Archimedes 20: Noorsootöötaja on noorele tugisammas

Reet Kost hoiab käes Mihust – noorteagentuuri väljaantavat ajakirja, mis ilmub alates 2009. aastast ja käsitleb noori ja noorsootööd. Foto: SA Archimedes

„Lapsele-noorele on lisaks perele ja kooliharidusele elus oluline noorsootöö – huviringid, õpilasmalev, noortelaagrid ja -projektid, osaluskogud,” rääkis intervjuus Õpetajate Lehele SA Archimedese noorteagentuuri juhataja Reet Kost. „Noorsootöö ongi enesemääramise ja -avastamise koht ja noorsootöötajad oluline tugisammas.”

Millega tegeleb SA Archimedese noorteagentuur?

Meie tegevuses on kujunenud välja kaks suunda. Tegeleme rahvusvahelistumisega, pakume EL-i programmi Erasmus+ võimalusi noortele ja noorsootöötajatele, organisatsioonidele ja otsustajatele rahvusvaheliseks koostööks, et oleks rohkem võimalusi areneda ja vaadata elu avarama pilguga. Oleme ka noortevaldkonna koolitus- ja kompetentsikeskus.

Te ise olete valdkonnas tegutsenud pikka aega. Millised on olnud muutused nii meil kui ka mujal Euroopas? 

Üle 20 aasta noortevaldkonnas tegutsemist on andnud tõesti hea võimaluse muutusi jälgida ja neid mõjutada. Toon välja mõned võtmesõnad, mis iseloomustavad muutusi. Suurim muutus on rahvusvahelistumine. Piiride avanemine ja mitmesuguste praktikatega kokkupuutumine on väga palju mõjutanud Eesti noorsootöö kujunemislugu. Kui Eesti alustas EL-iga liitumisläbirääkimisi, avanesid osalemisvõimalused EL-i koostööprogrammides. Noortevaldkonnas oli selleks „Euroopa noored”, mille Eesti bürood juhtima asusin. See on aidanud palju kaasa noorsootöötajate professionaliseerumisele ning otsustajate ja noorsootöö organisatsioonide tekkele ja arengule. Loodi ka noorsootöö õiguslik raamistik. 1999. aastal võeti vastu noorsootöö seadus, kutse­standardiga määratleti kutseala. Noorsootöö mõistmine osana noore arengut toetavast keskkonnast ja selle väärtustamine on sealt edasi oluliselt kasvanud.

Palun täpsustage, millist vanusegruppi peame noorte all silmas.

Seaduse järgi on Eestis noored vanuses 7–26, EL-i määratluse järgi 13–30. Noorteagentuuris vaatamegi seetõttu vanust laiemalt: 7–30.

Eesti puhul räägime tihtilugu suurest narratiivist. Milline on see praeguse Euroopa noortevaldkonnas?

Oleme jõudnud faasi, kus otsitakse uut narratiivi. Seda on korduvalt öelnud ka Euroopa Komisjon, kes on ellu kutsunud struktuurse dialoogi ehk noorte ja otsustajate kahekõne EL-i uue noorte­strateegia kujundamise protsessis.

Narratiivid vahetuvad viimasel ajal kiiresti. Sellega käib kaasas teatav peataolek. Maailma majanduskriisi taustal tõusis esile noorte tööhõive küsimus ja ühiskonnas kõrvale jäämise oht. Sellega on püüdnud tegelda ka EL. Üks näide on noortegarantii ja raha suunamine tööhõivet ja ettevõtlikkust suurendavatesse meetmetesse. Eriti sinna, kus probleeme oli oluliselt rohkem ja tööturg ei suutnud taastuda. Eesti on väike riik ja meil on võimalik saavutada positiivseid muutusi kiiremini, aga olla ka mujal toimuvast negatiivselt mõjutatud. Oleme väga sõltuvad maailmas toimuvast.

Narratiivid muutuvad. Mulle tundub, et praegune narratiiv on: mis saab Euroopast ja EL-ist. Just noored peaks edasi kandma ühtse Euroopa ideed ja väärtusi. Neid püütaksegi praegu varasemast enam kaasata otsustamisse, käivitatud on ka sotsiaalmeedia kampaaniaid. Palju on kinni täiskasvanute igapäevases suhtumises – kas noortega arvestatakse kui ühiskonnaliikmetega, kelle sõnal on kaalu või mitte.

