Tipptasemel jalgrattur, kes ei lase end diabeedist heidutada

Nõmme gümnaasiumi abiturient Karel-Georg Nõmm (18) on lapsest saati ujumise, rattasõidu, džuudo jt spordialadega tegelenud. Kuue aasta eest selgus, et ta põeb diabeeti – eluaegset kroonilist haigust.

Samas on Karel-Georg Nõmm sportimist Eesti maanteeratturite koondvõistkonna liikmena jätkanud ja käinud ka Eestist kaugemal, osaledes paar aastat rattaklubis Ameerikas. Lemmikala on tal seni maastikuratas – ala, mis nõuab tõsist rassimist, jõudu säästmata pressimist üle ebaühtlaste pinnavormide, tõusude-languste, kivide ja kännujuurikate ka raskelt läbitaval, mudaseks sõidetud või liivasel pinnasel. Nii et ratturid on ise ka vaat et üle kere porised. „Aga pärast on megalahe tunne!” nendib ta. 

Aasta aega lootust 

Isa on Karel-Georgil jalgrattatreener ja spordihuvilises peres ei hakanud ema poega diabeeti haigestumise tõttu spordist eemale hoidma. Algul muretses, kuidas poeg igapäevaste diabeeditoimingutega kohaneb ja kas tal on trennis, rääkimata võistlustest, alati võimalik veresuhkru taset mõõta ja vajadusel insuliini manustada. Poeg on diabeedi kontrolli all hoidmisel aga hoolas ja järjekindel ning kohanes kiiresti.

Kuidas organism diabeedi tõttu tekkinud ebakõlast kellelgi märku annab, on erinev. Koolis hästi kirjandeid kirjutav nooruk, kel ka spordireporteri eeldusi, kirjeldab, et vahel on tal keedetud makaroni tunne. Madal veresuhkur võtab jalad nõrgaks, kõrge veresuhkur tekitab aga pearinglust.

Enne diabeedi diagnoosi saamist märkas ema poisil kahtlaselt sagedast kurguvalu ja haigestumist. Arsti juures selgus veeniverest, et veresuhkrunäit oli normist kõrgem, 7–8. Loodeti, et see on ajutine. Ligi aasta püüti teadliku toiduvalikuga veresuhkrut normis hoida.

„Aga siis ilmnes, et ilma insuliinita ma ikkagi ei saa,” meenutab Karel-Georg tõehetke, mil sai selgeks, et tal on 1. tüüpi insuliinisõltuv diabeet. Haiguse tõhusaks kontrolli all hoidmiseks tuleb sellega iga päev teadlikult tegeleda. Ema Karmen oli algul muidugi ehmunud, kui diagnoos teatavaks sai. Oma esialgset ebakindlust ja muret ta lapsele mõistagi välja ei näidanud, sest soovis olla toeks. Karel-Georgi sõnul ongi pere teda ja tema sportimist väga toetanud.

Nädalaga diabeeditoimingud selged

„Diabeediga kohanemiseks olin algul nädala lastehaiglas, kus mulle kõik vajalik selgeks tehti. Õpetati, kuidas süstida, veresuhkrut mõõta. Sain kiiresti selgeks. Kui sain teada, et mu stabiilse terviseseisundi heaks on tänapäeval võimalik midagi toimivat ära teha, ma paanikat ei tundnud,” nendib Karel-Georg. Diabeedist teavitati kõiki, et suhtlusring oleks kursis ja teaks, milles probleem, kui vahel on abi vaja.

Karel-Georg Nõmme treener on biokeemiadoktor Kert Martma, õppejõud, ühtlasi tegevjalgrattur ja 7. kategooria treener, kes oskab igati aidata. Treeneri sõnul polnud see küll asjaosaliste teadlik valik, vaid õnnelik juhus, et just temast noormehe juhendaja sai. 

