Õpetajate Leht 8. detsembril
Kust leida logopeede?
Tugispetsialistide, eriti logopeedide põud kestab. On lasteaedu ja koole, kuhu pole logopeedi leitud aastaid. Kuhu nad kaovad ja millised meetmed aitaksid neid tagasi tuua? Miks ei võiks logopeede rohkem koolitada, kui neid on ilmselgelt puudu?
Kui ma kangilt kukkusin
Endine õpilane, endine õpetaja, endine spordiajakirjanik, Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuht ja isa Sulev Oll kirjutab: „Tänu sellele, et ma ei pidanud normi täis jooksma, põsed punased ja silmad pisarais, olen ma terve elu spordi lähedal seisnud.” Ja jätkab: „Kas ei oleks olnud ja oleks ka praegu üllam, kui igaühelt nõutaks tema võimete põhjal? Jah, kõlab nagu kommunism, aga veelgi enam nagu õiglus.”
Keegi ei tea, mis ma oma tundides teen
Anu Tammeleht Tallinna ülikoolist osutab, et Eestis täidavad koolijuhid enamasti majandusjuhataja ülesandeid, mistõttu nad ei tea, mida nende õpetajad oma tundides teevad. Vastupidiseks näiteks toob ta USA KIPP-koolid, kus koolijuht on oma kooli parim õpetaja ja teiste õpetajate inspireerija ning toetaja.
Killuke Soomet keset Tallinna linna
Tallinna soome koolis püütakse integreerida Soome ja Eesti hariduse parimaid külgi. Õpilastele lisab indu teadmine, et neil on eeldused saada seeläbi tipptasemel haridus.
Soome süsteem aitab nii õpilast kui ka õpetajat
Soome koolisüsteemis ei ole HEV- ega tavaõpilasi: kõik on võrdsed, osa vajab teatud eluetapil lihtsalt rohkem tuge. HEV-õpilase õppimist ja kooliskäimist toetav süsteem jaguneb Soome põhikooliseaduses üldiseks, tõhustatud ja eriliseks toeks. Vähem tähtis ei ole asjaolu, et HEV-õpilasega koos õppivad lapsed ja noored harjuksid nägema teistsuguseid inimesi enda ümber ning see aitaks muuta suhtumist neist erinevatesse või erilistesse inimestesse.
Keel on tugev side
Soome Instituudi juhataja Anu Laitila rääkis Õpetajate Lehele soome keele õppimisest Eesti koolides, riigieksamist, Põhjamaade väärtustest, Tallinna-Helsingi tunnelist ja rahvatantsust. Ta selgitas ka vajadust pöörata rohkem tähelepanu meie venekeelsele elanikkonnale. „Kui ei oska või ei saa teineteisest aru siis, olgu pealegi, räägime inglise keelt, sest parem on rääkida inglise keelt kui üldse mitte rääkida,” räägib Laitila eestlaste ja soomlaste omavahelisest suhtlemisest.
Soome keele töövihikud on üdini noortepärased
Soome Instituudi eestvõttel on valminud pikisilmi oodatud õppematerjal: töövihikute komplekt 6.–9. klassi õpilastele, kes õpivad soome keelt B-võõrkeelena. Töövihikute autorid on soome keele õpetajad Kristel Maltis ja Madean Altsoo ning ülikooli lektor, õpikute autor Satu Grünthal. Ülevaate uuest õppematerjalist andis Õpetajate Lehele Kristel Maltis.
Televisiooni asemel õpetab soome keelt kool
Kuue aasta eest hakati kolmes Eesti koolis õpetama B-võõrkeelena soome keelt. Käesolevaks õppeaastaks on selliseid koole juba kaheksa.
Kalevala päeval küpsetame õpilastega Karjala pirukaid
„Minu eesmärk on alati olnud keeleõppe kaudu avardada kultuurilist silmaringi. Juba esimestes tundides viisakusfraase õpetades juhin tähelepanu näiteks sellele, et soomlastel on kombeks rohkem tänada kui paluda,” ütleb Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õpetaja Madean Altsoo.
Liigume kujundava hindamise suunas
„Üha rohkem on ülikoolide eneseanalüüsi sugenenud eestlasele omast enesepiitsutust,” täheldab SA Archimedese all tegutseva Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) juhataja Heli Mattisen. Seevastu on tudengid oma õpingutega liigagi rahul ega tea, mida ülikoolist tegelikult saada võib.
Täiskasvanuõpe sotsiaalsete muutuste heaks
Sel sügisel ilmus Haapsalu rahvaülikooli ja Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžisse praktikale üks ameeriklane, Loren Scott. Kuidas see niimoodi juhtus?