Eesti EL-i eesistumine on toonud meie õuele ka noortega seotud suuri sündmusi. Kuidas on läinud? Millisena näevad Euroopa otsustajad väikse Eesti rolli ja panust?

Noorteagentuuri eestvedamisel toimus rahvusvaheline Euroopa vabatahtliku teenistuse tulevikukonverents. Püüdsime mõtestada, kuhu võiks edasi liikuda. Euroopa Komisjoni president oli välja käinud Euroopa solidaarsuskorpuse idee, mis tähendab uut ja varasemast suuremat tähelepanu noortele ja nende kaasatusele ning panusele ühiskonna kujundamisse. Viimasel ajal on hakatud paremini aru saama ka vabatahtliku tegevuse olulisusest ning sellest, kui head alternatiivi võib see tavapäraste valikute asemel pakkuda just noortele.

Äsja võõrustasime Eestis Erasmus+ noortevaldkonna agentuuride juhte ja arutlesime tuleviku narratiivide ja Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise üle, kuivõrd Erasmus+ noorteagentuurid asuvad seda uuest aastast ellu viima. Aga mõtlesime ka iseenda rolli üle, kuidas agentuurid saaksid olla parem sild noortepoliitika eesmärkide ja nende rakendamise vahel noorsootöös.

HTM koostöös Eesti noorteühenduste liidu ja Eesti noorsootöö keskusega korraldas EL-i noortekonverentsi ja võõrustas ministeeriumide noortevaldkonna kõrgemaid ametnikke. Tallinnas oli üle kahesaja noore, kes arutlesid, mis nende arvates on probleemid ja kuidas nad sooviksid lahenduste leidmisse panustada. On hästi oluline, et noorte valdkonna narratiive ei loodaks ilma noorte hääleta.

Archimedese noorteagentuur võitis äsja konkursi, millega just Eestisse luuakse Euroopa noorte osaluse ja informatsiooni kompetentsikeskus. Mida see endast kujutab?

Kuidas panna inimesed hoolima oma külast, vallast, riigist, maailmast? Valimised Eestis ja EL-i tasandil näitavad, et kodanikud pole varmad osalema isegi siis, kui valimised on nutikalt ja mugavalt läbi viidud. On oluline, et enamik inimesi tunneks vastutust riigi ja kogukonna eest ning nende arvamusega ka arvestataks.

Kompetentsikeskuse eesmärk on nõustada noori. On väga palju võimalusi oma panuse andmiseks ja selleks, kuidas Erasmus+ programmi paremini ära kasutada nii kodanikuhariduse kui ka inimõiguste hariduse arendamiseks, noorte osaluse ja ettevõtlikkuse soodustamiseks.

Kompetentsikeskus on ka selleks, et võimestada Erasmus+ noorteagentuure, neid on Euroopas üle 30.

Noorte ja noorteühenduste kaasamine ühiskonna kujundamisse ja otsustamisse on nüüd veelgi konkreetsemalt meie järgmise kolme aasta töö sisu.

Viitasite Erasmus+ programmile, millega noorteagentuur tegeleb suures mahus. Milliseks hindate aktiivsust programmi tegevusest osavõtmisel?

Programmi teatud osades on nõudlus väga suur. Näiteks rahvusvahelisi noortevahetusi ja noorsootöötajate õpirändeprojekte soovitakse teha palju rohkem, kui Eestis on võimalik rahastada. Potentsiaali näen aga noortevaldkonna strateegiliste koostööprojektide alal, sh selleks, et arendada noorsootöö kokkupuuteid teiste valdkondadega. Tahaks näha rohkem erksaid mõtteid ja uusi lahendusi ning tegijaid.

Euroopa Parlamendile on väljakutse rahastada programmi rohkemate vahenditega, et noorte ootusi paremini täita.

Käivitumas on diskussioonid uue finantsperioodi ja ka selle üle, kas Erasmus+ programmi kasv võiks olla suurem kui praegu. Ka see on osa noortevaldkonna suuremast loost: mis on tähtis, millega peaks tegelema, mis on liikmesriikide pärusmaa ja kus EL peaks sekkuma?

Usun, et Erasmus+ programm jätkub. Õpirände toetamine on äärmiselt tähtis, et inimesed kujuneksid maailmakodanikeks ega vaataks kitsarinnaliselt elule ega koostööle. Eestil on palju anda teiste riikide noortele ja noorsootöö arengule ning ka vastu saada. Me ei tohiks olla isoleeritud ega arengust kõrvale jääda.

