Mängujuhid muudavad koolipäeva liikuvamaks

Vahetunnis on võimalik kasutada mitmesuguseid mänguvahendeid: hüppenööre, lendavaid taldrikuid, pehmeid palle, hularõngaid, ronimisseina. Maksab tähele panna, et vahendite uudsus õpilaste silmis kaob ajapikku. Seega on aeg-ajalt vaja mänguvahendeid vahetada, et säilitada õpilaste huvi. Organiseeritud aktiivsed vahetunnid võivad mõjuda hästi ka õpilaste sotsiaalsetele suhetele. Fotod: Mihkel Lees

Mängujuhtide süsteemi võiks katsetada kõikides koolides, kus hoolitakse õpilaste liikumisest ning soovitakse koolipäeva aktiivsemaks muutmise vastutust õpetajate ja õpilaste vahel hajutada.

Laste kehaline passiivsus ning suurenev kehakaal on probleem paljudes riikides. Eesti ei ole erand. Alla veerandi Eesti lastest liigub nii palju, kui Maailma Terviseorganisatsioon lapse normaalse kehalise ja vaimse arengu tarbeks soovitab – iga päev vähemasti tunni. Vähene liikumisaktiivsus põhjustab mitmeid probleeme nii laste tervisele, õpitulemustele kui ka vähendab koolirõõmu.

Lapsed veedavad suure osa päevast koolis ning seal tehtud muutustest saavad osa kõik, olenemata näiteks laste sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor on programmis „Liikuma kutsuv kool” kahe aasta jooksul koos kümne Eesti kooliga otsinud lahendusi, mis võimaldaksid õpilastel koolipäeva jooksul rohkem liikuda ning vähendaksid istuvat aega. On need siis aastaringsed õuevahetunnid, õpetajate nutikad meetodid liikumise põimimiseks ainetundi, mänguväljakud ja ronimisseinad koridorides või koolipäev, mis jätaks rohkem aega aktiivseks vahetunniks.

Organiseeritud vahetund

Aktiivsed vahetunnid aitavad suurendada õpilaste kehalist aktiivsust koolipäeva jooksul. Eriti hea on, kui lastel võimaldatakse vahetunnis kasutada mitmesuguseid mänguvahendeid: hüppenööre, lendavaid taldrikuid, pehmeid palle, hularõngaid. Maksab tähele panna, et vahendite uudsus õpilaste silmis kaob ajapikku. Seega on aeg-ajalt vaja mänguvahendeid vahetada, et säilitada õpilaste huvi.

Organiseeritud aktiivsed vahetunnid võivad mõjuda hästi õpilaste sotsiaalsetele suhetele – kiusamist aitavad vähendada ning konflikte ennetada eelkõige organiseeritud aktiivse vahetunni tegevused, mida võib mõtestatult läbi viia näiteks õpetaja või õpilasest mängujuht. Organiseeritud ja organiseerimata vahetunde võrdlevates uurimustes on leitud seoseid organiseeritud vahetunni tegevuste ja õpilaste parema õpikäitumise, suhtumise ning õpivõime vahel.

Eelmisel aastal hakati liikumislabori ja koolide koostöös katsetama õpilastest mängujuhtide koolitustega. Õpilasest mängujuhtideks nimetab liikumislabor 6.−9. klassi õpilasi, kellel on vajalikud oskused ja teadmised korraldamaks kaas­õpilastele näiteks pikapäevarühmas või vahetunnis liikumismänge. Lisaks enda ja kaasõpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisele aitavad mängujuhid muuta koolipäevi põnevamaks õpetajate koormust oluliselt kasvatamata.

Kolmel mängujuhtide koolitusel jagati õpilastele välja kokku 60 mängukaarti liikumismängudega. Mängude valikul arvestas liikumislabori meeskond sellega, et sobivaid mänge leiduks nii suuremale kui ka väiksemale arvule mängijatele. Lisaks erinesid õpilastele soovitatud mängud kehalise aktiivsuse intensiivsuse poolest ning arendasid õpilaste erinevaid kehalisi võimeid – näiteks kiirust, osavust, painduvust.

Lisaks läbimängimisele analüüsisid mängujuhid liikumislabori koolitajate juhendamisel mänge põhjalikult. Arutleti, millises vanuses õpilastele võiks mäng sobida, mida võiks mängus veelgi toredamaks muuta ning millised ohud võivad mänguga kaasneda.

