Iga kümnes põhikooli puudulikega lõpetanu jätkas õpinguid gümnaasiumis

Otepää gümnaasium on vastu võtnud õpilasi, kel olid põhikoolis puudulikud hinded. Foto: Arvo Meers / Scanpix

Seitseteist gümnaasiumi nõuab vastuvõtueeskirjas kandidaadilt põhikooli lõpetamist rahuldavate hinnetega, kuid tegelikkuses on võtnud vastu ka õpilasi, kel lõputunnistusel puudulikud hinded.

Ükski seadus ei keela puudulike hinnetega põhikoolilõpetanul jätkata õpinguid gümnaasiumis. Kui kahtedega lõpetanud õpilane suudab saavutada piisavalt kõrge koha vastuvõtukatsete pingereas või täita keskmisele hindele seatud nõudeid, siis on õpingute jätkamine igati õiguspärane.

Põhikooli puudulike hinnetega lõpetanuid on vastu võtnud aga ka gümnaasiumid, mille vastuvõtueeskiri nõuab selge sõnaga igas aines vähemalt rahuldavat hinnet.

Seadusesse kirjutatud võimalust, et lapsevanema heakskiidul saab põhikooli lõpetada ka ühe või kahe puuduliku hindega, kasutab aastas ligi viissada õpilast. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eelmise aasta lõpu, selle aasta alguse seire tuvastas 38 gümnaasiumit, mis võtsid 2016. aastal vastu 27 ja 2017. aastal 48 puudulike hinnetega põhikooli lõpetanud õpilast. Ministeeriumi analüüsis gümnaasiumite vastuvõtutingimuste õiguspärasust ja selgus, et 38 gümnaasiumist 17 vastuvõtueeskirjad keelasid puudulike hinnetega õpilast vastu võtta.

HTM saatis gümnaasiumitele kirja, milles paluti viia vastuvõtueeskirjad ja tegelik elu kooskõlla. 2018. aastal tuleb kooli vastu võtta eeskirjade alusel.

Selgesõnaline rahuldavate hinnete nõue

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb üheselt: „Gümnaasiumi … vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel.” Ka HTM-i välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnas: „Kooli vastu võtmine peab olema läbipaistev ja kokkulepitud reeglitele tuginev.”

„10. klassi astuda soovija põhikooli lõputunnistusel peavad olema kõik positiivsed hinded,” – nii kõlab Viljandi maakonnas asuva Abja gümnaasiumi üks vastuvõtutingimustest. Tegelikkuses on Abja gümnaasium vastu võtnud mitmeid puudulike hinnetega põhikoolilõpetanuid. Direktor Ardo Agosild, kes on ametis alles esimest aastat, sõnas, et kool on teinud vastuvõtul erandeid nii tervislikel kui ka kodustel põhjustel. Näiteks kui õpilane on olnud pikalt haige ja seetõttu on tal tekkinud võlgnevused, kuid tema üldine võimekus lubab eeldada gümnaasiumis hakkamasaamist. Kodustel põhjustel erandite tegemise taust on asjaolu, et gümnaasiumi juurde kuulub õpilaskodu. Erandi tegemise alus on usk, et põhikooli puudulikud hinded on tingitud kodusest keskkonnast, ning lootus, et õpilaskodus tekivad paremad õpiharjumused. Erandite tegemisele on direktori sõnul eelnenud vestlus õpilase, tema vanemate ja aineõpetajate osavõtul. Kooli vastuvõtu kord on direktori sõnul muutmisel ning positiivsete hinnete nõudele lisandub võimalus teha erandeid.

„Õpilase põhikooli lõputunnistuse hinded peavad olema vähemalt rahuldavad” – nii on kirjas Viljandimaal asuva Suure-Jaani gümnaasiumi vastuvõtueeskirjas. Direktor Evald Sepp ütles, et gümnaasium on kaldunud vastuvõtukorrast kõrvale üksnes väga erandlike asjaolude tõttu. Vastuvõtukomisjon arvestab otsust tehes direktori sõnul nii õpilase tausta, õppeainet kui ka õpimotivatsiooni. Kui puudulik hinne on põhiainetes – matemaatika, võõrkeel ja emakeel – või kui on alust kahelda õpilase õpimotivatsioonis, siis ei ole võimalik Suure-Jaani gümnaasiumisse pääseda. Vastuvõtueeskirja erandite tegemise võimaluse kirjutamine oli Sepa sõnul koolis küll arutlusel, kuid vähemalt esialgu otsustati jääda senise sõnastuse juurde.

