatud

Tiina Selke

Et hoiaksite laulupidude tava, valdaksite mitut instrumenti, oleksite nii psühholoog kui ka muusikaterapeut, aga ka klienditeenindaja – just niisugused soovid esitavad õpilased ja ühiskond muusikaõpetajale.  

Mida ootab üldsus, sealhulgas lapsevanemad, muusikakasvatuselt? Milliste põhiülesannete täitmist eeldatakse muusikaõpetajalt? Kas nad peavad õigustama ühiskonna kui terviku või kitsalt muusikaprofessionaalide ootusi?

Kuna valmistame ette muusikaõpetajaid, oleme nende küsimuste vastustest vägagi huvitatud. Nii viisime Tallinna ülikooli muusika osakonnas, nüüd siis BFM-is, magistri- ja magistritööde raames läbi pikaajalise uuringu teemal, mida ootab muusikakasvatusest ühiskond. Aastatel 2003/04, 2010 ja 2016 esitasime selle küsimuse nii muusikaõpetajatele kui ka laiemale üldsusele.

Et pidude tava säiliks

Isegi selle lühikese aja jooksul on märgata muutusi. Noodiõpetuse andja roll on oluliselt vähenenud, samas ootab ühiskond muusikaõpetajalt endiselt laulupidude traditsiooni hoidmist. 

Laulupidu on muidugi märk, ootusi on hoopis rohkem. Küsitluste kohaselt oodatakse muusikaõpetuselt tundemaailma rikastamist, emotsionaalset kasvatust ja laulmist, pillimängu, omaloomingu, sh digitaalse loomingu suunamise oskust. Kõike seda tuleb õpetajate ettevalmistamisel arvestada.

On selge, et muusika ainekava koostamisele tuleb edaspidi õpetajate kõrval kaasata nii üldsuse kui ka õpilaste esindajaid, et paremini silmas pidada kummagi poole vajadusi ja ootusi. Lapsekesksest õpetusest saame rääkida ju vaid siis, kui me ka lapse arvamust kuulame.

Muidugi võidakse küsida, kuivõrd saab järele anda noorte nn tegelikule muusikamaitsele. Miks eeldame aga, et noorte muusikamaitse on halb? Pigem kuulame, mis neile meeldib, ja leiame seoseid, ühisjooni sellega, mida meil pakkuda on. Siis ei teki ka noorte ja mittenoorte muusika vastandumist. Selline on inglise muusikateadlase Lucy Greeni seisukoht.

IKUMUMU on popp

Tallinna ülikoolis sai muusikaõpetuse eriala alguse aastal 1947, kui Tallinna õpetajate seminar reorganiseeriti Tallinna õpetajate instituudiks. Tava jätkub ka praegu, popp on muusikat, kunsti ja digioskusi integreeriv bakalaureuseõppekava koondnimega IKUMUMU. Tegemist on kaasaegse lähenemisega, mis arvestab vajadust laiapõhjalise ettevalmistusega asjatundjate järele.

Ühisõppekaval Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga valmistatakse ette tulevasi lasteaia-kooli muusikaõpetajaid. Samas on muusikaõpetajate ettevalmistus varasema viie-kuue õppeasutuse asemel koondunud vaid ühte-kahte kõrgkooli. See ei ole ilmselgelt piisav.

Muusikaõpetajate järelkasv on kasin. Praegu kahel kursusel õppivast 14 tudengist ei piisa, et asendada koolidest ja lasteaedadest pensionile minevaid muusikaõpetajaid. Nii on koolid paratamatult sunnitud palkama pedagoogilise ettevalmistuseta muusikaõpetajaid, olgugi et tublisid pillimehi-naisi.

Kõva pillimees ja hea psühholoog

Eesti muusikaõpetaja peab olema paratamatult ka koorijuht. Koori-ringijuhi tasu on aga häbematult väike, kui koolidel seda üldse anda on. Koori ettevalmistamine laulupeoks on aga tohutult töömahukas. Vanem põlvkond teeb seda missioonitundest. Noorem põlvkond enam tasuta tööd ei tee ja kas peakski? Võib-olla tuleks kooritunni tasu võrdsustada ainetunni omaga?

Teisalt hirmutavad võimalikke õpetamishuvilisi tohutu töökoormus ja õpetajaameti madal maine – õpetaja on ju klienditeenindaja, kes peab naeratades kõike taluma. Samas peab see klienditeenindaja olema väga laia profiiliga muusik, valdama mitut pilli, lisaks klaverile ka kitarri, plokkflööti, löökriistu-trumme. Sest nagu näitas küsitlus, just seda õpilased ootavad.

Varasematele koorijuhi-õpetaja oskustele lisaks peab tänapäeva pedagoogil olema tubli annus psühholoogia-, muusikateraapia, loovusõpetuse ja digioskusi. Ja muidugi tohutult entusiasmi, andumust oma erialale. Et teisi sütitada, pead ju ise põlema!

 


Muusikaõpetuse pidu ülikoolis

Reedel, 24. novembril algusega kell 17 tähistatakse muusikaõpetajate õpetamise 70. aastapäeva galakontserdiga, milles osalevad nii vilistlaste koorid-orkestrid kui ka Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi segakoor ja solistid. 

Tähtpäev on väga oluline, sest nende aastate jooksul on ette valmistatud arvukalt muusikaõpetajaid, koori- ja orkestrijuhte, muusikalise ettevalmistusega kultuuri- ja haridustöötajaid, klassiõpetajaid, muusika- ja kunstiterapeute, aga ka teiste erialade spetsialiste, kelle muusikahuvi on leidnud väljundi koorides või orkestrites.

Tallinna ülikoolist ja selle eelkäijast Tallinna pedagoogilisest instituudist on võrsunud mitme põlvkonna muusikaõpetajad-koorijuhid, kellest mitmed on  senini kohaliku kultuurielu hinged ja kes on hoidnud laulupidude traditsiooni. Vabariiklike koorikollektiivide eesotsas on laulupeo üldjuhtidena korduvalt üles astunud Tartu Poistekoori juht Undel Kokk, Kuusalu keskkooli kauaaegne õpetaja Vaike Vaide, Eesti koolinoorte segakoori juht Taavi Esko, Tallinna 21. kooli muusikaõpetaja, Tallinna Poistekoori ja Eesti Lastekoori dirigent Liidia Rahula.