Algas koolijuhtide pikem ärakuulamine

Koolijuhid ja nende kootsid esimesel kohtumisel 11. ja 12. jaanuaril Tallinnas. Fotod: EBS

EBS kingib Eesti koolijuhtidele sada tundi kootsingut (coaching), et edendada kuulamise kultuuri koolis. Idee autor on alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustik.

11. ja 12. jaanuaril said EBS-i kootsinguprojektis osalevad 12 koolijuhti ja nende kootsid Tallinnas esimest korda kokku. Tutvuti kootsimise kui uudse õppeviisiga. Mis siis on kootsimine ja kes on koots?

Triin Noorkõiv.

„Koots (coach) on see, kes kuulab koolijuhti. Ta ei anna nõu, ei õpeta, ei näita midagi ette – ainult kuulab ja esitab siis mõningaid küsimusi. Seepärast räägitaksegi kootsingust kui kuulamise kultuuri maaletoojast,” selgitab Triin Noorkõiv, kes on projekti idee autor ning alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustiku üks vedajaid.

Triin Noorkõiv märgib, et koolis on liiga palju tulekustutamist ja selle üks põhjus on oskamatus üksteist kuulata ja probleemidesse süveneda. Terve aasta kestev kaheteistkümne koolijuhi kootsimine ehk väga põhjalik ärakuulamine on tema arvates Eesti koolile tubli samm paremuse suunas.

Kuidas kootsing inimesed üksteist kuulama paneb, kui seda seni pole suudetud teha?

Triin Noorkäiv võrdleb kootsi peegliga. Kellel peeglit pole, ei pruugigi teada, et ta välimus pole korras. Aga peeglist ta näeb, mis on valesti, ja teeb ennast korda. Seejuures ei anna peegel talle nõu, mida oma välimusega ette võtta. Samasugune peegel on koots. Ta jälgib koolijuhti, mõtleb temaga kaasa, esitab küsimusi, kuid ei õpeta ega juhenda. Lahendused leiab koolijuht ikkagi enda seest ja oma otsused teeb ise.

EBS Executive Educationi juhataja Peep Aaviksoo selgitab tähelepaneliku kuulamise psühholoogilist mõju. Ta märgib, et enamikule inimestest meeldib õppida, kuid vähestele meeldib, kui neid õpetada tahetakse. Kui juht hakkab oma kolleegidele rääkima, kuidas need peavad tegema, tekib enamikul tõrge.

Teiseks näitab kuulamine lugupidamist, lisab Peep Aaviksoo: „Mind kuulatakse, järelikult on mu arvamus oluline. Aga me kõik tahame olla olulised. Oskuslik kuulamine loob koolis usaldusväärse õhkkonna. Märkida tasub ka seda, et oma kolleegi või õpilase tähelepanelikuks kuulamiseks ei ole vaja haridusministeeriumilt raha küsida.”

Ka Peep Aaviksoo usub, et aastapikkune kootsinguprojekt avaldab mõju Eesti koolile laiemalt. Näiteks rakendab iga osalev koolijuht projekti käigus oma koolis ellu praktilisi arendusülesandeid.

Triin Noorkõiv rõhutab, et kootsinguprojektis löövad alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustiku liikmete ja sõprade seast kaasa need direktorid, kes avaldasid ise soovi osaleda, kusjuures neid kootsivad juhid ja kootsi väljaõppe läbinud avaldasid samuti ise soovi koolijuhte aidata. Seega on viljakaks koostööks suurepärased eeldused.

Igaüks vajab kootsi!
Eric Schmidt, Google’i juht.

Kes kootsinguprojektis osalevad?

EBS-i ja alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustiku ühises projektis lööb kaasa koolijuhte üle Eesti ning kootse väga erinevatelt erialadelt, sealhulgas Eesti Energiast, Maximast jm.

