Erilised elamused kirjanike kodudest
Tallinna Kirjanduskeskuse A. H. Tammsaare ja E. Vilde muuseumid pakuvad nii uusi elamustunde kui ka vanu armastatud haridusprogramme.
Jaanuari lõpus on A. H. Tammsaare sünnipäev ning sel aastal on see erilisem, kuna kirjaniku sünnist täitub 140 aastat. Sel puhul kutsume kõiki koole võtma osa Tammsaare nädalast 29. jaanuarist kuni 2. veebruarini, korraldades oma koolis Tammsaare teemal üritusi. Korraldada võib näitusi, etendusi, ettelugemisi, esitada kirjaniku loomingut muusikas või tantsus – oodatud on kõik lahendused, mida koolipere välja pakub. Üritustest ootame pilte, videoid või reportaaže. Usinamatele Tammsaare nädalast osavõtjatele oleme välja pannud ka eriauhinnad. Lähemalt saab uurida Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehelt.
Sünnipäeva-aastal on avatud uus näitus „Vanapagan/laps. Tammsaare Eesti Vabariik”. Näituse põhjal pakume programmi „Pole aega”, mida sobib võtta lisaks kirjandustunnile ka ajaloo- või ühiskonnaõpetuse tunni raames. Muuseumitunnis „Pole aega” keskendume Eesti Vabariigi algusaastatele, arutleme demokraatia üle ning mõtiskleme, kas ja kui palju elu saja aasta jooksul muutunud on.
Tammsaare ja tema loomingu meelespidamiseks pakume endiselt armastatud haridustunde, nagu „Tammsaarele lähemale”, „Helisev „Kõrboja peremees”” ja teised.
Vilde muuseum pakub laia valikut kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega seotud elamustunde. Põhikooli lõpuklasse ootame uude interaktiivsesse programmi „Karjäärinõustamine „Pisuhänd””. Tahad saada Vestmaniks või Piibeleheks? Tunnis keerutame väärtusteratast ning arutleme teose põhjal karjääri mõjutavate väärtushinnangute üle. Kuulsusiha, pere, armastus, raha – millised tegurid suunavad meie otsuseid? Kas tänapäeva ühiskonnas nõuab eristumine julgust? Läbivaks teemaks on minapildi loomine.
Gümnaasiumiõpilastel on võimalus saada osa meie programmist „Hullumeelsed 1920-ndad Kadriorus”.
Eduard Vilde ajastutruus kodus saavad noored ülevaate kultuuri ja eluolu muutustest 1920-ndatel. Mood, kirjandus, feminism, tehnika areng, ühiskonnaelu. Kuidas suhtus Vilde või romaani „Suur Gatsby” autor Fitzgerald peamiselt pidutsemisest huvituvasse ühiskonda?
Lasteaia vanemat rühma ja algklasse kutsume reisile Vilde-aegsesse maailma. Vilde on olnud eesti enim rännanud kirjanikke. Aga kuidas üldse reisiti, kui lennukeid ei olnud veel leiutatud ning kohvrid ei veerenud ratastel?
Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumide programmidega on võimalik põhjalikult tutvuda kodulehel www.kirjanduskeskus.ee.