Sarnane sõnastus, erinev tõlgendus

Rahuldavate hinnete nõue ei pruugi olla nii selgesõnaline kui eelnevates näidetes. Huvitava näite pakuvad Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi vastuvõtueeskirjad – sõnastus on pea eristamatu, kuid tõlgendused erinevad.

„Vastuvõtukomisjon võib ühisotsuse alusel sisseastumistesti headele tulemustele vaatamata õpilaskandidaadiks mitte arvata õpilast, kelle õppeedukus on oluliselt halvem ülejäänud vestlusvooru pääsenud kandidaatide omast,” on kirjas Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi vastuvõtutingimustes. Direktor Merike Kaste sõnas, et „oluliselt halvemat õppeedukust” on tõlgendatud kui kahte lõputunnistusel. „Õpilane võib olla küll meie kooli sisse saanud [Tartu viie gümnaasiumi] ühiskatsete tulemusena, kuid kui tal on tunnistusel 2, siis me dokumente vastu ei võta,” kirjutas Kaste.

Direktori sõnul ka lapsevanemad on olnud segaduses esialgsete vastuvõtu nimekirjade ja tegeliku vastuvõtu osas. Katsetel põhinev õpilaste nimekiri valmib enne põhikooli hinnete lõplikku selgumist. Osa lapsevanemaid on lubanud koguni lapsel põhikooli kahtedega lõpetada veendumuses, et lapsel on gümnaasiumi koht olemas.

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võttis 2017. aastal siiski ühe kahega põhikooli lõpetanud õpilase vastu. „Tema sisseastumistestide punktid olid üle keskmise. Ta oli kaks aastat õppinud kutsekoolis, kuid saanud aru, et kutsekool ei ole tema jaoks. Katsete tulemused ja kutsekooli hinded võimaldasid ta kooli vastu võtta,” kirjeldas Kaste kooli otsuse tagamaid. Kaste lisas, et see õpilane jääb ainukeseks kahega vastu võetud õpilaseks. „Me rikkusime vastuvõtukorda ja oleme negatiivset tähelepanu saanud.”

Väga sarnane sõnastus on leitav Tallinna ühisgümnaasiumi vastuvõtutingimustest: „Vastuvõtukomisjon võib ühisotsuse alusel vaatamata praktiliste tööde headele tulemustele õpilaskandidaadiks mitte arvata õpilast, kellel õppeedukus ja/või käitumine on oluliselt halvemad ülejäänud vestlusvooru pääsenud kandidaatidest.” Erinevalt Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumist tõlgendatakse Tallinna ühisgümnaasiumis aga „oluliselt halvemat õpeedukust” pigem õiguse kui kohustusena jätta kahtedega õpilane vastu võtmata.

Direktor Mehis Peveri sõnul Tallinna ühisgümnaasium siiski üldjuhul ei võta vastu õpilasi, kelle põhikooli lõputunnistusel on kahed. „Erandid on tekkinud olukorras, kus ootamatult on vabanenud mõni õpilaskoht ja vestluste käigus õpilase ja vanemaga selgub, et õpilase teadmiste tase puudulikult hinnatud aines on piisavalt kõrge, et gümnaasiumi õppekavaga vähemalt rahuldavalt hakkama saada,” lisas Pever. Kuna hinded on direktori sõnul subjektiivsed ja õpilased käituvad eri õpetajate käe all erinevalt, kaalutakse otsustamisel eelkõige õpilase käitumist ja suhtumist. „Ühtegi oma kooli õpilast, kes on lõpetanud põhikooli puudulikega, ma gümnaasiumiastmesse vastu ei võta, sest õpetajad on oma koolis samad.”

Kuna vastuvõtu aluseks on katsed, mis toimuvad enne põhikooli hinnete lõplikku selgumist, on Peveri sõnul juhtunud sedagi, et esialgsetes pingeridades kõrgetel kohtadel olevaid õpilasi pole vastu võetud. „Nimekirjas olek garanteerib neile õpilaskoha meie koolis, kui teatud kuupäevaks toovad kooli oma põhikooli lõputunnistuse, millel on positiivsed hinded,” selgitas Pever.