Koolijuhid

• Anu Köidam – Ilmatsalu põhikool
• Kaare Põder – Aidu lasteaed-algkool, Pisisaare algkool
• Kaarel Rundu – Tallinna saksa gümnaasium
• Karin Lukk – Tartu Kivilinna kool
• Karmen Paul – Viimsi gümnaasium
• Kersti Uudla – EBS-i gümnaasium
• Leelo Tiisvelt – Randvere kool
• Margo Sootla – Väätsa põhikool
• Mari-Liis Sults – Tallinna kunstigümnaasium
• Marjeta Venno – Tartu erakool
• Sirje Toomla – Haabneeme kool
• Toomas Kruusimägi – Tallinna inglise kolledž

Kootsid

• Kalev Koort – Trokofix OÜ, juhatuse liige
• Külli Meister – Antalis Põhjamaade, Baltikumi ja Venemaa HR Director
• Toomas Tamsar – Eesti tööandjate keskliidu juhataja
• Annemari Muru – Tartu ülikooli rektoraadi büroo juhataja
• Chris-Helin Loik – Eesti Energia värbamise ja järelkasvu valdkonna juht
• Karl Kermes – Teater OÜ tegevjuht
• Katrina Laurson-Suurna – Eesti Energia HR business partner
• Marko Põder – Maxima Eesti operatsioonide juht
• Silve Sammal – ABB Global Business Service financial team lead
• Toomas Soosaar – ABB äriüksuse juht
• Peep Aaviksoo – EBS Executive Educationi juhataja
• Riina Varts – Warts Koolitus ja Konsultatsioonide juhataja

Mis see on, mida nimetatakse kootsimiseks?

Peep Aaviksoo.

EBS on võtnud endale ülesande toetada Eesti koolijuhtide arengut. Kuidas selle koostööni jõuti? Mis on selle projekti peamised põhimõtted? Ja mis see kootsimine siis ikkagi on? Selgitusi annab EBS Executive Educationi juhataja PEEP AAVIKSOO.

Miks pakub EBS kootsimist just koolijuhtidele, mitte aga ettevõtjatele, poliitikutele, kes vajavad seda võib-olla palju rohkem?

Kool on meie tulevik ja helget tulevikku ehitada on palju toredam kui mineviku vigu ravida. Teeme seda siirast südamest, et tulevikus oleks Eesti koolides lugupidav ja nii õpilasi kui ka õpetajaid ning koolijuhte endidki arendav keskkond.

Miks kootsivad koolijuhte tööstus- ja teenindusorganisatsioonide spetsialistid?

Kootsimise toel peab juht looma oma töötajatele arendava keskkonna. Ei ole vahet, mis organisatsioonis arendavat keskkonda luuakse. Nii saapavabrikus, koolis kui ka sõjaväes tegeldakse inimestega ja kujundatakse keskkonda inimeste jaoks. On isegi hea, kui koots ei ole koolist, vaid mujalt, sest vaja on kõrvaltvaataja pilku.

Miks kootsitakse just tugevaid koolijuhte? Probleem on ju nõrgad.

Valiku tegi alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustik. Usun, et initsiatiiv peabki tulema õppida soovijatelt. Aeg, kus HTM eraldab ressursi ja saadab koolijuhid käsukorras õppima, võiks möödas olla. Teiseks algajaid ei kootsitagi. Inimesel peab olema oma töö hea kogemus, enne kui ta hakkab leidma probleemidele lahendusi n-ö enda seest.

Kas kootsimine on psühholoogi teenus?

Kootsing põhineb väga selgelt psühholoogia tarkusel. Aga tegemist pole psühhoteraapiaga. Seda me ei paku. Kootsingu põhimõtted tuginevad põhimõttele, et kõigepealt peab inimene iseendast aru saama, siis ta on võimeline ka ümbritsejaid mõistma.

Kuidas koots koolijuhti aitab, kui ta ei juhenda ega näita midagi ette?

