PISA 2018 erineb varasemate kordade testidest

Kahe kuu pärast toimuv PISA 2018 test on esmakordselt adaptiivne ehk õpilasel tuleb lahendada neid ülesandeid, mille arvuti valib välja varasemate küsimuste vastuste õigsuse alusel.

„Meil on hea meel teile teatada, et kuulute PISA 2018 valimisse,” – selline oli lühidalt kirja sisu, mille 234 Eesti kooli selle nädala teisipäeval haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt said.

Koolide arv ja sellest tulenevalt ka testis osalevate õpilaste arv – 7500 – on suurem kui varasematel kordadel. Valim suurenes PISA Eesti koordinaatori, SA Innove peaspetsialisti Gunda Tire sõnul testi esmakordse adaptiivsuse pärast. „Õpilased, kes vastavad järjest teatud arvule küsimustest õigesti, saavad järgnevalt lahendamiseks rohkem väljakutset esitavaid ülesandeid, või vastupidi, eksimuste puhul suunatakse lahendama lihtsamaid ülesandeid,” selgitas Tire adaptiivsuse olemust. Testi adaptiivsus võimaldab testi koordinaatori sõnul õpilaste oskused senisest täpsemalt tuvastada.

Maailma 80 riigis PISA testi korraldava OECD materjalides on kirjas, et adaptiivsus aitab eelkõige madalamate võimetega õpilaste oskuseid paremini tuvastada. Varem jäid nõrgad õpilased keeruliste ülesannete juurde toppama, nüüd neile keerulisi ülesandeid ei näidatagi.

Testi korraldus on sama

Ehkki test on esmakordselt adaptiivne, on Tire sõnul testi korraldus sama, mis varasematel kordadel. Õpilased sooritavad testi kooli arvutis. „Tahvelarvutiga ja nutitelefoniga seda testi teha ei saa,” sõnas Tire.

Tire sõnul on arvutite olukord Eesti koolides väga erinev. „Kolm aastat tagasi oli ka selliseid koole, kus ükski arvuti PISA testi tegemiseks ei sobinud.” Selliseid koole, kus saaks korraga testida 52 õpilast – just nii palju õpilasi kuulub maksimaalselt ühest koolist valimisse –, on Tire sõnul vähe. Enamikus koolides tuleb test jaotada mitme päeva peale.

Innove saadab Tire sõnul koolidele peagi täpsemad juhised ja koolid saavad oma arvutite sobivust hinnata. Vajadusel aitab Innove rendiarvutitega.

Õpilased selguvad märtsis

Esialgu on välja valitud üksnes koolid. Ehkki väikeste koolide puhul osalevad testis kõik 2002. aastal sündinud õpilased, selgub Tire sõnul lõplik nimekiri siiski alles märtsis.

Kõigepealt tuleb koolidel üle kontrollida õpilaste nimekirjad, mis Innove koostab registrite põhjal ja saadab lähiajal koolidesse. Kontrollitud nimekirjade põhjal koostab õpilaste valimi spetsiaalne arvutiprogramm. „Arvutiprogrammi välja valituid õpilasi ei tohi enam hiljem teistega asendada või nimekirja üldse kuidagi muuta. Kui nimekirja satub õpilane, kes mingil põhjusel ei saa testis osaleda, siis ta ei osale ja tema koht jääb tühjaks,” kirjeldas Tire valimi koostamist.

Õpilaste drillimine on keelatud

Usaldusväärsete ja riikide lõikes võrreldavate andmete saamine eeldab, et iga samm PISA testis vastab kokkulepitud rahvusvahelistele standarditele. „Kindlasti ei soovi me, et kool valmistuks mingil erilisel viisil testi jaoks ette, näiteks PISA näidisülesannete drillimisega,“ rõhutas Tire.

Õpilaste motiveerimist pidas Tire aga igati lubatavaks. „Kui õpilasel on arvuti taha istumise hetkel halb tuju või ta lihtsalt ei viitsi, siis tulemused ei tarvitse näidata, et tegemist on tubli lapsega, kes suudab nii lugeda kui ka matemaatikaülesandeid lahendada,” sõnas Tire.

„Sa oled tubli ja testi panustamine on oluline” – nii sõnastas Tire sõnumi, mis koolidel tuleks õpilastele edastada. Tire lubas, et Innove tunnustab iga õpilast, kes testi lõpetab. Milles tunnustus seisneb, ta ei täpsustanud. Õpilaste motiveerimiseks on Innove omalt poolt koostanud videod nii eesti kui ka vene keeles.

PISA 2018

PISA 2018 test toimub vahemikus 9. aprill − 11. mai. Peamine hindamisvaldkond on funktsionaalne lugemine. Loodusteaduse ja matemaatika ülesandeid on seekord väiksemas mahus. Lisaks osaleb Eesti rahandusõppe (finantskirjaoskuse) testis.

