Sireli lasteaed sai 60-aastaseks

Jelena Ustavil algas lasteaia juhina 46. tööaasta, Sireli lasteaed ongi tema elutöö. Foto: Tiina Vapper

Tartu Sireli lasteaed tähistas novembris oma 60 aasta juubelit. Pidu hakati ette valmistama juba septembris ja seda peeti terve nädal.

Sireli lasteaed on Tartu lasteaedadest kõige väiksem ja üks kahest kõige vanemast. Punase katusega hubast maja ümbritseb igast küljest madal sirelihekk ja krundi igas nurgas kasvab suur sirelipuu. Just sirelite järgi lasteaed endale nime sai. Veel on õues pihlakad, kask ja vaher, nii et aasta ringi on aed kaunis nagu muinasjutus.

Väike ja kodune maja

Direktor Jelena Ustav räägib, et 1957. aastal Raadi linnaosas avatud lasteaed oli praegusest palju väiksem, siin oli ainult kaks rühma. Kolmas, kõige vanem rühm töötas Puiestee tänava majas, mis Eesti Vabariigi tulekuga omanikule tagastati. Lubja tänava majas oli ahiküte ja kokatädid Valja ja Laine tegid süüa köögis vanal puupliidil. Kõrvalhoones asusid pesuköök, kuur, kelder ning majahoidja-valvuri korter. Kodune, hubane ja lapsesõbralik on see maja alati olnud, teab direktor oma kogemusest. Lasteaia juubeli puhul vanade aegade meenutamiseks üles pandud fotonäitusel on ühel fotol lastega koos ka nooruke Jelena Ustav, kes oli sellesse lasteaeda kasvatajaks tulles kõigest 18-aastane. Kümne aasta pärast oli ta juba lasteaiajuhi ametis ning tänavu algas tal lasteaias 46. tööaasta, nii et Sireli lasteaed on õigupoolest tema elutöö.

Vene õppekeelega lasteaed kuulus Tartu kontrollaparatuuri tehasele ja siin käisid tehase töötajate lapsed, räägib direktor. „Kui tehas suleti ja taheti ka lasteaed likvideerida, läksin haridusosakonda ja palusin võtta maja linna bilanssi. Enne jõule tuli riigi­varaametist jaatav vastus.” 15. veebruaril 1993 avas lasteaed taas uksed. 2004. aastal, kui kõrvalhoone lammutati ning peahoone selle arvelt laiendati ja täielikult renoveeriti, võeti lasteaeda vastu esimene eestikeelne rühm. Aasta pärast juba teine ja lasteaia õppekeeleks sai eesti keel.

Rühmi on Sireli lasteaias praeguseks kolm: sõimerühm Mesimummud ning sobitusrühmad Liblikad ja Lepatriinud, kus käib kokku 54 last. Kollektiivi kuulub 20 inimest, kellest täiskohaga on ametis kuus õpetajat, kolm õpetaja abi, kokk ja direktor, kõik ülejäänud töötavad osalise koormusega.

„Meil on väga tubli, lausa fantastiline kollektiiv, kes teeb suurepärast meeskonnatööd,” ei ole emotsionaalne direktor kiidusõnadega kitsi. Kuna igaüks vajab tunnustust, ei unusta ta kunagi oma töötajaid hea töö eest kiita ja tunnustada.

Oma silm on kuningas

Direktor tunnistab, et hingega oma tööd tegevaid õpetajaid ei ole lihtne leida, sest töö lastega on pingeline ja raske. Diplom ei tähenda tema sõnul veel oskust. „On inimesi, kellel pole erialast haridust, ent kes saavad selles ametis suurepäraselt hakkama, ja neid, kes on läbinud tuhat tundi täiendkoolitust, aga ei sobi. Need, kellele meeskonnatöö ei sobi, lähevad ise ära.”

