Seljatame halloween’i!
Eesti pärimusmuusika keskuse mardimöllu toimkond on kehastunud mardipereks.
Foto: Eesti pärimusmuusikakeskus
Eesti pärimusmuusikakeskus ja August Pulsti õpistu kutsuvad oma Facebooki kampaanias hoidma au sees rahvakalendri tähtpäevi ja meile võõra halloween’i asemel tähistama mardipäeva.
Koolid-klassid, kes tahaks „sanditamise” trenni teha, võivad kutsuda kohale professionaalse mardikoolitaja Kaire Leivo, kes on pärimusmuusikaõpet pakkuva August Pulsti õpistu juhataja ja paljudele tuntud ka menuansambli Naised Köögis liikmena.
Kaire Leivo on kaks aastat käinud tegemas nii mardi- kui ka kadrisandi koolitusi klassidele ja vahel kogu koolilegi.
„Seletame lahti, mis on selle tähtpäeva mõte, ja mängime külaskäigu koos läbi,” kirjeldas Leivo. Õpitakse laule, tantse, õnnesoovimist, vaadatakse vitsutamist, räägitakse mardimaskidest ja mardiperekonnast.
Leivo alustas koolitustega, sest talle ei meeldi, et võõrad kultuurid on hakanud meie oma rahvakultuuri ära sööma. Ta tahaks, et meil jookseks ringi ikka mardid ja kadrid, mitte halloween’i tegelased. Meie pered peaksid väärtustama ikka omakultuuri.
Koolitustel ilmneb, et laste teadmised on üsna kasinad: teatakse, et mardid käivad kommi küsimas, ja osatakse ühte laulurida: „Laske sisse mardisandid.”
„Mardilaupäeva õhtu on aga pigem nagu draama või rollimäng, kus käib vastastikune suhtlemine ja rahvas peab kaasa minema, protsess, mille käigus mardid, kes õnne toovad, viskavad selle tuppa ja pererahvas võtab vastu,” lausus Leivo. „Koolitada tuleb marte, aga ka perekondi – õnne vastu võtma. Külaskäik peab mõlemale poolele nalja tegema.”
Uksed lukus
Kohtumistel arutletakse lastega ka novembrikuise hingedeaja üle, mille sisse jääb nii kadri- kui ka mardipäev. Kombestikus suurt erinevust pole. Mardipäeval rõhutatakse viljaõnne ja kõige kasvamist, kadripäeval karjaõnne. Kuid kostüümid on erinevad: kadrid on valged ja ilusad, mardid mustad ja koledad.
Ühes koolis osales koolitusel 70 last, neist 20 käis pärast õpetaja kodus mardisandiks, esimesest klassist abiturientideni.
Küllap on paljud kogenud, et viimasel kümmekonnal aastal on mardi- ja kadrisandiks jooksjaid vähe. Leivo hinnangul lõppes see tore komme suurte korterelamute välisuste lukustamisega.
Vana traditsiooni järgi käisid santi jooksmas pigem noored ja täiskasvanud. Seepärast soovitabki Leivo lastel võtta vanemad kaasa, et oleks mardiperekond. Miks mitte minna oma tuttavate juurde jooksma kogu perega!
Viljandis on lepitud kokku, et pered, kes ootavad marte, panevad tänavu oma ukse juurde küünla.
„Sama võiks ka mujal teha!” pakub Leivo.
Viljandi vanalinna kodudesse on aga ära peidetud häid mardiande. Kes pole mardikommete ja heade soovidega kitsi, selle annikotti võivad kukkuda eriti kopsakad üllatused, teab pärimusmuusika keskuse kommunikatsiooni- ja turundusjuht Heldi Ruiso. Mitmes kodus on kõige ägedamatele martidele valmis pandud tasuta piletid mardipeole ja suurele Viljandi pärimusmuusika festivalile saabuval suvel.
Viljandis on tulekul ka mardiräpi võistlus, kus esitatakse mardilaule räpivõtmes ja kohal on tuntud räpparid. Fotod ägedatest martidest on oodatud kampaania leheküljele ja loositakse ka auhindu.
„Kõige lihtsam moodus on aga Facebooki halloween’i seljatamise kampaanias oma meelsust näidata, märkides lehekülje meeldivaks,” sõnas Heldi Ruiso.
Kaire Leivo käib mõistagi ka ise koos sõpradega mardi- ja kadrijooksul. Ühe õhtu rekord on olnud kümme kohta.
Vanarahvas andis santidele kaasa villa, kangast, toidumoona. Jooksu järel tehti ühine pidusöök, kus tantsiti-lauldi.
„Meile on kaasa pandud omatehtud suitsuvorsti ja vutimune,” muheles Leivo.
Kahjuks juhtub sedagi, et mõni mart või kadri ajab nina vingu, kui pererahvas õunte-kommide asemel rahatähti ei pane.
„Õpetajail tasub koolis mardikombed lastega läbi arutada ja rääkida ka seda, et mardid ei lähe kommi ja raha küsima, vaid õnne viima,” soovitab Leivo. „Ja kui tunned inimesi, tead, mida soovitada. Kas pereisale uusi suuski või perepojale tennisemängu.”
Seljatame halloween’i Facebooki kampaania www.facebook.com/events/121288395212322