Tubli tudeng õpib, teeb tööd ja teatritki

10. nov. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Tänavune Peeter Põllu stipendiumi laureaat Riin Tammiste õpib Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi magistriõppes põhikooli mitme aine õpetajaks ja töötab Värska vallas lastekaitsespetsialisti ja sotsiaalpedagoogina. Fotod: Eda Tagamets

 

Vahel ei jõua kõigesse süveneda nii palju, kui tahaks, ja olla nii põhjalik, kui tahaks. Aga üritan ikkagi õpingutest enda jaoks maksimumi võtta ja ka töös endast parima anda,” lausub tänavune Peeter Põllu stipendiumi laureaat Riin Tammiste, kes õpib Tartu ülikoolis põhikooli mitme aine õpetajaks ja töötab Värska vallas lastekaitsespetsialisti ja sotsiaalpedagoogina.

Riin Tammistel on olnud nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis mitu suurt eeskuju, kes tekitasid temas soovi ka ise kord koolis töötada. Need olid loodusainete õpetajad Rein Tarros ja Urmas Kokassaar, ajalooõpetajad Iia Nilk ja Maia Käppa. Pärast Treffneri gümnaasiumi loodusklassi tunduski Riin Tammistele loogiline jätk minna keskkonnatehnoloogiat õppima. Tundes, et ala pole siiski õige, siirdus ta endas selgusele jõudmiseks hoopis Guatemalasse vabatahtlikuks. Seal tekkis võimalus proovida kätt ka algklassiõpetajana.

Riin Tammiste.

Guatemala on väga teistsugune kui Eesti,” meenutab Tammiste. „Kolmanda maailma riik, kus on suur vaesus, lokkab korruptsioon ja kuritegevus, põrkuvad valusalt põlisrahvad ja sisserännanute kultuur. Märkimisväärne osa rahvastikust on tänaseni kirjaoskamatu. Kultuuriruum on hoopis teistsugune kui Eestis.”

Ka kool erineb palju meie omast. Tammiste seal viibimise ajal oli põhieesmärk eelkõige kirjaoskuse arendamine. Erinevalt Eestist on Guatemalas sotsiaalmajanduslikul taustal ja haridusel otsene seos – paljud vaesemate perede lapsed ei jõua kunagi kooli ja 40% õpilastest ei lõpeta põhikooli just sotsiaalmajanduslikel põhjustel.

Sealne aeg pani mind väärtustama elu Eestis ja õpetas ka positiivset ellusuhtumist,” sõnab Tammiste. Ükskõik, kui suures vaesuses seal ka ei elata, osatakse tunda rõõmu, iga hetke nautida. Just Guatemalas formuleerus lõplikult ka Tammiste õpetajaks saamise soov ja ta valiski Tartu ülikoolis põhikooli mitme aine õpetaja eriala. Bakalaureuseastmes oli tema üks õppesuund ajalugu, magistriõppes inimeseõpetus ja sotsiaalpedagoogika. Tammiste on õppe sisuga väga rahul.

Ära jää seisma

Õppimise kõrvalt on Riin Tammiste ametis Värska vallas lastekaitsespetsialisti ja sotsiaalpedagoogina ning leiab, et ülikooliõpe on väga palju huvitavat ja praktilist teavet juurde andnud. Õppejõududena on kaasatud töötavaid sotsiaalpedagooge ja inimeseõpetuse õpetajaid, mis on olnud suur väärtus.

Praktikasüsteem vajab siiski pisut kohendamist,” märgib Tammiste. Ja kuna õppekaval on niivõrd palju suundi, on mitmeid aineid ka teistes teaduskondades ja juhtub, et näiteks kohustuslike ainete toimumisajad kattuvad.

Ülikooliõpingutest olen saanud teadmise, et õpetaja peab olema uudishimulik ja avatud muutustele,” sõnab Tammiste. „Oluline on uurida, ennast täiendada, ei tohi ajas seisma jääda. Õpetaja elukutse on väga nõudlik.”

Töötava üliõpilase koormus on suur ja Tammiste tunnistab, et vahel on tal ka raske – tekib tunne, et ei jõua kõigesse süveneda nii palju, kui tahaks, ja olla nii põhjalik, kui tahaks. „Aga üritan ikkagi õpingutest enda jaoks maksimumi võtta ja töös endast parima anda,” lausub Tammiste. „Inimestega töötades peab iseendast väga teadlik olema ja ka iseenda vajaduste eest hoolitsema. Kui oled kurnatud ja üleväsinud, ei ole sinust töötegijat. Vahel tuleb võtta paar päeva puhkamiseks. Kindlasti on inimestega töötamisel oluline ka supervisioon ning toetav koostöövõrgustik, mul on õnnestunud see enda jaoks luua.”