Liblikate rühma õpetaja Jane Toots on töötanud Sireli lasteaias kümme aastat ja kinnitab, et naudib tööd lastega. „Just laste naer ja kilked teevad meie väikesest majast hubase ja sooja koha. Olen töötanud ka suures, 12 rühmaga lasteaias, aga selles majas on kodune ning ühe pere tunne – kõik tunnevad kõiki ja kõike tehakse koos.”

See võib olla üks põhjus, miks viimastel aastatel on Sireli lasteaeda järjekord. Direktori sõnul on selle nimel lasteaias ka vaeva nähtud, et õpetamise tase ja lasteaia maine oleks kõrge.

Igal lasteaial on kujunenud välja oma väärtused ja traditsioonid. Sireli lasteaia väärtused on omanäolisus, hoolivus, sallivus, turvalisus, head kombed, multikultuursus, tugev meeskonnatöö ja koostöö lapsevanematega. Et rikastada laste teadmisi, korraldatakse palju õppekäike ja väljasõite ning kutsutakse lasteaeda külalisi. Et see suurepäraselt toimib, teab direktor omast käest. „Mäletan, kuidas käisin koolitüdrukuna Vanemuises balleti „Giselle” esietendusel, kus nimiosa tantsis Elena Poznjak. Nähtu lummas mind nii, et läksin pärast etendust lava taha valvelauda, et baleriini oma silmaga näha. Ta tuligi balletikleidis ja -kingades minu juurde, ning see imeline elamus jäi mulle eluks ajaks hinge. Kui hakkasime oma lasteaiale eripära otsima, teadsin kohe, et kõige parem on, kui laps saab võimalikult palju oma silmaga näha ja käega katsuda.”

Traditsioonid ja oma köök

Õpetajad käivad lastega sageli mitte ainult teatris ja muuseumis, vaid kõikvõimalikes põnevates paikades. Lõpurühmadel on saanud tavaks võtta koos vanematega ette sõit Tallinna ja külastada riigikogu, meremuuseumi, loomaaeda, teletorni. Lasteaeda kutsutakse külla lapsevanemaid, kes räägivad oma elukutsest: nii on lapsed tutvunud arsti, politseiniku, muusiku, päästja ja paljude teiste ametitega. Traditsioonilised üritused on mihklipäevalaat ja lastekaitsepäeva piknik, kus alati süüakse viinereid ja kartulisalatit. Suureks toeks nii ürituste läbiviimisel kui ka lasteaia igapäevatöö korraldamisel on direktorile hoolekogu, eesotsas selle esimehe Evely Samuniga. „Evely on väga põhjalik ja toetav. Tänu tublile hoolekogule on mul kindel ja turvaline tunne.”

Sireli lasteaia suur väärtus on oma köök. Suppe on valikus 18, liha- ja kalaroogi 24, salateid 25, magustoite koos küpsetistega tervelt 30 sorti. Kaks korda päevas on lastel vitamiinipaus, kus pakutakse juur- või puuvilju. Kolm korda on võidetud konkursil „Võlupada” parima laste toitlustamisega Tartu lasteaia tiitel. Suurim kiitus on mõistagi see, kui laps on emale öelnud, et tema ei oska nii häid pannkooke teha kui kokatädi Maša.

Lapsevanemad on lasteaiaga rahul ning osalevad hea meelega igasuguste ürituste korraldamisel. On üsna tavapärane, et lasteaeda tuuakse kõik ühe pere lapsed. Sireli lasteaias käib ka endiste kasvandike lapsi ja isegi lapselapsi.

Pianistide Jorma Tootsi ja Ebbe Münteli kaks last käivad juba koolis, sügisest tuleb lasteaeda pere pesamuna. „Tore, et lasteaed on kodule lähedal ja saame ta hommikuti tuua siia jalgsi, jalgrattaga või talvel kelguga. Meeldib ka see, et lasteaed ei ole liiga suur. Oleme abikaasaga mõlemad üsna hõivatud, aga siin on tal päev põnev ja organiseeritud ning ta saab teiste lastega suhelda.”