Karl-Georgi haigusväsimusest on õnnestunud ühisel jõul, pere ja meedikute toel võitu saada. Diabeedi kompenseerimiseks on mõistlik raviks vajalikke diabeeditoiminguid väga järjekindlalt teha. Ema sõnul on olnud selles mõttes kergem, et diabeet ei ilmnenud mitte väikelapsel, vaid varateismelisel, kes tuleb juba ise paremini toime. Suhkruhaigusega kohanenul  võib hea kehatunnetus aidata veresuhkrut mõõtmatagi ohtlikest kõikumistest aru saada. Ent kehtib põhimõte: usalda, aga kontrolli.

Diagnoosi noormees šokina ei tajunud: „Peab küll rohkem oma tervist kontrollima ja vajadusel süstima või toiduga oma seisundit korrigeerima, aga elan põhiliselt ikka samamoodi kui varem ja spordiga pole õnneks olnud vaja tagasi tõmmata. Tervel inimesel toodab kõhunääre insuliini, aga diabeetikul ei tooda – insuliin ongi see aine, mida tuleb juurde süstida. Sportides hakkab keha paremini suhkruid lagundama ja kehaliselt aktiivsena pean vähem insuliini süstima kui nt arvuti taga istuv dia­beetik, kes end ei liiguta. Sport aitab veresuhkrut kontrolli all hoida.”

Ameerika unelm

Team Novo Nordiski jalgrattatiimi treeninglaagris Hispaanias 2017. aasta jaanuarikuus.

Karel-Georgi üks põnevamaid spordikogemusi on Ameerikast, kuhu ta kutsuti profirattaklubisse Team NovoNordisk (TNN). „Võimas kogemus! Võib öelda küll, et Ameerika on maa, kus unistused täituvad,” leiab ta TNN talendiotsimise laagris ja võistlustel osalemise järel. „Elasime Athensi linnas Georgia ülikooli ühiselamus, kus meil oli mõnus hubane olemine. Rikastav kogemus, sest TNN on maailma esimene professionaalne diabeetikutest koosnev rattaklubi. Treeninglaager oli rahvusvaheline – rattureid oli Prantsusmaalt, Ameerikast, Usbekistanist, Venemaalt, Kanadast, Poolast ja isegi Austraaliast. Klubi on väga kokkuhoidev ja selle missioon on inspireerida, harida ja julgustada inimesi, kes põevad diabeeti.” TNN-i professionaalne esindusmeeskond on tänavu osa võtnud juba mitmetest World Touri kuuluvatest võidusõitudest.

Laagrist sai uusi teadmisi, kuidas oma diabeeti veel paremini kontrollida ja samas tulemuslikult võistelda. TNN-i esindajad võtavad osa tuuridest ja võidusõitudest maailma eri paigus, näidates sellega, kuidas saab ka diabeediga noormees professionaalne jalgrattur olla.

Tänavu sügisest keskendub abituriendist noormees koolile ja spordiga välismaal ta praegu endisel tasemel ei tegele. Tal on unistus minna kaitseväkke, kuigi diabeetikuna ta seda ei peaks. Ta loodab, et kui talvine ellujäämislaager pole talle kohane, siis mingi väljund ja osalemisvõimalus ajateenistuses leidub ka talle.

Treener Kert Martma märgib, et kehaline aktiivsus pole diabeedi korral vastunäidustatud, kui ta jälgib kehalist seisundit ja veresuhkru taset ning toitub õigesti. Sport tugevdab organismi ja immuunsüsteemi. Sport on diabeetikule kindlasti kasulik, sest sport hoiab organismi tugevana ja heas toonuses, lisaks aitab spordis vajalik distsipliin haigusega paremini toime tulla.

Karel-Georg Nõmme spordisaavutused

• Noorteklassi kahekordne Eesti meister ühisstardiga maanteesõidus.
• Noorteklassi Eesti meister trekisõidus ja maastikurattakrossis.
• Osalemine kahel järjestikusel aastal Euroopa meistrivõistlustel Austrias.
• 2017. a saavutustest enim rahul: mainekal Paris-Roubaix’ ühepäevasõidul saavutatud 42. koht, kusjuures Eesti koondise parim, ja Belgia ühepäevasõitudel saavutatud 1. ja 15. koht.