Koots kuulab, mida inimesel on öelda. Seejärel esitab ta küsimusi, aga mitte oma huvist, vaid küsimuste kaudu tekib koolijuhil suurem selgus oma väljakutsetest ja probleemidest. Koots on professionaalne küsija. Tavapärases suhtluses kuulame me teist selleks, et öelda talle oma arvamus. Koots kuulab tegemaks rääkijale selgeks, et teda kuulatakse ja ka mõistetakse.

Koots on mingis mõttes pihiisa. Koolijuhil on ju selliseidki mõtteid, mida ei saa kohe kolleegidega jagada – kõigepealt on vaja need endale selgeks teha. Vahel see meil ei õnnestu, ükspuha, kui analüütilised ja tublid me pole. Siis on kasulik oma probleem kõva ja selge häälega kootsile ära rääkida ja tema küsimused ära oodata. Koots võib esitada ka küsimusi, mida me endalt ise küsida ei taha, aga sellise küsitluse tulemusena muutub koolijuht enesekindlamaks ja veendub, et see, mida ta teeb, on õige.

Miks on kuulata osata nii tähtis?

Olen tegelnud kootsimisega kuus aastat ja näinud, kuidas inimeste ärakuulamine neid aitab. Rõhutan, et kootsimise antud oskuste kaudu loome me keskkonna, kus inimestel on hea olla. Sellega kujundame uut mõtlemis- ja käitumisviisi. Iga inimene tahab, et teda ära kuulataks, sest siis on ta oluline. Me kõik tahame olla olulised. Võib-olla saame inimeste ärakuulamise tähtsusest aru siis, kui mõtleme oma lapsepõlvele. Kas meie vanemad kuulasid meie mõtted ära. Või arvasid nad, et teavad niigi, mis on lapsele hea? Kas me ise oma vanemaid kuulasime või peame kahetsema, et ei teinud seda?

Kas kootsingus on ka uusi suundi?

Meie partnerfirma Inglismaal kavatseb hakata õpetama lõpuklasside õpilastele, kuidas olla noorematele õpilastele vanema sõbra eest, aidata neil sihte seada, õpetamata või suunamata neid otseselt, esitades vaid oskuslikult küsimusi. Arvan, et sügisel oleme Eestiski valmis millegi sellisega katsetama.

Missugused on kootsimise esimesed muljed?

Eesti kaksteist koolijuhti on alustanud ühe aasta pikkust kootsimise projekti, mille käigus saavad nad tuge praktiliste ülesannete ellurakendamisel. Esimest korda saadi kokku 11. ja 12. jaanuaril Tallinnas, kus osalejatele anti esimene ettekujutus kootsimise meetodist. Mis mulje see jättis ja missugused on ootused kogu projektile, sellest kirjutab neli projektis osalevat koolijuhti: Karin Lukk, Mari-Liis Sults, Sirje Toomla ja Karmen Paul.

Karin Lukk.

Karin Lukk, Tartu Kivilinna kooli direktor:

Meie koolis pole kootsing suur uudis, sest mõned õpetajad on meil tellinud seda endale Rootsist. Nad ütlesid, et neid aitas see väga. Üks oli olnud juba 15 aastat õpetaja ega tajunud enam edasiminekut, tundis, et on jõudnud surnud punkti. Ta tahtis kootsingu abiga sellest üle saada ja saigi. Kootsimine aitas tal leida uusi lähenemisi, aitas ta tardunud seisundist välja, andis uue hingamise ja õpetaja jätkab tänaseni koolis. Teine valik oleks olnud koolist lahkuda, arvas ta enne kootsimist.

Mina liitusin programmiga, et kootsingupõhisest juhtimisest rohkem teada saada. Juba esimesel koolitusel nägin, kuidas õigesti esitatud küsimused silmi avavad. Jäin pärast seda mõtlema, et koostöövestlused õpetajatega võiksidki toimuda kootsimise põhimõttel, ja mitte mõni kord aastas, vaid jooksvalt.