Pere mõlemad vanemad lapsed käisid lasteaias ka saksa keele huviringis ja õpivad nüüd saksa keelt Raatuse koolis: Uko viiendas ja Maali esimeses klassis. Lisaks käivad mõlemad Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Nende isa Jorma Toots leiab, et muusiku jaoks on saksa keele oskus oluline.

Saksa keel ja sõbrad Saksamaalt

Saksa keele huviring tegutseb lasteaias 2007. aastast, mil Goethe instituut algatas Eestis saksa keele õppe toetuseks projekti. Saksa keele õpetaja Imbi Mesila sõnul on Sireli lasteaed Tartus esimene lasteaed, kus saksa keele õppega algust tehti, ja huvi püsib tänaseni. Tartus on üheksa lasteaeda, lisaks Ülenurme lasteaed Tartu lähistel, kus mudilased huviringis saksa keelt õpivad. Tund toimub kaks korda nädalas ja alati mänguliselt, igas tunnis on tegelaseks jänesepoiss Hans. Lapsevanematel tuleb maksta kolme kuu ehk 24 tunni eest 18 eurot, ülejäänud kuus eurot tasub Goethe instituut.

„Siia majja on hea tulla tundi andma, kõik on väga toetavad ja elavad kaasa,” tõdeb Imbi Mesila. „Kui käime lastega traditsioonilisel kevadisel Lautstarki laulukonkursil, on direktor organiseerinud lastele iga kord toredad esinemiskostüümid ja tulnud, lasteaia lipp kaasas, neile kaasa elama. Oleme esinenud ka lasteaias, et teisedki lapsed saaksid osa sellest, mida me teeme, ja õpiksid saksa traditsioone. Lapsed õpivad õhinal, aga paraku on vähe põhikoole, kus lasteaias omandatud saksa keelt edasi õppida. See on tõsine mure.”

Saksamaaga seob Sireli lasteaeda ka pikaaegne sõprus ärimees Karl-Heinz Hebrokiga Lüneburgist, kellega algas koostöö 1997. aastal ning on praeguseks kestnud 20 aastat. „See on olnud tema jaoks kõige pikem koostööprojekt üldse,” tõdeb Jelena Ustav. „Ajavahemikus 1997–2004 on härra Hebrok investeerinud meie majja märkimisväärselt nii oma raha kui ka Lüneburgi golfiklubi ja Lüneburgi-Tartu sõprusseltsi liikmete annetusi, tänu millele oleme saanud lasteaia täielikult renoveerida ja sisustada. Esimene investeering oli 1997. aastal kuus tuhat Saksa marka ehk 48 000 Eesti krooni. Lasteaia renoveerimist ja käekäiku on tublisti toetanud ka Tartu linn.”

Meeldejääv sünnipäevapidu

Sireli lasteaia 60 aasta juubelile pühendati novembris terve nädal ja kuna majas pole suurt saali, peeti pidu kahel päeval: 14. novembril lastele ja vanematele ning 15. novembril külalistele. Kohal olid sõbrad ja toetajad Lüneburgist, Karl-Heinz Hebrok ja Lüneburgi Saksa-Eesti seltsi esindaja Heiko Dörbaum, Tartu linna esindajad, lasteaedade direktorid, endised kolleegid, Elena Poznjak-Kõlar Vanemuise teatri tantsu- ja balletikoolist ning paljud teised lasteaia sõbrad.

Juubelil esinesid teiste seas lasteaia vilistlased Uko Toots viiulil, Maali Toots tšellol ja nukutantsuga astus üles noor Vanemuise tantsu- ja balletikooli tantsija. Mõistagi olid peaesinejate seas Sireli lasteaia praegused Lepatriinude, Liblikate ja kõige pisemate, Mesimummu rühma lapsed, kes, võitsid oma siira ja julge esinemisega kõikide sünnipäevakülaliste südamed.