Õpiveski jahvatab tarkuseteri kiiremini seeditavaks

Mehaanikasein.

Mida teha, et kasulikud uuendused jõuaksid võimalikult kiiresti teenuste kasutajani? Ärimaailmas hoolitseb selle eest turu nähtamatu käsi. Aga kuidas on hariduses, kus lapsevanemad ei saa oma rahakotiga hääletada sama kiiresti nagu näiteks mobiilsideoperaatorit valides?

ÕpiVeski annab arengule hoogu

Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuses on käsil projekt, mis otsib uuendustele otseteed leiutajatest koolideni. ÕpiVeski startis eelmisel sügisel käsikäes ülemaailmsete arvutimängude loomise talgutega. Kui mujal maailmas valis iga meeskond oma teema vabalt, siis Tartus pakkus haridusuuenduskeskus lisatuge neile, kelle loodavad mängud toetavad õppimist. Tugi oli osalt rahaline, peamiselt seisnes aga mentorite abis – nii ärilise kui ka pedagoogilise poole pealt. Arendusvoor kestis kevadeni ning kaks mängu arendati selle ajaga valmistooteks. Kasulikke kogemusi ja inspiratsiooni said aga kõik meeskonnad.

Ampsuteadus.

Sellel sügisel alustas ÕpiVeski teise vooruga, mis keskendub mitte enam digimängude arendamisele, vaid füüsilisele õppevarale: mudelid, kaardid, konstruktorid, liikumisvahendid jms. Ideekorjes esitati 24 ideed. Nende autorid tulid kokku üheks väga intensiivseks nädalavahetuseks, mille käigus arendati koguni 18 ideed esialgse prototüübini. Teemad ulatusid astronoomiast kirjanduseni ja mehaanikast kulinaariani! Taas pakub ÕpiVeski programm neile arendustöös tuge – nii didaktika, juriidika, finantside, disaini kui turunduse alal. Praeguseks on žürii valmivaid prototüüpe hinnanud ja pingerea paika pannud. Rahatoetuse saajate ja täpsete summade suhtes käivad veel „eelarvekõnelused”, aga esikuuik on paigas:

• Ampsuteadus tõstab õpilaste huvi loodusteaduste vastu, kasutades mängulisi õppekomplekte toidu teemal. Piltlikult: selgitab loodusteaduslikke protsesse amps haaval. Kompaktsesse õppekomplekti SciCUBE-1 (20 x 20 x 20 cm) on mahutatud kõik, mida õpetaja hapete ja aluste teema õpetamiseks vajab ning lisaks retsept, mille järgi saab õppimise käigus valmistada muffineid.
• Tahvelnukku Kriidik saavad lapsed õppimise käigus ise muuta ja kujundada – niimoodi saab temast  lapse õpikaaslane ja väljendusvahend. Õpetaja juhendamisel viiakse tunnis läbi mänge ja tegevusi, mis aitavad omandada aine sisu ning anda kiiret tagasisidet.
• Mehaanikasein on modulaarne õpiobjekt, mis aitab õpetada loogilist mõtlemist, parandusoskusi ja meeskonnatööd mehaaniliste väljakutsete kaudu. Seina on suure menuga katsetatud nii SPARK Makerlabi huviringides kui ka Tartu rahvusvahelise kooli ja Tartu erakooli füüsika- ja kunstitundides.
• Mobiilse kohvri meeskond arendab nutikat tööriistakohvrit, mille abil saavad tehnoloogiaõpetajad koolis ja huviringis tutvustada programmjuhitava seadmega töötamist ning lasta õpilastel endil valmistada lahedaid tooteid.
• „Avastati Supernoova” on astronoomiateemaline mäng, mille käigus õpitakse eristama taevakehasid ning leidma nende õiget kohta taevakaardil. Mängu edasiarendused suunavad andmete põhjal järeldusi tegema ning õues tähistaeva nähtusi paremini tähele panema; sama formaati on võimalik kohaldada ka mõne muu teema avastamiseks.
• „Õuesõpe klassiruumis” meeskond koostab juhendit, mille järgi saab kujundada siseruumidesse lihtsate vahenditega elukeskkondi (vesi, maa-alune, taimed, seened).

Kriidik.

Mängida on tore, aga kas sellest ka kasu on?

Kooliuuenduse alus on olnud idee, et õppimine peab lähtuma õppijast, olema mõtestatud ning toetama tulevikuoskuste arendamist. Nii Johannes Käis kui ka Edgar Oissaar rääkisid sajand tagasi ideaalkoolist, mis ei erine palju tänapäeva haridusuuenduse ideaalidest. Sada aastat kestev uuendus – kas tõesti kiiremini ei saaks? Siit sündiski mõte heita pilk ettevõtlusmaailma, kus on ammu kasutusel igasugused inkubaatorid ja kiirendid, millega idee kiiresti tooteks-teenuseks arendada.

Tartu ülikooli haridusuuenduskeskus püüabki aeglaselt kulgeva haridusvaldkonna ja vilkalt turule reageeriva ärimaailma praktikaid kokku viia. ÕpiVeski programmis kasutatakse nn lean’i arendusmeetodit, kus rõhk on sellele, et toode tuleb võimalikult algfaasis sihtgrupi peal läbi proovida. Õppevara loovad meeskonnad suunatakse kohe suhtlema õpilaste, õpetajate ja koolijuhtidega, et nad saaks paremini aru, mis on sihtgrupi vajadus. Nii uuendame haridust samamoodi, nagu soovime, et koolis õpetatakse meie lapsi – koostöiselt, ideekeskselt, mõtestatult ning õnnelikult.

Mis ÕpiVeski programmis edasi juhtub?

Tulekul on veel üks arendusvoor, kus on kavas kombineerida füüsilist ja digitaalset. „Iga vooruga arendame ka meie oma praktikaid ja protseduure – mentorid, lepingud, turundus ja muu säärane. Tekib läbikatsetatud süsteem, mida saame edaspidi püsivalt kasutada haridusuuenduste kiiremaks koolideni toimetamiseks,” ütles ÕpiVeski koordinaator Maarja Puistaja.

Kellel iganes turgatab peas mõne laheda õppimist toetava toote idee, võib juba praegu võtta ühendust ÕpiVeski projektimeeskonnaga. Kes aga meie teise vooru finaliste oma silmaga näha ja käega katsuda soovib, võib tulla 8. detsembril Tartusse – sTARTUp day Tartu ülikooli demoalale, kus kuuleb Ampsuteaduse, Mehaanikaseina ning Kriidiku meeskondade lühikõnet oma tootest.

ÕpiVeskit rahastab Euroopa sotsiaalfond projekti „Tartu ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine” raames.