Uuringulaegas jääb lahti, et pakkuda avastamisrõõmu
DNA eraldamine. Foto: Kristina Kravets.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse inimesed on koos AHHAA keskuse esindajatega Pariisis, kus valmistatakse ette Uuringulaeka (Ark of Inquiry) projekti lõpukonverentsi, mis toimub 20. novembril UNESCO peakorteris.
Uuringulaekaks nimetatakse infobaasi, mis koondab ligi 700 uurimisõppe tegevust, abimaterjale ja hindamisvahendeid 1.‒12. klassile. Seda toetab pedagoogiline raamistik uurimisõppe ning teaduse ja innovatsiooni teemade sidumiseks ja toetamiseks. Kokku osales projektis nelja aasta vältel 13 partnerit 12 riigist, juhtpartner oli Tartu ülikool. Koolitatud on üle 1000 õpetaja, kes on uuringulaeka avanud enam kui 20 000 õpilasele.
Konverentsil tutvustatakse projekti põhitulemusi ning soovitusi uurimisõppe ning teadusteemade käsitlemiseks koolides. Kokku on kutsutud õpetajad, teadlased, poliitikakujundajad jt üle Euroopa, toimuvad vestlusringid ja esitletakse projekti tutvustavat ajakirja Science Education International erinumbrit. Külaliste seas on ka Eesti suursaadik Pariisis ja alaline esindaja UNESCO juures Ingrid Amer. Konverentsi peaesineja on mainekas haridustehnoloogia ja uurimisõppe uurija professor Ton de Jong Twente ülikoolist Hollandis.
Tartu ülikooli haridustehnoloogia professori Margus Pedaste sõnul on uurimuslik lähenemine võtmepädevus probleemide lahendamiseks väga erinevates eluvaldkondades. Eeskätt on see aga abiks loodusainete õpetamisel, võimaldades muuta õppimist põnevamaks ning kaasata õppetöösse eri osapooli, nagu teadlased ja muuseumitöötajad. Eestis oligi üks Uuringulaeka partner teaduskeskus AHHAA, kus õpetajad said tutvuda programmide ja eksponaatidega, mis toetavad uurimisõpet ka väljaspool kooli.
Uuringulaegas jääb kättesaadavaks kõigile õpetajatele ning ka õpilastele iseseisvaks avastamiseks. Jätkuvad ka õpetajate koolitused ning teadustöö. „Projekti käigus koguti suur hulk teadustöös kasutatavaid andmeid, mille analüüsile tuginevalt on meid ootamas veel mitmeid huvitavaid avastusi,” loodab Margus Pedaste.
Uuringulaeka veebilehe leiab aadressil www.arkofinquiry.eu. Eestikeelseid tegevusi on laekas 56, suurem osa neist keemia, füüsika ja bioloogia teemal. Mitmeid huvitavaid neist on kirjeldatud Uuringulaeka Facebooki lehel. Loodusainete õpetajad ka Eesti koolides on eelkõige kiitnud internetipõhiseid simulatsioonidega varustatud uurimisõppe tegevusi, mis võimaldavad lõimida loodusaineid ja samal ajal arendada digipädevust.
Projektimeeskonna liige, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse töötaja Meelis Brikker meenutab, kuidas ta projektimeeskonna liikmena katsetas Uuringulaegast Konguta kooli esimese ja teise klassi õpilastega:
„Uurimusliku õppega pole kunagi liiga vara alustada. Katsetasime koos algklassiõpetajatega uurimuslikke tegevusi läbi viia ka kõige nooremate õpilastega – esimese ja teise klassi koolijütsidega. Algselt veidi vanematele klassidele mõeldud tegevusi tuli küll muuta lihtsamaks, kuid see uudishimu ja avatus, millega nooremad õpilased nende jaoks uudsele tegevusele vastasid, tõi kõigile naeratuse näole. Tegevuse käigus nuusutasid, vaatasid ja maitsesid lapsed Eestis toodetud leibu ning koos püstitasime oletusi selle kohta, miks osa leibu on ühtemoodi välimuse, maitse ja lõhnaga ning teised leivad teistsuguste omadustega. Hiljem uurisime ka leibade pakendeid ja vaatasime, millest sellised erinevused tulla võivad ja kas meie oletused pidasid paika. Lapsed töötasid innukalt kaasa ja olid väga varmad oma hüpoteese välja pakkuma. Kõige rohkem meeldis neile teema kokkuvõtteks tehtud varjuteater, kus nad said kõik oma õpitu panna paberist välja lõigatud tegelaste abil ekraanil elama.”