Kalevala päeval küpsetame õpilastega Karjala pirukaid

Madean Altsoo õpilastega jenkat tantsimas. Foto: erakogu

„Minu eesmärk on alati olnud keeleõppe kaudu avardada kultuurilist silmaringi ja juba esimestes tundides viisakusfraase õpetades juhin tähelepanu näiteks sellele, et soomlastel on kombeks rohkem tänada kui paluda,” ütleb Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õpetaja Madean Altsoo.

Olete õpetanud soome keelt 25 aastat. Kuivõrd on selle ajaga muutunud õpetamise meetodid ja tõhusus?

Aastatega toimunud muutused on päris suured. Eelkõige on need tingitud õppijast ja tema eelteadmistest. Kui 25 aastat tagasi oli meil vähemalt Põhja-Eestis teinegi õpetaja – Soome televisioon – ning õpilastel oli kas või passiivselt vägagi rikkalik soome keele sõnavara, siis tänapäeva noored tulevad esimesse tundi sõnagi soome keelt oskamata. Kindlasti on juurde tulnud aktiivõppe meetodeid. Olen loobunud klassikalisest loengust ning kasutan endisest rohkem rühmatööd, ajurünnakut, elulisi ülesandeid, eri tajusid ning annan õpilastele võimaluse ise otsida, otsustada ja seega ka vastutada. Kindlasti on praegused meetodid tõhusamad, aga eelkõige on oluline, et meetod toetaks seda, mida õppijal tulevikus vaja läheb. Olen väga rõõmus õpilaste üle, kes on läinud õppima soome keelt Tallinna ülikooli, aga aastate jooksul on olnud ka neid, kes on jätkanud eriala või ameti omandamist Soomes. Ja neil on läinud hästi.

Kas praegused soome keele õpetamise meetodid on samad nagu teistegi võõrkeelte puhul?

Pean tunnistama, et ei ole kursis teiste võõrkeelte õpetamise meetoditega. Muidugi loen aeg-ajalt internetis ilmuvat, aga kahjuks pole külastanud ühegi teise keele tundi. Seevastu soome keele õpetajate sidemed on tihedad. Ääretult suur tänu Soome Instituudile, kes on juba aastakümneid korraldanud meile täienduskoolitusi. Need ei ole pelgalt keele lihvimise kursused, vaid oleme saanud kohtuda paljude soomlastega: nii kirjanike, muusikute, filmiloojate kui muidugi ka keeleõpetajatega. Teiseks on seminarid ka suur võimalus omavahel suhelda, kogemusi vahetada ja ennekõike keelt kasutada.

Meil on toimiv soome keele õpetajate selts, kes korraldab kokkusaamisi eelkõige selleks, et saaksime üksteisega oma meetodeid jagada.

Aga ma loodan, et kõik võõrkeeleõpetajad püüavad luua õpikeskkonna, kus ei kardeta teha vigu.

Kuidas on aastatega muutunud õpilased?

Minu meelest on õpilased muutunud kärsitumaks. Kui kohe selgeks ei saa, siis kipuvad loobuma. Vähemalt meie koolis on gümnasistil igal aastal võimalus valida, kas ta jätkab või loobub soome keelest. Tihti on loobumise põhjus ka see, et arvatakse, nagu oleks soome keel nii lihtne, et polegi vaja õppida. Kui selgub vastupidine, tulebki tahtmine asi pooleli jätta.

Kuidas erineb B-keelena ja valik­ainena soome keelt õppijate keeleoskus?

Mul on veel vähe kogemusi, sest esimesed õpilased hakkasid meie koolis soome keelt õppima kuuendas klassis B-keelena alles möödunud õppeaastast. Väga kurb, et sel aastal rühma ei avatud. Ma ei tahaks ühegi võõrkeele oskust pisendada ega tähtsustada, aga emadele-isadele tundub, et nende laps peab kuuendas klassis valima vene keele. Minu isiklik arvamus on, et soome keele õppimisel on eduelamus suurem ja keeleoskus kiirem tulema ning see annab motivatsiooni õppida. Vene keel kas või oma tähestikuga põhjustab kindlasti nii mõnelegi raskusi. Miks ei võiks seda keelt õppida hilisemas elus ja saada soome keele koolipingis selgeks?

Soome keele grammatika on vist raskem kui eesti keele grammatika ja küllap arvatakse, et kui oskan „puhuda”, siis sellest piisabki. Mida neile ütleksite?

Mulle ei tundu soome keele grammatika eesti omast raskem, seal on isegi rohkem loogikat ja seoseid. Aga loomulikult pole see ka lihtne. Õnneks saab eesti keelega tuua väga palju paralleele, kasvõi astmevaheldus, pöördelõpud ja muudki. Samas on ka suuri erinevusi. Õppimata jääbki külge näiteks vale lihtmineviku kasutamine, sest meie emakeeles esineb rohkem si-minevikku, mida soome keeles väga vähe. Kui eestlane tahab öelda näiteks „õppisin” ja kannab selle otse soome keelde ja ütleb „oppisin”, siis selle tõlge on hoopis „õpiksin” ja õigesti peaks ütlema „opin”. Nii et grammatikat on vaja õppida.

Kas eestlaste Soome tööle minek on kasvatanud huvi soome keele õppimise vastu – nii õpilaste kui ka täiskasvanute seas?

