Kogu kool joonistas raha

Koeru keskkooli kunstiõpetaja Mari-Liis Männik saatis laulupeomündi joonistuskonkursile oma koolist 585 tööd. Foto: Sirje Pärismaa
-
Näiteid Koeru laste töödest.
Kretteli Päri.
- Rasmus Laas.
- Frida Valk.
Esimest korda oli lastel võimalik ise raha kujundada. Laulupeo 150. aastapäevale pühendatud kaheeurose mündi joonistuskonkursile saadeti kogunisti 8000 kavandit. Kõige rohkem, 585 tööd läkitas teele Koeru keskkooli noor kunstiõpetaja Mari-Liis Männik.
Mündi kujundamine ajas 284 õpilasega Koeru kooli nii hasarti, et enamik lapsi tegi mitu tööd. Konkursitingimused lubasidki igaühel esitada kolm kavandit. Osa võttis kogu koolipere esimesest klassist abiturientideni, tööd valmisid nii kunstitundides kui ka -ringis.
„Mida väiksemad lapsed, seda innukamad nad olid, motivatsioon oli kõrgel,” rääkis Mari-Liis Männik.
Õpilaste häälestamiseks tutvustas õpetaja, kuidas münti vermitakse, ja näitas eri riikide raha näidiseid.
„Väiksematel lastel peab olema eeskuju silme ees, nii tuleb parem tulemus,” lausus õpetaja.
Et proportsioonid tuleksid õiged, oli Eesti Pank ette andnud ka raha mõõdud.
Õpilased joonistasid mündile nii heliloojaid, presidente kui ka lauljaid. Lemmikute seas olid Koit Toome, Maarja-Liis Ilus, Nele-Liis Vaiksoo.
„Konkurss toimus sügisel, Aropi „Kiki Mikit” siis veel ei olnud!” muheleb Mari-Liis Männik.
Populaarsed olid ka meie presidendid, eriti Kersti Kaljulaid. Oli neidki, kes kujutasid iseennast või oma laulukoori, aga ka laulukaart ja loomulikult rahvusmotiive. Paljud märkisid ära Eesti 100. sünnipäeva.
„Olin kvaliteedi suhtes kriitiline, kujundus pidi olema ilus ja tulemus korrektselt vormistatud,” märkis Männik, kelle jaoks oli see kunstiõpetajana esimene suurem ettevõtmine.
Mari-Liis Männik tuli oma kunagisse kooli tööle juba ülikoolis õppimise ajal, et tema eelkäija saaks viimaks pensionile minna. Männik annab ka inimeseõpetuse tunde.
„Lapsed tahavad kunstitunnis käia,” lausub Männik. „Igaüks saab end vabalt väljendada, loomingulises mõttes pole piire.”
Mündikujunduse konkursi korraldasid Eesti Pank, ERR-i Lastejaam ning Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Kaheksa parimat tööd on 4. märtsi südaööni rahvahääletusel. Kõige rohkem hääli kogunud töö järgi valminud münt jõuab ringlusse 2019. aastal. Erikujundusega mälestusmünt kehtib maksevahendina kogu euroalal.
Euroala riikidest on noorte joonistuskonkursi abil kaheeurose mündi varem kujundanud vaid Malta.