Koolid, mis lubavad kahtesid

Tallinna kunstigümnaasium võttis direktor Mari-Liis Sultsi sõnul 2017. aastal vastu kaks õpilast, kes mõlemad olid lõpetanud sama kooli põhikooliosa ühe või kahe puuduliku hindega. „Nende motivatsioon kunsti vallas jätkamiseks oli väga kõrge,” selgitas direktor. Tallinna kunstigümnaasiumi vastuvõtukord ei sea piiranguid õpilase põhikooli hinnetele. Keskmine hinne moodustab vaid 1/5 punktiarvestusest. Kõige olulisem on edukalt sooritada praktiline rühmatöö, mis põhineb koostööoskusel, suhtlemisoskusel, eneseväljendusoskusel ja loovusel. „Me ei oota enda juurde õppima õpilasi, kes tahavad gümnaasiumi lihtsalt läbi saada. Eelkõige jälgime ja hindame seda, et õpilase väärtushinnangud oleks kooli väärtustega samad,” sõnas Sults.

Otepää gümnaasiumi juht Külle Viks.
Foto: Sirje Lemmik / Valgamaalane

Ka Otepää gümnaasium on vastu võtnud õpilasi, kel olid põhikoolis puudulikud hinded. Selliste õpilaste vastuvõtt on olnud sisseastumiskorraga igati kooskõlas eeldusel, et õpilase keskmine hinne on vähemalt 3,6. Direktor Külle Viksi sõnul on haridus Eestis igaühe põhiõigus ning kooli vastuvõtutingimustega põhiõigusi piirata ei saa. „Kuna gümnaasiumi saab lõpetada ka 1+1+1 tulemusega riigieksamite mõttes, siis gümnaasiumisse vastuvõtmise arutelu on tiba silmakirjalik,” ei näinud Viks vajadust põhikooli vastuvõtutingimusi rangemaks muuta. 2018. aasta vastuvõtukorda on plaanis muuta selliselt, et Otepää gümnaasiumil on õigus võtta vastu ka õpilasi, kelle keskmine hinne on madalam kui 3,6.

Ministeeriumi seisukoht

Vastuvõtukordade ja tegeliku elu kooskõlla viimiseks on kaks võimalust: muuta esimest ehk selgesõnaliselt lubada puudulike hinnetega õpilasi vastu võtta või muuta teist ehk loobuda puudulike hinnetega õpilaste vastuvõtust. HTM-i välishindamisosakonna juhataja Hollo arvates ei tohiks põhikooli puudulik hinne olla ületamatu takistus haridustee jätkamisel. Samas tuleb gümnaasiumitel puudulike hinnetega õpilasi vastu võttes Hollo sõnul käituda vastutustundlikult. „Kui gümnaasium võtab noore oma kooli vastu, siis võtab ta ka vastutuse õppijat toetada ja arendada eesmärgiga õppija gümnaasiumi lõpetamiseni viia,” kirjutas Hollo.

Senisest tõhusam õpilase toetamise vajadus tuli välja ka HTM-i seirest. „Kolmandikul õpilastest, kes on võetud gümnaasiumisse vastu puuduliku hindega põhikooli lõputunnistusel, on raskusi õpijõudlusega gümnaasiumis,” kirjutati koolidele saadetud kirjas. Ministeeriumi hinnangul on õpilase arengu toetamisel liiga vähe individuaalset lähenemist.

Kui õpilane on võetud vastu eeskirjade vastaselt, siis tekib ka küsimus, kas tal on õigus üldse õpinguid jätkata. HTM-i esindaja Hollo sõnas: „Kui kool on õpilast vastu võttes ise rikkunud oma vastuvõtukorda, siis ei oleks õige õpilast selle tõttu koolist välja arvata.” Gümnaasiumist välja arvata saab Hollo sõnul õpilase üksnes gümnaasiumi õpitulemuste põhjal. „Kui õpilane suudab gümnaasiumikursused omandada ja vastab gümnaasiumi lõpetamise tingimustele, siis lõpetab ta ka gümnaasiumi.”