Võiks ju arvata, et esimesel kohal on karjäär ja ka töövõimalused Soomes, aga aastatega on vähenenud nende hulk, kes tahavad soome keelt õppida vaid sel ühel ja ainsal põhjusel. Kui tavaliselt küsin esimeses tunnis oma õpilastelt, mis motiveeris neid valima soome keelt, siis eelkõige vastatakse, et soov suhelda, tutvuda maaga, õppida juurde veel üks võõrkeel või ka lihtsalt, et soome keel on nii kaunis. Motivatsioon on oluline tegur ja enamasti see soome keele õppijatel on, kuna tegemist on valikainega. Kahjuks asendub algne motivatsioon tihtipeale huviga hea hinde vastu. Täiskasvanute motivatsiooni aktiveerimiseks pole hinne nii oluline, kuigi teen teste ka neile ja naerunägu töö ülaosas tekitab ikka hea emotsiooni.

Mille poolest erinevad teie keeltekooli õppurid koolilastest?

Nagu eelnevalt juba mainisin, täiskasvanu ei õpi kunagi hinde pärast, aga erinevusi on veelgi. Kuna nende eesmärk on enamasti tööalase keele omandamine, siis kasutavad nad keelt tunniväliselt rohkem kui kooliõpilased. Ka eelis­tavad nad süsteemi. Kui laste puhul võib kasutada keeletermineid: „vokaalid”, „konsonandid”, „astmevaheldus” või „omastav kääne”, siis täiskasvanute puhul tuleb need mõisted tihti lahti seletada, sest eesti keeles õpitu on ununenud.

Teie õpilased on olnud kogu aeg edukad soome keele olümpiaadidel. Kuidas neid drillite?

Kõigepealt peab õpilane ise tahtma. Kui see tingimus on täidetud, siis teeme pärast tunde ja vabast ajast ikka lisatööd ka, sest eriti grammatika vajab rohkem harjutamist, kui seda tavalises koolitunnis teha jõuame. Huvitav on aga see, et kes on kord olümpiaadil käinud, ihkab sinna tagasi.

Osalesite ka soome keele töövihikute koostamisel. Mille poolest on need head?

Kui head nad on, seda näitab aeg. Esimesed töövihikud kuuendale ja seitsmendale klassile on juba kasutusel. Kohe on trükist tulemas vihikud kaheksandale ja üheksandale klassile ning lisamaterjal õpetajatele. Meie töömeeskonna eesmärgid materjali koostamisel olid eelkõige õppetundide värskendamine, õpitud materjali lihvimine, lausekonstruktsioonide parema valdamise saavutamine. Üritasime luua ülesandeid, mis toimiksid ka vestluse äratajatena. Ma ise olen küll rahul.

Olete õppinud eesti keele õpetajaks. Kas annate ka eesti keele tunde? Kumma keele poole hoiab süda?

Esimese diplomi järgi olen tõesti eesti keele õpetaja, aga saatuse tahtel tuli veel kord ülikooli minna ja minust sai ka soome keele õpetaja. Praegugi õpetan mõlemat ainet ja võin täiesti ausalt öelda, et armastan neid võrdselt. Erinevusi muidugi on. Eesti keele ja kirjanduse tundides saab rohkem arutleda, probleemidele lahendusi otsida. Seda ainet õpetades on mul tunne, et saan anda oma panuse noore inimese kujunemisse. Soome keele tunnid on aga vaheldusrikkamad, sest seal me ka laulame, joonistame, mängime. Olen energiline inimene ning žestide kasutamine sõnavara õpetamisel või füüsilise tegevuse imiteerimine võimaldab end liigutada. Loomulikult võimaldan seda ka õpilastele.

Samas pole keeletunnid ainult keele õppimiseks, oluline on seegi, mis toimub õpitava keele ühiskonna elus. Minu eesmärk on alati olnud keeleõppe kaudu avardada kultuurilist silmaringi ja juba esimestes tundides viisakusfraase õpetades juhin tähelepanu näiteks sellele, et soomlastel on kombeks rohkem tänada kui paluda.

Hea võimaluse tutvuda maa ja kommetega annab ka projekt „Soomlane külla”, kus külalisesinejad on valmis rääkima Soomest, soome kultuurist ning mitmetel ühiskondlikel ja noorte elu puudutavatel teemadel. Väga heaks ettevõtmiseks pean iga-aastaseid Aleksis Kivi päevi, kus üks soome keelt õpetav kool võõrustab teiste koolide õpilasi ning lisaks Kivi loomingu ja „Seitsme venna” tutvustamisele tehakse koos palju soomepärast. Oleme ka oma koolis korraldanud soome keele päevi, kus õpilased laulavad või esitavad väikesi näidendeid. Nendel päevadel saab läbi viia just Soomest alguse saanud huvitavaid spordivõistlusi. Kui kepphobustel ratsutamine jääb vahendite puudumise taha, soojalgpall tundub liiga ekstreemne ning WC-paberi heitmine paistab raiskamisena, siis saapaheitmist ja naisekandmist annab kindlasti korraldada. Ja Kalevala päeval oleme ikka Karjala pirukaid küpsetanud ning ühel Runebergi päeval valmistati Runebergi kooke tervele koolile.