Õpilased saavad hakkama

Mängude korraldamine annab õpilastele väärtusliku juhtimis- ja korralduskogemuse. Koolitustel suunati õpilasi enda mängujuhtimise kogemusi analüüsima ning vajadusel tugiisikult abi paluma. Õpilastele rõhutati, et nad ei võtaks väikseid viperusi liialt traagiliselt ning et mängujuhtimine ongi osa arenguprotsessist koos oma väikeste vigade ja väljakutsega.

Samuti suunati mängujuhte kasutama mängude juhtimisel kaasavat suhtlusstiili – olema sõbralik ja mängimakutsuv, mitte kamandav ja ülemuslik. Õpetati mängujuhtidele tegevuskava koostamise põhimõtteid ning regulaarse mängujuhtimise kasutegureid (kaas­õpilased oskavad paremini enda aega planeerida, tekib positiivne rutiin).

Koolitustel käsitleti mängujuhtimisega seotud võimalikke ohte ning nende maandamist. Mängujuhid koostasid koolituste lõpus enda kooli järgmise kuu mängujuhtimise ajakava.

Mängujuhtidele näidati koolitustel, et nad saavad enda ja kaasõpilaste vahetunde sisustada ka takistusraja meisterdamisega. Õpilased leidsid, et takistusrada teha on lihtne – põneva raja meisterdamiseks piisab mõnest teibitükist, pallist ja võimlemisrõngast. Takistusraja osadena saab kasutada ära näiteks treppe, toole või isegi ronimisseina, kui see peaks koolis olema.

Kuna igast katsetavast koolist osales mängujuhtide koolitusel ainult 2−4 õpilast, oli aasta alguses raske ennustada, kuidas mängujuhtimine koolides minema hakkab. Liikumislabori meeskonnal on rõõm tõdeda, et õpilastest mängujuhid on koolides asjalikud ja koostööle suunatud planeerijad, kes suudavad kenasti arendada neile soovitatud mänge ning vajadusel ka uut tegevust leida.

Eelmise sügise vaatlused koolikeskkonnas näitasid, et enamikus koolides on tekkinud selge mängujuhtimise süsteem. Samas erinevad süsteemid kooliti üsna tugevalt. Osas koolides toimetavad mängujuhid vahetunnis, osas pikapäevarühmas. Leidub koole kus toimetatakse nii vahetunnis kui ka pikapäevarühmas, klassiõhtutel ja koolis tähistatavatel sündmustel (nt isadepäev).

Ühes koolis on mängujuhid oma teadmised lisaks koolipäeva jooksul korraldatavatele tegevustele suisa õpilasfirma toimimisse suunanud. Olulised abilised mängujuhtimise süsteemsel rakendamisel on olnud tugiisikud (tavaliselt huvijuhid), kes aitavad vahetunde ette valmistada ning pakuvad tuge murede korral. Liikumislabor korraldas eelmisel aastal mitu tugiisikute kohtumist, kus vahetati kogemusi ja ideid ning analüüsiti väljakutseid pakkunud olukordi.

Õpilased saavad vahetundide sisustamisega suurepäraselt hakkama. Siiski on selge, et enamikus koolides ei ole mängujuhtimise süsteem sedavõrd vähese mängujuhtide arvuga jätkusuutlik. Seetõttu on liikumislabori meeskond koondanud pilootkoolitustel saadud teadmised kahepäevasesse mängujuhtide koolitusformaati, milles võiks koolist osaleda vähemasti 7−8 õpilast. Nii on mängujuhtidel võimalik omavahel ülesandeid paremini jaotada ning ühed ja samad õpilased ei saa enda õlule liialt suurt koormust.

Mängujuhid oskavad:

1. Valida ja ette valmistada erinevaid liikumismänge koos teiste mängujuhtidega.
2. Küsida vajadusel kaaslastelt või tugiisikult abi.
3. Valmistada ette ajakava mängude läbiviimiseks.
4. Analüüsida nii enda kui teiste mängujuhtide kogemusi.
5. Kasutada mängude juhtimisel kaasavat eestvedamist.

Pilootprojektis osalevad koolid, kust leiab nii õpilastest mängujuhte, kui neid toetavaid tugiisikuid:

• Antsla gümnaasium
• Nõo põhikool
• Pala kool
• Rõuge põhikool
• Tallinna Kuristiku gümnaasium
• Tartu Descartesi kool
• Tartu erakool
• Tartu Mart Reiniku kool
• Tartu Tamme kool
• Võru Kreutzwaldi kool