Kas teile meenub mõni tore edulugu?

Noorsootöö vallas tegutseb Eestis üle 6000 professionaali, nende seas on palju inimesi, kelle tegevus on alguse saanud rahvusvahelisest kogemusest.

Vabatahtliku töö organisatsioone Eestis sisuliselt enne polnudki, kui neid hakati looma „Euroopa noored” programmi kaudu. Praegu on stabiilseid tegutsejaid tublisti üle saja. „Euroopa noored” projektist või õppevisiidist on kujunenud märkimisväärne algatus Eesti noorsootöös. Hea näide on avatud noortekeskuste teke või mõnegi omavalitsuse noorsootöö süsteemi areng

Professionaliseerumine on toetatud rahvusvahelistumise ja täiendkoolituse kaudu, aga samast ajast, kui loodi noorsootöö seadus või noorsootöötaja kutsestandard, on olnud võimalik ka ülikoolides noorsootööd õppida. Areng on olnud paralleelne, et luua valdkond, kus tegutsevad professionaalid ja üle Eesti oleks noortele loodud noorsootöös osalemiseks võrdsed võimalused.

Edulugu on kahtlemata ka see, et Eesti noorte osalus rahvusvahelistes programmides on aidanud kasvatada hulgaliselt häid ja asjalikke kodanikke, kes meie elu edasi viivad – ja neid on kümneid tuhandeid!

Mis on pere kõrval lapsele-noorele lisaks haridusele oluline? See on noorsootöö – huviringid, õpilasmalev, noortelaagrid, noorteprojektid, osaluskogud. Noorsootöö ongi enesemääramise ja avastamise koht ning noorsootöötajad oluliseks tugisambaks.

20 aastat on seljataga. Milline võiks noortevaldkonna tulevik olla järgmisel paarikümnel aastal?

Kahtekümmet aastat ei julge küll ette vaadata! Maailm muutub ja oluline on kiirelt kohaneda ning minna kaasa olulise arenguga ning ise muutust juhtida. Rääkides IT arengust, räägime nutikast noorsootööst. Peame astuma jõudsaid samme, et noorte harjumuste ja tempoga kaasas püsida ning olla tark ja nutikas abiline.

Oluline on kodanikuharidus – kuidas noor tunneks, et ta on osa kogukonnast, riigist, et tema arvamus maksab ja seda võetakse kuulda.

Haldusreformijärgne periood on hästi oluline. Noorsootöö on olnud eri tasemega, sõltunud omavalitsuse võimalustest ja suurusest. On tähtis, kuidas nüüd (taas)luuakse noort toetav võrgustik. Mina ise usun, et osalusdemokraatia saab alguse juba kodust ja lasteaiast, et kasvav põlvkond leiaks, et tal on võimalus midagi muuta.

Võib vist öelda, et vanusesse 7–30 mahub juba mitu põlvkonda, enam pole ju generatsioonide vahe 25 aastat?

Nii see on. On huvitav, kuidas hakkavad uued generatsioonid oma lapsi kasvatama, milliseid väärtusi nad edasi annavad. Meie visioon on aidata Eestil kasvada. Me ise kasvame seoses Euroopa solidaarsuskorpuse ja kompetentsikeskuse programmide tulekuga noorteagentuuri portfelli. Püüame anda hoogu sellele, et noorsootöö on väärtuslik. Noorte osalus on tähtis, et tulevikus tunneks rohkem kodanikke riigi ja maailma ees vastutust.

Fakte noorteagentuurist

• 2013. aastal pälvis SA Archimedes noorteagentuuri tegevuse kaudu Eesti lastekaitse liidu ja Eesti õpilasesinduste liidu aasta lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli.
• Erasmus+ noortevaldkonna rahast on Eesti eelarvest aastail 2014–2016 toetatud pea 2000 organisatsiooni ja enam kui 12 000 inimese õpirännet.
• 20 aasta jooksul on Eestis EL-i noorteprogrammide kaudu kokku toetatud üle 56 000 noore osalemist rahvusvahelistes projektides.
• Noorteagentuuri programm „Hooliv klass” pälvis haridus- ja teadusministeeriumi noortevaldkonna aasta koostöö tiitli. Noorsootöö põhimõtetest lähtuva programmiga soodustatakse klassist hooliva meeskonna kujunemist ja teineteisega arvestamist.

Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring.
Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.