Tallinna Lehola lasteaias õpiti Eestit tundma

Tallinna Lehola lasteaias toimus jaanuari lõpus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale mõeldes vahva õpituba-viktoriin „Tunne oma kodumaad”. Ürituse korraldasid õpetajad Maiu ja Eda ning õppealajuhataja Siret. Õpetajad olid kehastunud lasteaia logol kujutatud lasteks, Leenaks ja Lauriks. Õppealajuhataja peamine ülesanne oli olla tehniline abi, et saali ekraanile jõuaksid õigel ajal fotod Eestimaa kaunitest paikadest.

Leena ja Lauri rääkisid lastele, et rändasid terve suve mööda Eestimaad, tegid eri paikadest palju pilte ja tahtsid oma seiklusi nendega jagada.

Leena ja Lauri olid käinud laulupeol. Leena rääkis, et seal oli koos palju inimesi, kes laulsid paljusid laule, ka Eesti hümni. Nad õpetasid lastele, kuidas tuleb hümni kuulata. Ühiselt kuulatigi saalis Eesti hümni ja kes oskas, võis kaasa laulda. Lapsed olid tublid ja oskasid üllatavalt hästi küsimustele vastata.

Vahepeal hakkas Lauril kõht korisema (samal ajal krudistas õppealajuhataja salaja kõvasti õhupalli) ja Leenal oli kohe käepärast kamajahu, millest ta sõbrale tassitäie toitvat kama kokku segas. Samal ajal rääkis Lauri lastele, millest kama on tehtud.

Leena omakorda selgitas Laurile ja lastele, miks Tuhala nõiakaev üle keeb. Järsku hakkas Lauriga rääkima Sipsik ja Lauri ei kuulanud enam Leenat, vaid hoopis Sipsikut. Lauri tutvustas Leenale „Sipsiku” raamatut ja rääkis veidi selle autorist Eno Rauast.

Veel said lapsed teada, kes on Eesti president, ning neile tutvustati Tallinna vanalinna, Eestimaa rabasid ja jõuluturgu, Munamäge.

Lõpuks soovisid Leena ja Lauri teada, kui tähelepanelikult lapsed neid kuulasid, ja korraldasid viktoriini. Viktoriiniküsimustele vastas iga rühm oma rühmaruumis. Kokkulepitud ajaks tuldi saali tagasi ning arutati vastused ühiselt läbi.

Pärast seda oskasid lapsed õpetajate küsimustele juba palju enesekindlamalt vastata. Kui enne ei vastanud küsimusele „Sipsiku” raamatu autori kohta mitte keegi, siis hiljem teadsid paljud, et selle on kirjutanud Eno Raud.

Kõigile osalejatele avaldati kiituskirjaga kiitust tubli osalemise eest „Tunne oma kodumaad” viktoriinil. Lapsed said juurde uusi teadmisi ja neis endis tekkis huvi Eesti kohta veel rohkem teada saada.

Usume, et taolisi õpetlikke ja mängulisi ühiselt õppimise üritusi tuleb koos lastega rohkem korraldada, sest ühiselt õppida on põnev.

Palju õnne, Eesti!