Küsimusele, millised hetked on talle eriti hinge läinud, vastab Tammiste, et peab oma töös olema konfidentsiaalne ega saa jagada konkreetseid juhtumeid. Keerulised ja rasked lood puudutavad alati. Väga suur on rõõm, kui mõni murelaps või probleemne pere, kellega on tegeldud, on saanud oma asjad korda ja neil läheb hästi.

Kõik ei sobi tavakooli

Olen väga selle poolt, et erivajadusega lapsed oleksid rohkem kaasatud, sageli jäävad erikooli lapsed ühiskonnaelust eemale. See on kurb,” arutleb Tammiste. „Erivajadusi on aga väga mitmesuguseid ja ma ei ole kindel, et kõiki erivajadusega lapsi on mõistlik tavakooli tuua. Kas seal suudetakse tagada erivajadusega lapsele tema õigused? See on keeruline küsimus.”

Tammiste toob näite: kui toome raske erivajadusega lapse 25 õpilasega klassi, kus on ainult üks õpetaja ja puudulikud tugisüsteemid, ei ole see kaasamine. Igale õpilasele paraku ei sobi suur klassikollektiiv. Kaasav haridus peab lähtuma ikkagi laste vajadustest ja huvidest. Väga suur vastutus on pandud õpetajatele, kes ei ole selleks valmis.

Kaasava hariduse valguses vajab kool täiendavat personali,” rõhutab Tammiste. Abiõpetajaid, tugiisikuid ja -spetsialiste. Kindlasti on koolisüsteemis ja ühiskonnas laiemalt vaja muutust ka suhtumises, suuremat arusaamist ja sallivust erinevuste suhtes. Erivajadusega inimesed on osa meist, mitte „nemad”, kelle peaks silma alt ära paigutama.

Minu unistuste kool on elujõuline maakool, kus klassid on mõistliku suurusega, umbes 15 õpilast, ja kus on palju õuesõpet,” kirjeldab Tammiste. „Seal töötavad motiveeritud inimesed, kes tõesti tahavad seda tööd teha ja on avatud uutele ideedele. Õpe on paindlik ja lähtub õppija vajadustest. Ka kooli füüsiline keskkond on väga oluline, kuid suuresti teevad kooli ikkagi seal töötavad inimesed. Minu unistuste koolis pakutakse tervislikku koolitoitu, osa toorainest tuleb kooliaiast ja kohalikelt talunikelt. See võiks olla kogukonnakool, kus lapsevanemad on kooliellu praegusest rohkem kaasatud. Koolis toimuksid ka kogukonnaüritused ja koolitused täiskasvanutele.”

Tammiste usub, et selles kirjelduses ei ole midagi utoopilist. Oluline on leida enda ümber sarnaste vaadetega inimesed, koostöös on kõik võimalik. Võib-olla ongi kusagil juba looduslähedasi kogukonnakoole. Alustuseks peabki uurima teiste häid kogemusi ning teekonda, et sellest eeskuju võtta.

Kogukonnateema pole Riin Tammiste jaoks vaid sõnakõlks, ta lööb kaasa Taarka pärimusteatris, mis korraldab laagreid ja koolitusi Setomaa noortele ja toob lavale teatritükke nii seto pärimuslugude ainetel kui ka sotsiaalkriitikat kohalike noorte identiteediprobleemidest, Setomaa valupunktidest ja noorte elust maal. Üles on astutud nii Setomaal kui ka suuremates Eesti linnades, aga Venemaal ja Soomeski.

 


Stipendiume tuleb veelgi

Peeter Põllu stipendium jätkab traditsiooni, millele panid aluse Tartu linn ja Tartu ülikool 1931. aastal, luues toetusraha fondi Peeter Põllu mälestuse jäädvustamiseks ja pedagoogika populariseerimiseks. Stipendium taasasutasid 2008. aastal seoses Peeter Põllu 130. sünniaastapäevaga haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikooli haridusteaduskond ning Tartu ülikooli sihtasutus.

Järgmisel aastal antakse esmakordselt välja kaks stipendiumit ka eripedagoogika ja logopeedia magistriõppe üliõpilastele. Selle stipendiumi asutasid Eesti rehabilitatsiooniasutuste liit ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika osakond koostöös Tartu ülikooli sihtasutusega. Stipendiumi eesmärk on toetada tudengite õpinguid ning motiveerida neid süvenema rehabilitatsiooniasutuste teemadesse ja töövaldkondadesse.

Eripedagoogika osakonna juhataja Viire Sepa sõnul on stipendiumi asutamine märk eripedagoogide ja logopeedide rolli olulisusest kaasavas ühiskonnas.

Üha enam vajame erivajadustega inimeste toetamiseks tippspetsialiste. Koostöö rehabilitatsiooniasutuste liiduga ei piirdu üksnes stipendiumi asutamisega, näeme siin võimalusi nii teadus- ja arendustegevuse edendamiseks kui ka väljakutseid üliõpilastele nende tulevaste karjääriotsuste tegemisel,” sõnas Sepp.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!