Killuke Soomet keset Tallinna linna

8. dets. 2017 Heiki Raudla peatoimetaja - Killuke Soomet keset Tallinna linna kommenteerimine on välja lülitatud

Soome sünnipäeva pidulikule lõunasöögile eelnesid etteasted. „Põhjamaa laulu” laulsid soome kooli õpilased puhtas eesti keeles. Fotod: Heiki Raudla

Tallinna soome koolis püütakse integreerida Soome ja Eesti hariduse parimaid külgi. Õpilastele lisab indu teadmine, et neil on eeldused saada seeläbi maailma tipptasemel haridus.

Vähesed teavad, et Tallinnas on pakutud soomekeelset haridust juba mitu aastakümmet. „Oleme justkui pisike külakool keset linna,” tutvustab Tallinna soome kooli õpetaja Virge Sommer Kadriorus Vase tänaval asuvat haridusasutust. „Meil on väikesed liitklassid. See on tänapäeval üpris haruldane.”

Veel mainib Virge Sommer oma kooli tutvustades, et tegelikult on Tallinna soome kool mitmekultuuriline – seal õpivad ennekõike muidugi soome, aga ka eesti ja vene päritolu lapsed. Viimastel aastatel on lisandunud õpilaste nimekirja Soomest naasnud eesti õpilasi. „Enamik meie kooli õpetajatest on soomlased, aga proovime võtta üle parema nii soome kui ka eesti koolist,” selgitab soome kooli eestlannast õpetaja.

Õppetöö toimub Tallinna soome koolis Soome koolikorralduse järgi, ehk kool on osa Soome haridussüsteemist.

Mis iseloomustab soome kooli?

Loovus ja rühmatöö. Soome kool ei ole orienteeritud niivõrd tulemustele (numbritele, hinnetele), kui loovuse ja rühmatöö arendamisele ning integreeritud õppele. „Meil ei ole tulemuste nimel võistlemist ega edetabeleid,” selgitab Virge Sommer. „Me ei osale ka konkurssidel, soomlased ei tea, mida tähendab „olümpiaad”.”

Virge Sommer ei usu, et see kõik õpilaste motivatsiooni kahandaks. Tema hinnangul on see isegi hea, sest lastel pole stressi tulemuste saavutamise pärast – nad ei õpi tulemuste nimel.

Mulle meeldib, et kui soome õpilane kontrolltööd kirjutades ei oska, siis ta nii ütlebki − et ta ei oska. Soomes ei spikerdata!” nendib Virge Sommer.

Samuti iseloomustab ta soome kooli õppeasutusena, kus soodustatakse loovat lähenemist isikliku kogemuse kaudu, mitte niivõrd faktiteadmisi.

Tallinna soome kooli eripedagoog Mari Pohjalainen lisab: enam ei käi tarkuse jagamine nii, et õpetaja õpetab ja laps õpib – et mina tean ja teie õppige! „Meie eesmärk on õpetada laps õppima.”

Vabadus, vastutus ja tiimitöö. Virge Sommer, kes on töötanud nii eesti kui ka soome koolis, leiab, et Soome õpetajal on oma töös suhteliselt palju vabadust. „Õpetajat usaldatakse ja õpetajaks on üsna raske saada,” selgitab ta. „Ülikooli pääsevad parimad.”

Soome õpetaja peab olema tema sõnul arenemisvõimeline ja osalema täiendusõppes. Mitte ainult noores eas.

Samuti tõdeb Sommer, et õpetajate koostöö on Soome koolis tihe – tavaline on olukord, kus klassis on eripedagoog, kes aitab õppimisega hätta jäänuid. Soomes on harjumuspärane, et klassis on korraga kolm-neli täiskasvanut – õpetaja, eripedagoog, abiõpetajad. „Üritatakse võimalikult palju ära teha tavaklassis ja läheneda õpilastele individuaalselt,” lisab ta. „See on suur väljakutse ja toob õpetajale kaasa palju lisatööd.”

Selline tiimitöö õpetab ka lapsi rühmas töötama.

Mari Pohjalainen: „Kunagi oli nii, et õpetaja õpetas ja kodu kasvatas, nüüd on tulnud õpetamisse ka kasvatuse aspekt, sest leidub peresid, kus on kasvatamisega probleeme.”

Loodus ja liikumine. Soome koolis pannakse suurt rõhku loodusainetele ja õues õppimisele. „Iga vahetund on õues, ka enne tundide algust ollakse viis minutit väljas,” selgitab Virge Sommer.

Mida tasub aga soomlastel eesti koolist üle võtta? „Käitumist, viisakust, riietumist, õppevahenditega ümberkäimist,” turgatab Virge Sommerile pähe. „Ja muidugi uuendusmeelsust, eestlased rakendavad uuendusi kiiremini.”

 


Soome kool on muutuste keerises

Riitta Kemppainen, Tallinna soome kooli direktor:

Soomes suletakse väiksemaid koole ja koolid muutuvad suuremaks. Juurutatakse süsteemi, kus esimene kuni üheksas klass on ühe katuse all. See hõlbustab õpilaste omavahelist suhtlemist.

Koolisüsteem on muutunud õpilaskesksemaks, aga õpetajatele on see toonud kaasa ebakindlust. Suur klass on kirju taustaga, õpetajal on vastutus korraldada õppimine vastavalt mitmesugustele vajadustele, tasemetele. Peale eripedagoogika hõlmavad muutused ennekõike digitaliseerimist, mida ei ole Soomes nii lihtne teostada kui Eestis.

 


Tänavu sügisel algas Tallinna soome koolis 23. õppeaasta. Põhikoolis õpib praegu 72 ja gümnaasiumis kolm õpilast, õpetajaid on kümmekond.