KOMMENTAARID

Kaarel Rundu, Tallinna saksa gümnaasiumi direktor:

„Meie kooli õpilased on kuulunud ka eelmiste PISA testide ja ka eeltestide valimisse. Näeme seda ühest küljest loomuliku protsessina, et Eesti koolid osalevad PISA testis, aga teatavas mõttes ka auküsimusena, et saame esindada Eesti haridust nii laiapõhises uuringus. Kool saab ju ka individuaalset tagasisidet selle kohta, kus meie õpilased asuvad, nii kohalikus kui ka rahvusvahelises maastaabis, ja seda infot on hea sisehindamise jaoks kasutada. Eelmised PISA tulemused tõid Eesti koolisüsteemile palju positiivset tähelepanu, misläbi jõudis meie kooli ka mitmeid rahvusvahelisi delegatsioone, kellega saame kogemusi vahetada. Õpetajad ja õpilased aga said tulemuste üle vaid rõõmu tunda. Seega, olime testiks valmis ja positiivselt meelestatud!

Eraldi koolitusi õpilastele meil plaanitud pole. Räägime osalejatele, mis on PISA test, milleks seda tehakse, näitame tutvustavat filmiklippi ja teadvustame testi rahvusvahelist esindusfunktsiooni. Usun, et õpilasi motiveerib ka teadmine, et PISA testis osalemine on meie koolis juba väike traditsioon ja koolis omandatud teadmiste ilma hinneteta hindamine. Enda proovilepanek ja mugavustsoonist väljatulemine käivad eduka õppimisprotsessi juurde – õpilased saavad ühe kogemuse võrra rikkamaks.”

Ruth Ahven, Tartu Veeriku kooli direktor: „Mulle meeldis ministri pöördumise positiivne toon ‒ PISA test ei ole õnnetus, vaid võimalus Eesti haridustulemust teiste riikide omaga võrrelda. Teada oli, et sellel aastal see test toimub, ja seega on kõik koolid valimisse sattumisega arvestanud.

Püüame õpilastele selgitada, mis testiga on tegemist ja kuidas selle täitmine mõjutab tulemusi riikide tasandil ning kujundab Eesti hariduse mainet. Kindlasti ei plaani me õpilasi eriliselt ette valmistada ja testi täitmiseks treenida, et mitte suurendada nende ärevust ja stressi. Oleme koolis arvamusel, et PISA testiks eraldi valmistuda ja treenida ei olegi võimalik. Oleme ka eelnevalt olnud PISA valimis, õpilased andsid väga head tagasisidet. Neile meeldisid ülesanded.”

Vallo Reimaa, Tartu Tamme kooli direktor: „Tartu Tamme kool on olnud PISA valimis kõikidel kordadel, seal hulgas ka vaheaastatel toimuvatel eel-PISA valimites. Seepärast on PISA testide tegemine meil iga-aastane rutiin ning osa loomulikust ning väga vajalikust välis- ja enesehindamisprotsessist. Pigem oleks üllatus, kui me jäänuks PISA valimist välja.”

Urve Aja, Narva Kreenholmi gümnaasiumi õppealajuhata, PISA koordinaator: „Teade sellest, et oleme PISA 2018 valimis, ei tulnud meie jaoks ootamatusena. Olime eelmisel aastal eeltesti korraldavate koolide nimekirjas. Peab ütlema, et nii õpilased kui ka õpetajad tunnevad PISA testi suhtes vastutust. See peegeldus ka emotsioonides. Eelmisel aastal tegime koolis eeltööd: viisime läbi infotunnid õpilastele, kus vaatasime koos PISA testi tutvustavat videot, rääkisime ise PISA testi tähtsusest ja eelmiste aastate tulemustest, lahendasime näidisülesandeid, saatsime teabekirja vanematele. Kindlasti on need sammud ka sel aastal meie töökavas.”

Anne Mäeots, Lääne-Virumaal asuva Uhtna põhikooli direktor: „Kuna meie kool pole varem PISA testis osalenud, oli 2018. aasta testi valimisse kuulumise teade ootuspärane. Õpetajad ja õpilased võtsid PISA testi valimisse kuulumise teate vastu rahulikult ja arusaavalt. Õpetajad rõõmustasid − meie 2002. aastal sündinud õpilased on hea õppeedukuse ja laia silmaringiga noored. Nende tulemused ei saa olla kehvemad kui eelmiste testide sooritajatel, vaid võivad hoopiski aidata kaasa Eesti keskmise tulemuse tõusule.

Meie õpilased said lühiülevaate PISA testi olemusest ja ülesannetest ning vaatasid Innove kodulehel olevat tutvustusvideot. Õpilaste õpetamine ja suunamine jätkub tavapäraselt, erilisi ettevalmistavaid tunde ei plaani läbi viia. Usume, et meie õpilased täidavad testi korrektselt, sest nad on vastutustundlikud ja hoolsad.”