Minu koots ei ole kooli taustaga ja ongi hea, sest nii ei kammitse teda hariduse valdkonnas välja kujunenud klišeed. Teine koots, kellega rääkisin, on sporditreener, kes ei ole õpetajaks õppinud. Osa kootse töötab tööstuses ja teeninduses, mis on samuti hea.

Meil on kootsiga kohtumised kuni detsembrini. Mida me koos tegema hakkame, seda veel ei tea, aga usun, et mingi konkreetse muutuse rakendame koolis ellu. Saame kootsiga iga kuu kokku ja räägime, kui kaugel ma sellega olen, miks ma pole – või just olen – kaugemal jne. Kujutan ette, et midagi niisugust ootab ees.

Mari-Liis Sults.

Mari-Liis Sults, Tallinna kunstigümnaasiumi direktor:

Puutusin kootsinguga esimest korda kokku HTM-i alustavate koolijuhtide arenguprogrammis. Samuti olen sellega kokku puutunud Innove koolitustel, nt muudatuste juhtimise ja personalitöö meistriklassis. EBS-i kootsing on eriline selle poolest, et koots tuleb väljastpoolt haridust. Kootsing võiks olla osa igapäevasest õppetööst ja ka juhtimisest näiteks arenguvestluste asemel. Pigem räägi ja aruta õpetaja või õpilasega 10–15 minutit ja tihedamalt kui üks kord aastas ning areng on garanteeritud.

Kui direktorina alustasin, siis sain ministeeriumi programmist endale kootsi ja Tallinna haridusametilt mentori, kellest on aastate jooksul saanud pigem koots. Mul oligi alguses suur vajadus kellegi peal oma ideid ja mõtteid järele proovida, et siis minna õpetajate ja õpilastega neid ellu rakendama.

Ootan, et koots kuulab mu ära ja küsib mult õigeid ja raskeid küsimusi, et teemaga edasi minna. Loodan, et koots ei ütle kunagi seda, kas ma teen midagi õigesti või valesti, ja laseb mul endal vastused leida.

Selles projektis õpitut saan kasutada koolis, vesteldes oma töötajate ja õpilastega kootsivas ja kaasavas stiilis, et õpetaja suhtleks õpilasega ja õpilane teise õpilase ja õpetajaga samamoodi nagu mina nendega. Kootsida saab nii õpilasi kui ka õpetajaid. Et kootsingut rakendada, tuleb midagi ära jätta. Näiteks arenguvestlused võiks asendada kootsinguga. Et seda teha, tuleb uus süsteem koos õpetajatega läbi mõelda.
Arvan, et traditsiooniliste koolituste aeg on läbi saamas. Kõige parem on õppida väikestes rühmades, praktiseerida ise või olla mõne praktiku juures. Väga oluline on käia välismaal ja näha, kuidas seal midagi tehakse või ei tehta. Kindlasti peab seal käima väikese rühmaga, kellega saab kõik kogetu läbi arutada ja leppida siis kokku, kuidas kõike seda head oma koolis ellu rakendada.

Sirje Toomla.

Sirje Toomla, Haabneeme kooli direktor:

Ootan kootsimisest palju, sest kõrvaltvaataja aitab õiget suunda hoida. Mul on praktiline tööülesanne, mille lahendamisel koots mind toetab. Aga ei tahaks sellest praegu veel lähemalt rääkida.

Jaanuari keskel oli meil esimene kahepäevane sissejuhatus kootsingusse. Töötasime kolmeste rühmadena, kus üks oli koots, teine kootsitav, kolmas vaatleja. Koots esitas küsimusi, suunas mõtlema uutele võimalustele, enda seest lahendusi leidma. Seni on meil räägitud palju mentorlusest, mille puhul antakse noortele selgeid juhtnööre. Kootsimisel juhtnööre ei anta, vaid koolijuhti toetatakse kaudsete küsimustega õiget teeotsa leidma.

