NUKU-t ootab ees päris mäng, veeuputus ja üllatav-imeline pimedus
„Lemuelil on siht saada rikkaks, et päästa oma kodumaja võlgadest (seetõttu suundub ta hoolitseva ema rüpest laia maailma), kuid see siht lööb üsna pea kõikuma. Ahnus ja saamahimu, ahvatlus liikuda kõverat teed mööda võtavad võimust.” Madli Pesti, „Sirp” 04.12.2015. / Fotol näitlejad Mihkel Tikerpalu, Taavi Tõnisson ja Katri Pekri. Foto: Jaana Süld
NUKU teatrihooaeg on jõudnud keskpunkti – ees ootab mitu uuslavastust ning juba on ettevalmistamisel ka suvine suurlavastus Viinistu katlamajas, milleks on Jonathan Swifti romaanil põhinev „Gulliveri reisid”.
Teatrietendused sobivad hästi nii oluliste ainetundide kui ka eluliste teemade arutamiseks klassis või rühmas, kuid pakuvad selle kõrval ka lusti, rõõmu ja head meelelahutust. Lavastus „Krõll” näiteks paneb saalitäie lapsi pea alati näitlejatega kaasa räppima, aga pärast etenduse lõppu tasub koos lastega arutada, millal on krõllamine paslik ja millal mitte.
Kaks uljast poissi viimaseid kordi laval
Sel hooajal mängitakse viimaseid kordi lavastusi „Väike Gavroche” ja „Lemuel Pitkini demonteerimine”. Mõlemad lavastused sobivad kooliõpilastele – „Lemuel Pitkinit” soovitame gümnasistidele, „Väike Gavroche” sobib hästi kõigile koolis käivatele lastele, eriti aga 5.–8. klassi õpilastele.
Mirko Rajase lavastatud „Lemuel Pitkini demonteerimises” jutustatakse nii nukuteatri kui ka psühholoogilise teatri väljendusvahendite abil lugu noormehest, kellele õnneotsimine laias maailmas toob kaasa rohkem häda, kui mees kanda suudab. Elus püsimiseks ning oma armastuse, vaimu ja füüsise säilitamiseks on vaja asuda karmi võitlusse, kus mängitakse inimese vabaduse, eneseväärikuse ja hingepuhtusega. Lavastus põhineb Nathanael Westi romaanil „A Cool Million”.
Taavi Tõnissoni lavastus „Väike Gavroche” toob vaatajate ette Victor Hugo romaani „Hüljatud” ühe peategelase – Prantsuse revolutsiooni aegses Pariisis elava tänavapoisi Gavroche’i. Ajal, mil Prantsusmaa kuningas on unustanud rahva eest hoolitsemise, kannab Gavroche hoolt oma tänava inimeste eest – nagu väike hea kuningas, kelle kuningriigis on kõik võrdsed. Nimiosas Mart Müürisepp, teistes rollides suur osa NUKU trupist.
Uuslavastusi kõigile
Lavastaja Leino Rei, kes liitus teatriga sügisel, teeb praegu proove lavastusega „Päris mäng”. Selle 2–4-aastastele väikelastele mõeldud lavastuse teemal mõtiskleb Rei: „Kui laps sünnib, läheb aega ja vaeva, kuni ta hakkab asjadest aru saama ja ennast emakeeles väljendada suudab. Enne emakeelt on tal aga omakeel, mis avaldub häälitsustes, nutus, naerus, püüus midagi haarata, end külili keerata, roomata, käpuli tõusta, kakerdada … Aga võib-olla on selles omakeeles peidus veel palju enamat? Oleks vaid aega last lugeda … Oleks aega minna päevast päeva lapse tahteimpulsside tõlkimisel lõpuni, lasta tal ise maailma avastada, oma maailma luua ja oma rada minna.” „Päris mängu” peategelane on Hugo, aastane laps, kelle noored vanemad viivad hoida vanaisale. Vanaisa puutöökojas algab päris mäng maailma avastamiseks.
Aprilli lõpus jõuab NUKU teatris lavale „(p)ÖÖ” – hirmus imeline ja üllatav lavastus pimedusekartusest 5–10-aastastele lastele. „(p)ÖÖ” on Zuga tantsuteatris kaasavaid lastelavastusi loonud Tiina Mölderi ja Christin Tauli esimene koostöö NUKU teatriga. Näitlejad Kaisa Selde, Katri Pekri, Jevgeni Moissejenko ja Taavi Tõnisson avavad ukse ka publikule, pakkudes võimalusi ühiselt luua ja kaasa mängida. Lavastuse teemad on pärit elust enesest – lavastuse autorite lastelt, kelle pimedusekartust nad on oma peredes kogenud ja ületada püüdnud. Seepärast hakatakse lavastust luues otsima vastuseid küsimustele, mida siis täpselt kardetakse, kui kardetakse pimedust, mida pimedus endas peidab. Pimedus on salapärane ja tundmatu keskkond, aga mis juhtub siis, kui pimedusega sõbraks saada? On see võimalik? Lavastus sobib hästi nii lasteaia vanematele rühmadele kui ka algklassilastele.
Teatrikuu ehk märts toob lisa teatrisarjale „Sajandi lugu”, mis on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale. NUKU teatri ja Vaba Lava koostöös sünnib lavastus „Enne meid oli veeuputus”, mis kõneleb 1980. aastatest. Seda on vaatama oodatud kõik, kel sellest ajast mälestused või kes tahavad seda aega ühe põneva eepilise kommunaaldraama abil selgemaks saada. Miks mitte ajalootund, kus see kummaline ja pöördeline aeg teemaks on, gümnaasiumiõpilastele piltlikult ja teatraalselt selgeks teha? Lavastajad Kiur Aarma ja Jaak Kilmi, kes on ise Õismäel üles kasvanud, on lavastuse keskseks tegelaseks tõstnud ühe Õismäe paneelmaja ja selle elanikud, kes lavastuse jooksul oma tollast elu, lapsepõlve ja kummastavaid juhtumisi jutustavad. Lavastuses kasutatakse palju projektsiooni nii lavastatud materjalide kui ka dokumentaalkaadrite esitamiseks. Laval on koos NUKU näitlejate Liivika Hanstini, Anti Kobini ja Mihkel Tikerpaluga ka Tallinna Poistekoor, Tallinna balletikooli ja Kaie Kõrbi balletistuudio õpilased ning NUKU noortestuudio.
NUKU teatri uksed on niisiis avatud kõigile teatrisõpradele. Teatri mängukavaga saab tutvuda kodulehel www.nuku.ee või teatrikassasse helistades.
