Eesti noorte ühiskonnateadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

12. dets. 2017 HTM - Kommenteeri artiklit

Täna Tallinna ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonnaalaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institutsioonide vastu on tõusnud Põhjamaade tasemele ning demokraatlikud hoiakud on pidevalt paranenud.

„Eesti haridussüsteem on demokraatlike väärtuste arendamisel olnud edukas,” tõdes uuringu korraldaja, Tallinna ülikooli professor Anu Toots ja lisas: „Seda näitavad nii aktiivsed õpilasesindused, meie noorte head ühiskonnaalased teadmised kui ka kasvav usaldus riigi institutsioonide vastu. On hea meel tõdeda, et 2009. aasta järel langenud venekeelsete noorte usaldus riigi institutsioonide vastu on taas jõudnud 1999. aasta taseme lähedale.”

„Kui räägime kodanikuks olemisest, siis ühest küljest tähendab see kohustuste ja õiguste loetelu, ent teisest küljest ka kodanikuaktiivsust. Nii ühiskonnaõpetuse tundides kui ka koolikultuuri kujundades omandavad õpilased eriilmelisi kodanikuks olemise teadmisi, oskusi, hoiakuid, mis aitavad muuta Eestit paremaks paigaks,” ütles uuringu esitlusel haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

Eesti õpilased väärtustavad osalust koolielus ja õpilasomavalitsuses. Üle 90% vastanutest leiab et õpilaste koostegutsemine ja osalemine kooli juhtimises võib muuta kooli paremaks. Reaalselt kooli juhtimist puudutavate otsuste langetamisel osaleb kolmandik õpilasi. See on sama palju kui õpilasomavalitsuse töös osalejaid. Aastatega on vähenenud huvi muusika- ja näiteringi vastu, kuid oluliselt tõusnud osalemine väitlustes.

Kuigi venekeelsete koolide õpilaste ühiskonnateadmiste tase on madalam eestikeelsete koolide omast, on venekeelsed noored aktiivsemad kaasalööjad ühiskondlikes liikumistes ja vabatahtlikus töös.

Eestikeelsetest õpilastest tunneb Euroopas elamise üle uhkust 94%, venekeelsetest 80%. Euroopa tuleviku positiivsetes stsenaariumide hindamisel on eesti ja vene õppekeelega noored sarnased, negatiivsete stsenaariumide osas aga erinevad. Eestikeelsed õpilased näevad peamiste riskidena terrorismi ja maailma superjõudude tugevnemist, vene õpilased aga sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.

Hoiakud sooliste stereotüüpide suhtes on vähenenud, kuid venekeelsed õpilased on ka siin konservatiivsemad. Kõige suurema muutuse on teinud läbi seisukoht, et mehed sobivad poliitilise liidri ametisse paremini kui naised. Kui 1999. aastal nõustus sellega 42% Eesti õpilastest, siis 2016 aastal vaid 26%.

Tõusnud on toetus rahvusrühmade võrdsetele õigustele. Seejuures on eestikeelsete õpilaste hulgas märgatavalt rohkem neid, kes on „täiesti nõus” etnilise võrdõiguslikkusega. Venekeelsete õpilaste seas on rohkem kahtlust ka selles, kas rahvusrühmade võrdsed õigused on demokraatiale kasuks.

Uudistemeedia tarbimine on võrreldes 2009. aastaga oluliselt langenud: praegu loeb lehest sise- või välisuudiseid vähemalt korra nädalas vaid 30% teismelisest. Eriti palju on uudistemeedia tarbimine ning ka usaldus selle vastu vähenenud vene õpilaste seas. Samal ajal ei ole ka sotsiaalmeedia saavutanud prognoositud mõju noorte poliitilise aktiivsuse kanalina, kuna vaid kolmandik noortest tunnistab, et otsib sealt poliitilist teavet.

Noorte valmidus hääletada valimistel pole aastatega oluliselt paranenud, valimisea langetamine pole entusiasmi suurendanud. Seega nõuab noorte valijate kasvatamine riigi, erakondade ja noorteühenduste aktiivset tegutsemist.

Kodanikuhariduse uuringu (International Civic and Citizenship Study, ICCS) eesmärk on teada saada, kuidas teismeeas noored omandavad kodanikurolle ühiskonnas toimetulekuks. Uuritakse õpilaste teadmisi ja arusaamasid ühiskonnast, hoiakuid demokraatia printsiipide ja kodanikurollide kohta, aga ka nende praegust ja tulevast ühiskondlikku osalust. Uuringu tulemused võimaldavad hinnata, millised haridussüsteemi korralduslikud mudelid ja õpetamispraktikad annavad kodanikuhariduses parimaid tulemusi.

Rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus osales kokku enam kui 94 000 õpilast, 37 000 õpetajat ja 3800 kooli 24 riigist Euroopast, Aasiast ja Ladina-Ameerikast. Eestist osales 3255 õpilast 164 koolist. Küsitlus toimus 2016. a kevadel. Eesti osales uuringus kolmandat korda.

Uuringu kokkuvõte on leitav haridus- ja teadusministeeriumi veebist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!