Uskumatu, aga tõsi – meil endal on vastused enamikule küsimustest olemas. Esimesel kohtumisel rääkisid koolijuhid ülekoormatusest ja küsimuste toel oli peagi selge, et tuleb oma ülesandeid rohkem kolleegidele usaldada. On viga, kui koolijuht tahab kõik ise ära teha. Ta peab oma inimesi usaldama. Koolijuht saab palju rohkem oma ülesandeid delegeerida, kui seda Eesti koolides praegu tehakse.

Esimeselt kohtumiselt jäi veel meelde, et kootsingu puhul on küsimus selles, kas suudame kuulamise ajal iseennast tagaplaanil hoida, kas oskame kuulata oma vestluskaaslast otse, mitte läbi iseenda. Koots ei mõtle, mida tema ise teeks, vaid uurib, mis võimalusi on sellel teisel inimesel ja kuidas nende võimaluste kohta küsida.

Karmen Paul.

Karmen Paul, Viimsi gümnaasiumi direktor:

Olen mõtelnud, kuidas coaching’ut eesti keelde tõlkida. Kootsing on selles mõttes hea tõlge, et see on justkui ko-otsing ehk koos otsimine. Aga minu arvates oleks ka lootsing hea tõlkevaste, sest selles on justkui kolm sõna: loots, lootus, otsing. Loots on turvaline ja usaldusväärne inimene, kes aitab õiget sihti ja suunda hoida. Ta ei õpeta mind laeva juhtima, aga on raskel hetkel kohal, et ma teelt kõrvale ei kalduks.

Lootsil on palju küsimärke ja mitte ühtki hüüumärki ehk loots ei ütle sulle, mida sa tegid valesti, vaid aitab oskuslike küsimuste abil eristada olulist ebaolulisest, seada kindel siht, mõelda kõikidele võimalustele ja teha hea tegevusplaan.

Lootsimisoskus peaks olema igal koolijuhil ja õpetajal, sest see aitaks täita kooli kõige tähtsamat ülesannet: toetada õppija arengut. Igal koolijuhil ja õpetajal peaks olema oma loots. Mul on hea meel, et käesoleva projektiga on mulle see võimalus loodud.

Lisainfo

Kingitus EV100 kodulehel www.ev100.ee/100-coachingu-tundi-eesti-tulevikule.

Alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustik on avatud kõigile koolijuhtidele. Liitumiseks vajalik teave on aadressil www.alustavatõpetajattoetavkool.ee.

MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegutseb eesmärgiga toetada alustavate õpetajate sisseelamist õpetajatöösse ja tugevdada õpetajate järelkasvu. Selle eesmärgi saavutamise nimel tegutseme koostöös mitmete sidus- ja sihtrühmadega.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Algas koolijuhtide pikem ärakuulamine”

1. Peep Leppik ütleb:

   26. jaan. 2018, 12:36

   ILUS NÄIDE,
   kuidas meile tuuakse sisse TOORLAENE ja professionaalsuse asemel juurutatakse heaoluühiskondades üha levivat LOBISEMIST. Tegelikult propageeritakse siin tõsise töö asemel kurdi ja tumma kohtumist. Läheneb rühmatöö halvale variandile…

   Suutsin viimases “Suud puhtaks!” haridusteemalises arutelus kuulata vaid osa, sest kordagi ei kõlanud sõna PEDAGOOGIKA (koolis kehtivad – resp peaks kehtima – ju pedagoogilised põhimõtted). Kuni kooli tuleb üha enam kesise ettevalmistusega inimesi PSÜHHOLOOGIA-PEDAGOOGIKA vallas, EI AITA ÜKS KOOTSIMINE MIDAGI (aja raisk).

   Mõtlevale inimesele on nüüd lihtne soovitada veebis – E-õpikud.Textbooks – ja klikkida Leppik,Peep (6). Kooli direktor, kes sealt TASUTA allalaaditud raamatutest 3-4 läbi loeb, võib isegi (kui aega on) KOOTSIMISEL ÄRA KÄIA…